Silt: eesti raamatu aasta

1975. aasta mai alguses vabanesin sõjaväeteenistusest. Tolle aja seaduse kohaselt oli mul võimalus saada kolm kuud tasuta puhkust. Muidugi kasutasin selle võimaluse ära ja olin terve suve oma lapsepõlvekodus Kokre külas Madisel. Sõjaväeteenistuse ajal suri mu vanaisa ja tema matustele mind loomulikult ei lastud. Noorukina olin vabadel hetkedel pidevalt vanaisa juures, et tema lõputust varasalvest lugusid ja pärimusi kuulata. Meie kodumaja ja vanavanemate rehielamu olid ühe õue peal. Vanaisa ja vanaema elasid küllaltki v

[gallery ids="442329,442328,442327,442326,442325,442324"] Oru kandi elanikud lugesid täna raamatuaasta alguse puhul Linnamäe poes seitse tundi kestnud lugemismaratonil ette „Rehepapi“ – Andrus Kivirähki teose. Neljapäeva keskpäeval istus Oru kooli 8. klassi õpilane Meliise Pahk Linnamäe poes saia- ja leivariiuli ees, raamat põlvedel, ja luges. Üksikud ostjad end sellest segada ei lasknud ja valisid süvenenult kaupa. 15 minutit täis ja peatükk läbi, andis tüdruk „Rehepapi“ üle järgmisele lugejale. Pahk oli 15. ettelugeja. Kell üheksa hommikul oli otsa lahti teinud Lääne-Nigula vallaametnik Varje Paaliste ja viimased laused luges kella poole viie paiku õhtul ette Oru kooli õpetaja Renno Silde. Oru kooli direktor Andres Kampmann saabus ettelugemisele kella üheks päeval oma raamatuga ja ütles, et harjutas eelmisel päeval kodus peatükki, mis talle ette lugeda jäi. Lugemismaratoni üks korraldajaid Sigrid Kalle-Vainola ütles, et ettelugejate nimekiri täitus ühe päevaga. „Kartsime juba, et tuleb nii palju, et iga kahe minuti tagant tuleb vahetada,“ ütles Kalle-Vainola. Ligi 30 inimest luges 15 minuti kaupa ette terve „Rehepapi

[gallery ids="442317,442316,442315,442314,442313,442312,442311,442310,442309,442308,442307"]   Oru kultuurisaali perenaise Viivika Orula üleskutse peale otsida raamatuaasta puhul välja küla kõige vanem trükis jõudis raamatukokku näitusele 1739. aastal ilmunud uus testament. „See tuli välja Jalukse külast,“ ütles Oru raamatukoguhoidja Kaja Puusepp. Eesti raamatu aasta puhul pani Puusepp raamatukogu fuajeesse kõrgesse klaasustega kappi poolsada rariteeti kuuest selle kandi külast. On piibliraamatuid, retsepti- ja muinasjuturaamatuid, aga ka ilukirjandust, näiteks Eduard Vilde „Raudsed käed“ 1928. aastast, 120aastane „Kalevipoeg“ ja 1928. aastal ilmunud Loomingu numbrid ning 1937. aastal välja antud entsüklopeedia, mille on kinkinud Oru koolile Konstantin Päts. Näitus on üleval teist nädalat, aga Puusepa sõnul tuuakse raamatuid kogu aeg juurde, nii et Puusepp paneb varsti välja teise kapitäie vanu trükiseid. Oru raamatukogu kõige vanem teos on 1898. aastal välja antud piibliraamat.

[caption id="attachment_421245" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu raekoja teadur-kuraator Kadri Laur avab täna eesti raamatu aasta. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Täna avab Haapsalu raamatukogu lugemissaalis eesti raamatu aasta Haapsalu raekoja teadur-kuraator Kadri Laur, tutvustades vanimaid raamatuid Läänemaa muuseumi kogus. Muuseumi vanimaid raamatuid Laur siiski kohtumisõhtule lugemissaali kaasa ei võta. „Tõsi, käega neid katsuda ei saa. Aruta

[caption id="attachment_442229" align="alignnone" width="474"] Oskar Lutsu „Kevade” on Haapsalu põhikooli õpilaste lemmikraamat. Foto: raamatukaas[/caption] Haapsalu põhikool selgitas saabuva raamatuaasta puhul küsitlusega välja 5.-9. klassi õpilaste lermmikraamatud. Küsitluse võitis Oskar Lutsu „Kevade”. Eesti autorite teoste esikolmikusse mahtusid peale „Kevade” veel Tea Kas

[caption id="attachment_435911" align="alignnone" width="1920"] Oru enstüklopeedia. Foto: Eve Tamm-Hinno[/caption] Oru raamatukogu kutsus koos kultuurisaaliga iga Oru kandi küla otsima välja oma küla vanima eestikeelse raamatu ja selle raamatukokku näitusele tooma. Kultuurisaali perenaise Viivika Orula sõnul tuli idee ühest raamatukogu näitusest, kus raamatukogu tutvustas oma hoidla ajaloolist kirjavara. „Ma arvan, et külades võib olla raamatuid, millele pole osatud tähelepanu pöörata. Ehk tuleb välja