Silt: eesti raamatu aasta

[gallery ids="442317,442316,442315,442314,442313,442312,442311,442310,442309,442308,442307"]   Oru kultuurisaali perenaise Viivika Orula üleskutse peale otsida raamatuaasta puhul välja küla kõige vanem trükis jõudis raamatukokku näitusele 1739. aastal ilmunud uus testament. „See tuli välja Jalukse külast,“ ütles Oru raamatukoguhoidja Kaja Puusepp. Eesti raamatu aasta puhul pani Puusepp raamatukogu fuajeesse kõrgesse klaasustega kappi poolsada rariteeti kuuest selle kandi külast. On piibliraamatuid, retsepti- ja muinasjuturaamatuid, aga ka ilukirjandust, näiteks Eduard Vilde „Raudsed käed“ 1928. aastast, 120aastane „Kalevipoeg“ ja 1928. aastal ilmunud Loomingu numbrid ning 1937. aastal välja antud entsüklopeedia, mille on kinkinud Oru koolile Konstantin Päts. Näitus on üleval teist nädalat, aga Puusepa sõnul tuuakse raamatuid kogu aeg juurde, nii et Puusepp paneb varsti välja teise kapitäie vanu trükiseid. Oru raamatukogu kõige vanem teos on 1898. aastal välja antud piibliraamat.

[caption id="attachment_421245" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu raekoja teadur-kuraator Kadri Laur avab täna eesti raamatu aasta. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Täna avab Haapsalu raamatukogu lugemissaalis eesti raamatu aasta Haapsalu raekoja teadur-kuraator Kadri Laur, tutvustades vanimaid raamatuid Läänemaa muuseumi kogus. Muuseumi vanimaid raamatuid Laur siiski kohtumisõhtule lugemissaali kaasa ei võta. „Tõsi, käega neid katsuda ei saa. Aruta

[caption id="attachment_442229" align="alignnone" width="474"] Oskar Lutsu „Kevade” on Haapsalu põhikooli õpilaste lemmikraamat. Foto: raamatukaas[/caption] Haapsalu põhikool selgitas saabuva raamatuaasta puhul küsitlusega välja 5.-9. klassi õpilaste lermmikraamatud. Küsitluse võitis Oskar Lutsu „Kevade”. Eesti autorite teoste esikolmikusse mahtusid peale „Kevade” veel Tea Kas

[caption id="attachment_435911" align="alignnone" width="1920"] Oru enstüklopeedia. Foto: Eve Tamm-Hinno[/caption] Oru raamatukogu kutsus koos kultuurisaaliga iga Oru kandi küla otsima välja oma küla vanima eestikeelse raamatu ja selle raamatukokku näitusele tooma. Kultuurisaali perenaise Viivika Orula sõnul tuli idee ühest raamatukogu näitusest, kus raamatukogu tutvustas oma hoidla ajaloolist kirjavara. „Ma arvan, et külades võib olla raamatuid, millele pole osatud tähelepanu pöörata. Ehk tuleb välja