Silt: Eesti Pank

Eesti Pank annab 22. septembril peetaval vastupanuvõitluse päeval välja hõbedast meenemündi, mis mälestab metsavendi – mehi ja naisi, kes osutasid relvastatud vastupanu Kremli okupatsioonivõimu terrorile ja aitasid hoida rahva seas unistust vabast Eestist. Mündil on kujutatud metsapiiril varjuvaid metsavendi. Hõbedast meenemündi hind on 124 eurot ja nimiväärtus 15 eurot. Müük algab 22. septembril kell 9 Eesti Panga e-poes ja kell 12 Eesti Panga muuseumipoes. Mündi tiraaž on 2500 ja see on vermitud Leedu rahapajas. Hõbemündi kujunduse autor on Kaupo Kangro. Metsavendlusele pühendatud meenemünt kuulub Eesti Panga vastupanuteemalisse mündisarja. Samas sarjas on varem emiteeritud soomepois

Tarbijahinnad kasvasid augustis statistikaameti andmetel aastaga 1,5 protsenti ja suurima panuse hindade kallinemisse andis energia. Toiduained aga odavnesid 2,6 protsenti ja sealjuures odavnesid edasi piimatooted, mille hind oli langenud terve esimese poolaasta jooksul. Seda on tagant tõuganud toodangu suurenemine kogu Euroopas reaktsioonina varasematele kõrgetele hindadele. Samuti odavnesid lihatooted ning hooajaline kaup nagu köögi- ja puuviljad. Hinnakasvu lükkasid augustis tagant energiakandjad, sest siis hakkasid taas kallinema mootorikütused. Kuigi toornafta ei maksa praegu sama palju kui kevadel pärast USA-Iraani sõja puhkemist, on järsult kasvanud kütuste rafineerimismarginaalid.

[caption id="attachment_480385" align="alignnone" width="1920"] Lauri Matsulevitš. Foto: Eesti Pank[/caption] Tarbijahinnad tõusid juunis statistikaameti andmetel aastaga 2,3 protsenti. Enim kiirendasid inflatsiooni energiakandjad; näiteks oli aastataguse ajaga võrreldes kallim valdavalt ilmast sõltuv elektrihind. Ka mootorikütused ja gaas jäid veel mõnevõrra kallimaks kui mullu juunis. Kevadega võrreldes aga kütused, iseäranis diislikütus, juba odavnesid. Tarbijakorvis suurima osakaaluga toiduained odavnesid kokku üle 1,5 protsendi ning see hinnalangus oli üsna laiapõhjaline. Muu hulgas odavnesid sealiha, puu- ja köögiviljad. Mullu järsult kallinenud või odavnes samuti edasi. Hinna

[caption id="attachment_456427" align="alignnone" width="1920"] Orsolya Soosaar. Foto: Eesti Pank[/caption] Teises kvartalis aeglustus palgakasv parandatud andmete järgi 5,9 protsendini. Keskmise palga kasvu aeglustas kõige rohkem avalik sektor – tervishoiu ja hariduse tegevusalal suurenes palk varasemast aeglasemalt. Tervishoius mõjutas palgakasvu uue kollektiivleppe jõustumine, mis nägi ette, et tunnipalk suureneb vähem kui eelnevatel aastatel. Hariduses aga oli õpetajate palgatõus seekord tagasihoidlik. Võrreldes 2021. aasta teise kv

[caption id="attachment_450660" align="alignnone" width="1920"] Mari Rell. Foto: erakogu[/caption] 2025. aasta alguses paranes välisnõudlus ja koos sellega elavnes ka kaubandus. Juba möödunud aastal taastuma hakanud kaubaekspordi kasv oli aasta alguses üle ootuste hea. Siiski tuleb arvestada, et mullused võrdlusnäitajad on ka väga madalal tasemel. Maksebilansi andmetel kasvas esimeses kvartalis kaupade ja teenuste väljaveokäive 10 ja sisseostukäive 11 protsenti. Kaubaeksport kasvas esimeses kvartalis enamikus kaubagruppides ja sihtriikides. Aasta algul paranes nõudlus nii euroalal kui ka väljaspool seda. Suuremaist kaubanduspartn

[caption id="attachment_444953" align="alignnone" width="1920"] Madis Müller, Eesti Panga president. Foto: Eesti Pank[/caption] Käsikäes intressimäärade langusega näeme selgeid märke laenuturu elavnemisest. Eesti inimestel ja ettevõtetel on piisavalt usku tulevikku, et võtta pikaajalisi laenukohustusi. Pangad omakorda on valmis laenu pakkuma ja suudavad seda teha kasumlikult. Kas ongi kõik hästi või võiksime ehk ühiskonnana küsida, kas saaks laenu natuke odavamalt? Möödunud suvel tõi konkurentsivõime ekspertkogu oma aruande

[caption id="attachment_444275" align="alignnone" width="900"] Metsavend Endel Redlichi mälestuskivi avamine. Foto: Urmas Lauri[/caption] Osana vastupanule pühendatud mündisarjast annab Eesti Pank 2026. aast

[caption id="attachment_441291" align="alignnone" width="1280"] Kui muud üle ei jää, lubab Katrin Adamson hakata tegema ülejäävatest müntidest ehteid. Foto: Andra Kirna[/caption] Kauplejad on tänavu kehtima hakanud korra kohaselt kohustatud klientidelt 1- ja 2sendised vastu võtma, kuid kliendile vahetusrahaks anda neid ei tohi ja müntide kogumist kauplejailt pole korraldatud. Eesti Panga sularaha käitluse allosakonna juhataja Martti Näksi sõnul on Eesti Pank euroga liitumisest saadik ringlusesse lasknud 217 miljonit 1- ja 2sendist münti. Väikesed sendid jäid Näksi sõnul pärast nende vahetusrahana tagas

[caption id="attachment_384854" align="alignnone" width="2500"]eesti Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. Foto Eesti Pank[/caption] Majapidamised laenavad nii eluasemete kui ka autode ostmiseks üsna hoogsalt. Tänu mõõdukana püsinud tööpuudusele ja nominaalpalga kasvule on eluasemelaenuturg olnud nõrgale majandusseisule vaatamata üsna aktiivne. Eluasemelaenude jäägi aastakasv on alates kevadest tasapisi kiirenenud ja oli septembri lõpuks 7 protsenti. Uuest aastast kehtima hakkav automaks on pannud inimesi enne aastavahetust autot soetama ja autoliisingut kasutama. Kolmandas kvartalis oli väljastatud autoliisingute maht 26 protsenti suurem kui aasta varem. Selle aasta septembriga võrreldes on autoliisinguid rohkem välj