Silt: arnold unt

Eelmisel nädalal maeti Hanila kalmistule ümber 15 Tuudi sõjahauda maetu säilmed. Eesti sõjamuuseumi arheoloogid kaevasid Tuudil Risti-Virtsu ja Tuudi-Saastna teeristil asunud ühishauast välja umbes 15 punasõduri säilmed, kes olid surma saanud 1941. aasta suvelahingutes.

[caption id="attachment_412296" align="alignnone" width="1920"] Palivere Lähtru tee metsatukas on ühishauast alles vaid tühi plats. Foto: erakogu[/caption] Eelmisel nädalal kaevasid sõjamuuseumi arheoloogid lisaks Vormsile välja ka Paliverre maetud punasõdurid. Palivere hauast tulid välja 1941. aastal maetud sõdurite säilmed. Sõjamuuseumi arheoloogi Arnold Undi sõnul paneb maetute säilmed kokku ja loeb need üle komplekteerija, kuid esialgsel hinnangul oli hauda maetud tosinkond inimest. Lisaks 1941. aastal maetutele oli hauda kirstuga maetud ka 1944. aastal Paliveres hukkunud ohvitseri säilmed. Ohvitser maeti esmalt Palivere raudteejaama lähedale, kuid 1970. aastatel maeti tema säilmed ümber Lähtru tee ääres olnud ühishauda.

[caption id="attachment_412027" align="aligncenter" width="1280"] Vormsi sõjahauas olid ühes kirstus mitme inimese säilmed. Foto: Arnold Unt[/caption] Reedel kaevasid sõjamuuseumi arheoloogid Vormsi sõjahauast välja kaheteistkümne 1941. aastal tapetud punaväelase säilmed. Arheoloog Arnold Unt rääkis, et 12 inimese säilmed olid paigutatud nelja kirstu. Tema sõnul on säilmed hiljem küla keskele ümber maetud.

[caption id="attachment_401212" align="alignnone" width="2000"] Välja kaevatud inimeste säilmed ootavad kirstudes ümbermatmist. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Teisipäeval lõpetasid Eesti sõjamuuseumi töötajad Haapsalu kaubamaja esisesse ühishauda maetute luude korrastamise ja nüüd on 62 väikest kirstu ümbermatmiseks valmis. Mai lõpus kaevasid sõjamuuseumi arheoloogid kaubamajaesiselt platsilt kolmest ühishauast välja 64 inimese säilmed, mida selle nädala alguses valmistati ette ümbermatmiseks. Enne väikestesse papist kirstudesse asetamist vaadati luud veel üle ja kaevamisi juhtinud arheoloog Arnold Unt pildistas üles ka reie- ja vaagnaluud. „Reieluude järgi saab määrata inimeste pikkust ja vaagnaluude järgi teha selgeks, kas tegemist on naise või mehega,” selgitas ta. Kõik need andmed lähevad kirja aruandesse. Säilmed paigutati 60 kirstu, millest 22 sõjaväelaste oma maetakse ümber Haapsalu vanale kalmistule ja 40 tsiviilisikute oma Ridala uuele kalmistule.

[caption id="attachment_398837" align="aligncenter" width="2000"] Aed jääb kaevamiskohta püsti seniks, kuni ala on korda tehtud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Reede õhtul lõpetas sõjamuuseum kaevetööd Haapsalu sõjahaudadel, kokku leiti 50 maetu säilmed ja kolm kastitäit vanalt kalmistult haljasalale ümbermaetute säilmeid.

[caption id="attachment_398687" align="alignnone" width="2000"] Kui kopp oli pealmised kihid eemaldanud, said kaevajad arheoloog Arnold Undi juhtimisel maetute säilmeid uurima hakata. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kolmapäeva hommikul püstitati Haapsalu kaubamaja ja fooriga ristmiku vahele aed ning sõjamuuseumi arheoloogid alustasid sõjahaudade väljakaevamist. Arheoloog Arnold Unt ütles, et esmalt kaevatakse välja 38 sakslaste hukatud tsiviilisikut, kes on maetud eraldi kirstudega platsi keskossa. Sakslased hukkasid need inimesed 1941. aastal ja neli aastat hiljem maeti nad praegusele asukohale. Kolmapäeva ennelõunal tegutses kaevamispaigal kopp, mis eemaldas maapinnalt plaate ja ülemist mullakihti. Unt selgitas, et kopaga kaevatakse seni kuni hakkab paistma kirstude kõdunenud puit. „Siis sügavamale ei lähe,” ütles ta. „Puhastame kontuuri välja ning paneme rea ja haua kirja.” Ümbermatmise aegselt fotolt on näha, et hukatud on maetud neljas reas.

[caption id="attachment_362797" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kesklinna on maetud nii esimeses kui ka teises maailmasõjas hukkunuid. Paremal asuvatel väikestel hauakividel on peamiselt eesti nimed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Ukraina sõda on kolmandat korda päevakorda toonud nõukogude ajal paigaldatud monumentide saatuse – esimene arutelulaine oli kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, teine 2007. aastal. Punamonumentide arvu Läänemaal ei tea täpselt keegi. Muinsuskaitseameti kultuuriväärtuste registris on neid kinnismälestistena arvel kuus ja Lääneranna vallas viis. Tegelikult on eri aegadel ja eri põhjustel paigaldatud monumente rohkem – nii kalmistutel, avalikus linnaruumis kui ka metsa all. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul on tal kontoris 1970.–1980. aastatest pärit kaustik, kus on kirjas, milliste koolide hooldada on millised obeliskid ja millal tuleb nende juurde pidulikult lilli viia. Samuti on märkmikusse kirja pandud monumentide mõõdud ja joonised.