Silt: Christian Ackermann
Ackermanni kujud jõudsid koju tagasi
[gallery ids="346698,346700,346702,346704,346706,346708,346710,346712,346714,346716,346718,346720,346722,346724,346727,346729,346731,346733,346737,346739,346741,346743,346745,346748,346750,346752,346754,346756,346758,346760,346762,346765,346767,346769,346771"]
Fotod: Malle-Liisa Raigla
Eelmisel nädalal jõudsid kodukirikutesse tagasi mullu oktoobris Tallinna näitusele viidud puunikerdaja Christian Ackermanni loodud kujud.
Martna kirikuõpetaja Küllike Valk ütles, et kui läinud sügisel saadeti kujud Martnast teele orelimängu saatel, siis nende tagasitoomise ajal kedagi orelit mängimas ei olnud. „Kella panin aga küll helisema,” lisas ta.
Martna kirikust käis Tallinnas suurejoonelisel Ackermanni loomingu näitusel viis altarikuju – Kristus, Mooses, Johannes, Usk ja Lootus. Martna polnud ainus Läänemaa kirik, kust kujud näitusele viidi, Tallinna sõitsid ka neli Lihula kiriku kantslikuju ning kolm kuju Karuse kirikust – kaks kantsli kohal olevalt kõlaräästalt ja üks altarilt.
Harukordne näitus tõi Nigulistesse kokku kirikuskulptuurid
[caption id="attachment_315251" align="alignnone" width="1139"]
Lihula kiriku kantslikujud Tallinnas Niguliste muuseumis näitusel. Foto Peeter Langovits[/caption]
Reedest Tallinnas Niguliste muuseumis avatud nelja aasta pikkust uurimistööd kokku võttev näitus „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” on mitmes mõttes erakordne.
„Tere tulemast esimesele Christian Ackermanni näitusele,” ütles Ackermanni uurimisgrupi üks eestvedajaid, kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem neljapäeval näituse avamisel. Tõepoolest, 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi algul tegutsenud Ackermanni 30 tööaasta looming pole kunagi varem ühes ruumis kokku saanud.
Teiseks pole näitusele toodud tööd pärit muuseumi fondihoidlate sügavusest, vaid tegutsevatest kirikutest, kus kogudused peavad nüüd pool aastat leppima tühjade kohtadega altariseinal, kantslis või võidukaarel. Nii ka Martna, Karuse ja Lihula kirik, kust puuskulptuurid Tallinna näitusele viidi.
„Eks kirikus ole nüüd pisut tühjem,” möönis Lihula kirikuõpetaja Kaido Saak neljapäeva õhtul näituse avamisel. Samas oli ta seda meelt, et kui Lihulas on kolm kantslikuju omaette, siis Nigulistes on neil palju rohkem kaaslasi. „Ja see kõnetab palju rohkem,” lisas Saak.
Sama meelt oli Martna kirikuõpetaja Küllike Valk: „Ma tean, et meie seitse kuju on suurema eesmärgi nimel välja laenatud. Kirikus näeme ainult ühte osa Ackermanni loomingust – seda osa, mida ta sellele kirikule on teinud. Siin aga näeme tervikut ja ka kunstniku kasvamist.”
Fotod Peeter Langovits
[gallery ids="315245,315246,315247,315248,315249,315250,315251,315252,315253,315254,315255,315256,315257,315258,315259,315260,315261,315262,315263,315264,315265,315266,315267,315268,315269,315270,315271,315272,315273,315274,315275,315276,315277,315278,315279,315280"]
Lihula kiriku kantslikujud Tallinnas Niguliste muuseumis näitusel. Foto Peeter Langovits[/caption]
Reedest Tallinnas Niguliste muuseumis avatud nelja aasta pikkust uurimistööd kokku võttev näitus „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” on mitmes mõttes erakordne.
„Tere tulemast esimesele Christian Ackermanni näitusele,” ütles Ackermanni uurimisgrupi üks eestvedajaid, kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem neljapäeval näituse avamisel. Tõepoolest, 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi algul tegutsenud Ackermanni 30 tööaasta looming pole kunagi varem ühes ruumis kokku saanud.
Teiseks pole näitusele toodud tööd pärit muuseumi fondihoidlate sügavusest, vaid tegutsevatest kirikutest, kus kogudused peavad nüüd pool aastat leppima tühjade kohtadega altariseinal, kantslis või võidukaarel. Nii ka Martna, Karuse ja Lihula kirik, kust puuskulptuurid Tallinna näitusele viidi.
„Eks kirikus ole nüüd pisut tühjem,” möönis Lihula kirikuõpetaja Kaido Saak neljapäeva õhtul näituse avamisel. Samas oli ta seda meelt, et kui Lihulas on kolm kantslikuju omaette, siis Nigulistes on neil palju rohkem kaaslasi. „Ja see kõnetab palju rohkem,” lisas Saak.
Sama meelt oli Martna kirikuõpetaja Küllike Valk: „Ma tean, et meie seitse kuju on suurema eesmärgi nimel välja laenatud. Kirikus näeme ainult ühte osa Ackermanni loomingust – seda osa, mida ta sellele kirikule on teinud. Siin aga näeme tervikut ja ka kunstniku kasvamist.”
Fotod Peeter Langovits
[gallery ids="315245,315246,315247,315248,315249,315250,315251,315252,315253,315254,315255,315256,315257,315258,315259,315260,315261,315262,315263,315264,315265,315266,315267,315268,315269,315270,315271,315272,315273,315274,315275,315276,315277,315278,315279,315280"] 
Ackermanni uurijad said muinsuskaitseameti aastapreemia
[caption id="attachment_312755" align="aligncenter" width="2000"]
Ackermanii Kristuse kuju Karuse kirikus. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Muinsuskaitseameti aastapreemiate jagamisel sai parima uurija preemia Christian Ackermanni projekti uurimismeeskond.
Hästi restaureeritud kunstimälestise aastapreemia sai Nõva kiriku pabervitraažide restaureerimise eest konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut.
...
Vt ka:
“Läänemaa kirikuvarad sõitsid Tallinna näitusele”
“Nõva kiriku haruldaste vitraažide restaureerimine tõi muinsuskaitse aastapreemia”
Ackermanii Kristuse kuju Karuse kirikus. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Muinsuskaitseameti aastapreemiate jagamisel sai parima uurija preemia Christian Ackermanni projekti uurimismeeskond.
Hästi restaureeritud kunstimälestise aastapreemia sai Nõva kiriku pabervitraažide restaureerimise eest konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut.
...
Vt ka:
“Läänemaa kirikuvarad sõitsid Tallinna näitusele”
“Nõva kiriku haruldaste vitraažide restaureerimine tõi muinsuskaitse aastapreemia” 
