Silt: Endrik Raun
Jahimehed ja kaitseliitlased tihendavad koostööd
[caption id="attachment_219202" align="alignnone" width="1631"] Jahimehed on senisest rohkem seotud Kaitseliiduga. Foto: Tõnis Muuga[/caption]
Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi ja Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust allkirjastasid eelmisel reedel Kohtla-Nõmmel toimunud jahimeeste kokkutulekul koostööleppe.
Kahe organisatsiooni vahel sõlmitud leping näeb ette koostöö tihendamist kaitseliitlaste ja jahimeeste vahel kogemuste ja teadmiste jagamise, aga ka jahimeeste senisest suurema riigikaitsesse kaasamise kaudu. Praegu on kaitseliidu liikmeskonnas veidi üle tuhande Eesti jahimeeste seltsi kuuluva jahimehe.
1
Jaak Sünt sai jahindusklubi vapimärgi
[caption id="attachment_403135" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu jahindusklubi juht Endrik Raun (vasakul) andis Jaak Sündile üle klubi teenetemärgi. Foto Urmas Lauri[/caption]
Kolmapäeval andis Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun teenekale jahimehele Jaak Sündile üle jahindusklubi hõbedast vapimärgi.
„Ta on andnud väga pikaaegse ja suure panuse Läänemaa jahindusse,” ütles Raun Sünti iseloomustades Lääne Elule. „Jaak Sünt on Haapsalu jahiseltsi liige ja kuulub Läänemaa jahindusnõukogusse. Väärikas mees.”
Vormsi jahiselts sai saarel jahipidamisõiguse
[caption id="attachment_402641" align="alignnone" width="2000"] Mitu kuud kestnud vaidlus Vormsi jahipidamisõiguse üle päädis sellega, et saarel hakkab jahti pidama Vormsi jahiselts. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Enne jaanipühi otsustas keskkonnaamet anda jahipidamisõiguse Vormsi saarel kümneks aastaks kohalikule jahiseltsile.
„Andsime loa välja jah,” ütles keskkonnaameti Hiiu-, Lääne-, Saare- ja Pärnumaa jahinduse spetsialist Ivar Marlen. „Vaevalt et vaidlused on lõppenud, aga menetlus on meil küll praegu lõppenud.” Jahipidamisõiguse määrus jõustus eile, kuid seda on võimalik 30 päeva jooksul vaidlustada.
Vormsi jahiseltsi esimees Rein Veitmaa jahipidamisõiguse saamise üle eile ülemäära ei rõõmustanud. „Põhimõtteliselt hakkas otsus tänasest kehtima, aga seda on võimalik kuu aja jooksul vaidlustada,” ütles Veitmaa.
Läänemaa jahimehed saavad uue lasketiiru
[caption id="attachment_219202" align="alignnone" width="1631"] Põdrajaht. Foto: Tõnis Muuga[/caption]
Läänemaa jahindusklubi rajab suvel Kiltsi lennuväljale haavlilasketiiru, kaarraja ja kaevikraja, mida pole Läänemaal olnud kuus aastat.
Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul on laskeoskus jahimehe kõige tähtsam oskus. „Seda peab treenima ja harjutama, see pole selline asi, mille üks kord õpid selgeks ja on olemas,” ütles Raun.
Küttimine on Läänemaal vähenemas
[caption id="attachment_219202" align="alignnone" width="1631"] Põdrajaht. Foto: Tõnis Muuga[/caption]
Möödunud aastal kütiti Läänemaal ligi 400 jahilooma vähem kui ülemöödunud aastal.
Enim vähenes aasta jooksul metskitsede ja partide küttimine. Ülemöödunud aastaga võrreldes küttisid jahimehed mullu 241 metskitse vähem. Läänemaa 18 jahiseltsi küttisid aastaga kokku 924 metskitse, enim metskitsi küttis Läänemaal Haapsalu jahiselts – 112. Partide küttimine vähenes aastaga 379 isendi võrra, enim vähendas partide küttimist sinikael-partide väiksem jaht – neid kütiti aastatagusega võrreldes 258 võrra vähem, kokku kütiti 365 sinikael-parti, pardilisi kokku kütiti mullu Läänemaal 786.
Vormsi jahiselts jäi jahiõiguse pikendamisega jänni
[caption id="attachment_389748" align="alignnone" width="2000"] Kes Vormsil edaspidi jahti korraldab, selgub avatud konkursil. Foto: Vormsi Pildipank[/caption]
Vormsi jahiseltsil ei õnnestunud saada nõusolekut oma soovile pikendada jahiõigust saarel, piirkonna jahiõigus läks avatud konkursile.
Varem ajaliselt piiramata jahiõigus muudeti kümmekonna aasta eest tähtajaliseks, mis tõi jahiseltsidele kohustuse iga kümne aasta järel uuendada kokkuleppeid maaomanikega, kelle maadel nad jahti peavad. Enamik neist õigustest lõppevad tänavu ja mullu suvest algaski jahiõiguse uuendamise protsess. Jahiõiguse pikendamiseks tuli jahiseltsil või -ühingul esitada maakonna jahindusnõukogule kokkulepped enam kui poolte oma jahipiirkonna maaomanikega.
Haapsalus liigub ringi ilves
[caption id="attachment_381686" align="alignnone" width="2000"] Haapsalus Tamme tänaval püsis ilves umbes tund aega elektriposti otsas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Laupäeval kella 18.40 paiku ronis Haapsalus Tamme tänava Lihula maantee poolsel küljel elektriposti otsa ilves, loom viibis seal umbes tund aega.
Haapsallase telefonikõne peale kohale sõitnud Haapsalu komando päästjad looma elektriposti otsast alla ei toonud. „Jahimehed soovitasid ta rahule jätta,“ ütles sündmuskohal meeskonnavanem Risto Koch. „Oma mehi küll sinna saata ei julge. See pole tavaline kassi päästmine.“
Paralepas jalutas karu
[caption id="attachment_371352" align="alignnone" width="591"] Pruunkaru. Foto: Leo Eensoo[/caption]
Paralepa metsas koeraga jalutamas käinud haapsallanna kohtas seal karu. „Seal tuletõrje veevõtukoha ja Fra Mare vahel tal seisiski tee peal ees – karu. Tagajalgadel. Uudishimulik loom tavaliselt suurendab niiviisi oma vaatevälja,” selgitas Läänema jahindusklubi esimees Endrik Raun.
Raplamaa karud tungivad Läänemaale
[caption id="attachment_378672" align="alignnone" width="960"] Sel nädalal jäi õuntega maiustav karu rajakaamerasse Vormsis. Foto rajakaamera[/caption]
Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte – Läänemaal pole kunagi olnud nii palju karusid kui praegu.
„Karud on liikunud meie kandis kogu aeg, aga mitte nii palju kui nüüd,” ütles Vatla ja Massu jahiseltside liige Arno Peksar. Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte. „Lihtsalt mainitakse ära. Ei ole nii, et mul oli ja sul ei ole. Kõigil on,” ütles Peksar.
Peksari rajakaamerasse on sattunud korraga neli karu. Karu nägemiseks ei pea kaamerat olemagi. Vatla vana lennuvälja kandis on tänavu mesikäpp inimeste silma alla sattunud korduvalt, ja pole ka ime – karude arvukus Eestis tõuseb ja nad kolivad kohtadesse, kus neid seni on hõredalt. „Kui paremad elupaigad on täis, peab ju kuskile minema, kus keegi käpaga vastu vahtimist ei anna,” ütles Peksar. Mullu elas Eestis ligi 30 karupesakonda rohkem kui kümme aastat tagasi (mullu 91 ema poegadega, 2012. aastal 62).
Läänemaal võib küttida 340 põtra
[caption id="attachment_219205" align="alignnone" width="1272"] Põdrajaht. Foto Tõnis Muuga[/caption]
Sel jahihooajal soovitatakse Läänemaa jahimeestel küttida 340 põtra, mida on 40 võrra vähem kui eelmisel hooajal. „Seda on küll mullusest veidike vähem, aga sellegipoolest on seda natuke palju,” ütles Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun.