Silt: Anvar Samost
3
Anvar Samost: riigil on raha vähe? Ei usu
[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"]
Anvar samost. Foto erakogu[/caption]
Iga kord, kui keegi julgeb välja pakkuda, et Eestis on liiga palju ametnikke – või üldse avaliku sektori töötajaid –, suudab keegi ametnikest või poliitikutest näidata, et tegelikult on ametnikke vähe ja nende arvelt kokku hoida pole võimalik.
Tihti selgub niisuguste arutelude käigus, et üldiselt võiks vajalike riiklike funktsioonide täitmiseks hoopis töötajaid juurde palgata.
Peaaegu sama tulemuseni viis ka tänavu tehtud eelarverevisjon, mis hõlmas rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja majandusministeeriumi. Kolme ministeeriumi peale soovis valitsus nulleelarvena tuntud revisjoni tulemusel leida 150 miljoni e
Anvar samost. Foto erakogu[/caption]
Iga kord, kui keegi julgeb välja pakkuda, et Eestis on liiga palju ametnikke – või üldse avaliku sektori töötajaid –, suudab keegi ametnikest või poliitikutest näidata, et tegelikult on ametnikke vähe ja nende arvelt kokku hoida pole võimalik.
Tihti selgub niisuguste arutelude käigus, et üldiselt võiks vajalike riiklike funktsioonide täitmiseks hoopis töötajaid juurde palgata.
Peaaegu sama tulemuseni viis ka tänavu tehtud eelarverevisjon, mis hõlmas rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja majandusministeeriumi. Kolme ministeeriumi peale soovis valitsus nulleelarvena tuntud revisjoni tulemusel leida 150 miljoni e
Anvar Samost: miks sobib poliitikute maailmapilti vabaduse kärpimine?
[caption id="attachment_255064" align="aligncenter" width="900"]
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Üksteisele järgnevad kriisid on nii Euroopas kui ka Eestis taganud mugava keskkonna poliitikutele ja ametnikele, kes ei oska või ei taha vaba ühiskonda hinnata.
Kui pärast koroonaaega oleme valdava osa tollal kaotatud vabadustest taastanud ning võib oletada, et tollaste võimuliialduste pärast on nende toimepanejatel piinlik ja ehk ka järeldused tehtud, siis julgeoleku nimel tehtavate õiguste ja vabaduste piirangutega on see aeg alles ees.
Kui mingi viga juhtub ühe korra, võib see olla juhus. Kui sama asi hakkab järjest kasvavas tempos korduma, siis oleme kaela saanud realiseerunud riski. Kui siseminister ei näe probleemi kõigi Eesti inimest
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Üksteisele järgnevad kriisid on nii Euroopas kui ka Eestis taganud mugava keskkonna poliitikutele ja ametnikele, kes ei oska või ei taha vaba ühiskonda hinnata.
Kui pärast koroonaaega oleme valdava osa tollal kaotatud vabadustest taastanud ning võib oletada, et tollaste võimuliialduste pärast on nende toimepanejatel piinlik ja ehk ka järeldused tehtud, siis julgeoleku nimel tehtavate õiguste ja vabaduste piirangutega on see aeg alles ees.
Kui mingi viga juhtub ühe korra, võib see olla juhus. Kui sama asi hakkab järjest kasvavas tempos korduma, siis oleme kaela saanud realiseerunud riski. Kui siseminister ei näe probleemi kõigi Eesti inimestAnvar Samost: kas saame viimase läbipaistmatu riigieelarve seaduse?
[caption id="attachment_255064" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Vaatamata kõigile puudustele on 2025. aasta riigieelarve eelnõu saanud riigikogu rahanduskomisjoni heakskiidu ja läbinud meie parlamendis esimese lugemise.
Ei oska ennustada aasta kõige tähtsamale seadusele suuri takistusi ka lõpphääletusel, kuid see ei tähenda, et tänavune eelarve tegemine oleks olnud tavaline või ajaloo vaates oluliste arenguteta.
Toetus alates 2016. aastast osaliselt ning 2020. aastast täiel määral kulupõhisest tegevuspõhiseks tehtud riigieelarve mudelile on lagunema hakanud. Tänavu ei piirdunud tegevuspõhist eelarvet eksitavaks ja läbipaistmatuks hinnanud inimeste ring enam mõne ajakirjaniku ja endise rahandusministri Aivar Sõerdiga. Esimest korda on selgelt püsti küsimus, kellele niisuguses
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Vaatamata kõigile puudustele on 2025. aasta riigieelarve eelnõu saanud riigikogu rahanduskomisjoni heakskiidu ja läbinud meie parlamendis esimese lugemise.
Ei oska ennustada aasta kõige tähtsamale seadusele suuri takistusi ka lõpphääletusel, kuid see ei tähenda, et tänavune eelarve tegemine oleks olnud tavaline või ajaloo vaates oluliste arenguteta.
Toetus alates 2016. aastast osaliselt ning 2020. aastast täiel määral kulupõhisest tegevuspõhiseks tehtud riigieelarve mudelile on lagunema hakanud. Tänavu ei piirdunud tegevuspõhist eelarvet eksitavaks ja läbipaistmatuks hinnanud inimeste ring enam mõne ajakirjaniku ja endise rahandusministri Aivar Sõerdiga. Esimest korda on selgelt püsti küsimus, kellele niisuguses Anvar Samost: Eesti lennuühendused on kallid, nende puudumine veel kallim
[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar samost. Foto erakogu[/caption]
Anvar samost. Foto erakogu[/caption]
Eesti riigile kuuluva lennundusettevõttega on taas halvasti. Siiski, tihti võib halvas leiduda positiivset, pildis muid toone peale musta ja valge, kriisis peituda võimalus ja ebaõnnestumises mitu kasulikku õppetundi. Nii ka nüüd.
Alustagem sellest, et võrdleme end naabriga. Eesti on aastate jooksul pärast Estonian Airi pankrotti riigile kuuluvasse lennufirmasse Nordica investeerinud ligikaudu 80 miljonit eurot ja osa sellest rahast on ka veel alles.
Anvar Samost: raha pole! Või pole hoopis eesmärki?
Veel enne, kui riigieelarve tegemine uudistes domineerima hakkas, pidas president Alar Karis iseseisvuse taastamise aastapäeva kõne, kus osutas üha teravamalt silma paistvale vastuolule.
Ühest küljest kuuleb maksumaksja iga päev poliitikutelt, et raha pole. Teisalt näeb sama maksumaksja sagedasti riigieelarvest tehtud kulusid, mida oleks raske mõista ja põhjendada ka siis, kui majandus kasvaks ja riigikassa ülejäägis oleks. Anvar Samost: USA uuest presidendist olulisem on Eesti võime end ise kaitsta
[caption id="attachment_255064" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Kahe kuu pärast on vaba maailma juhtivas riigis presidendivalimised. Kampaania on juba saanud pöördeid, mida ajaloolisteks nimetada ei ole liialdus.
Ühe kandidaadi napilt ebaõnnestunud mõrvakatse televisiooni otseülekandes ning valitseva presidendi ootamatu usutavuse kaotus debatis silma torganud vanadusnõrkuse tõttu, seejärel parteikaaslaste poolt talle peale sunnitud taandumine. Taandunu asendamine asepresidendiga, keda veel mõni nädal varem tunti ebapopulaarse ja saamatu poliitikuna, kes ametisse pääses mitte oskuste või kogemuste, vaid kaasasündinud omaduste alusel.
Kogu ülejäänud maailm, nii suured kui ka väikesed, nii vabad kui ka mittevabad riigid ja nende kodanikud, kel huvi on, kuid hääleõigust Ameerika valimistel loomulikult mitte, jälgivad, elavad kaasa, valivad pooli, on hirmul või lootusrikkad. Kas võidab vabariiklane Donald Trump või demokraat Kamala Harris?
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Kahe kuu pärast on vaba maailma juhtivas riigis presidendivalimised. Kampaania on juba saanud pöördeid, mida ajaloolisteks nimetada ei ole liialdus.
Ühe kandidaadi napilt ebaõnnestunud mõrvakatse televisiooni otseülekandes ning valitseva presidendi ootamatu usutavuse kaotus debatis silma torganud vanadusnõrkuse tõttu, seejärel parteikaaslaste poolt talle peale sunnitud taandumine. Taandunu asendamine asepresidendiga, keda veel mõni nädal varem tunti ebapopulaarse ja saamatu poliitikuna, kes ametisse pääses mitte oskuste või kogemuste, vaid kaasasündinud omaduste alusel.
Kogu ülejäänud maailm, nii suured kui ka väikesed, nii vabad kui ka mittevabad riigid ja nende kodanikud, kel huvi on, kuid hääleõigust Ameerika valimistel loomulikult mitte, jälgivad, elavad kaasa, valivad pooli, on hirmul või lootusrikkad. Kas võidab vabariiklane Donald Trump või demokraat Kamala Harris? Anvar Samost: mitte erakonnavahetus, vaid Keskerakonna uus nägu
Ei ole midagi lihtsamat kui kirjeldada Jaak Madisoni Keskerakonda astumist tavalise põhimõttelageda parteivahetusena, asetada see ühte ritta viimasel ajal koos Keskerakonna ja EKRE toetuse langemise ja sisemise lagunemisega taas tavaliseks muutunud äkilise poliitilise "eneseleidmiste" jadaga. Küsida: mida on ühist Jana Toomil ja Jaak Madisonil? Võrrelda Jaak Madisoni varasemaid väljaütlemisi Keskerakonna tänaste valdavalt vene emakeelega liikmete omadega ja muud sarnast. Anvar Samost: uue peaministri algus sai ootamatult rabe
[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Uue Kristen Michali valitsuse algus on olnud erinev sellest, mis ajakirjanike ja poliitikavaatlejate ootus oli.
Kui Michali vaoshoitud, kuid jõuline käitumine Kaja Kallase valitsuse ministrina ja tema esimesed sammud Reformierakonna esimeheks ja peaministriks saamise teel ning koalitsioonikõneluste kommunikeerimisel andsid alust arvata, et uus valitsusjuht on süsteemne, ratsionaalne ja pika vaate mees, siis tegelikkus on olnud risti vastupidine.
Esimesed üllatused tulid koos koalitsioonileppega, kuhu oli lihtsale sõnastusele ja lühidusele vaatamata ära peidetud mitu halba uudist, mille leidmise au jäi lugejatele. Esimene neist oli ettevõtte tulumaksu kehtestamine, mille sõnastus koalitsioonileppes jättis esmalt mulje, nagu üldine tulumaksu määr lihtsalt tõuseks.
Teine peidetud põhimõtteline maksupoliitika muutus oli lisanduva üksikisiku tulumaksu ehk selle kahe protsendipunktise osa arvestamine alates esimesest teenitud eurost. Selle seadusena vastuvõtmisel kaob Eestis maksuvaba tulu kui selline.
Kolmanda, kuid ilmse mitte kõige viimase maksuüllatusena sai selgeks, et ettevõtte tulumaksu on kavas korjata avansilisena ehk ettemaksuna. Tegelikult ei ole koalitsioonilepingu sõnastust teraselt lugedes teisiti isegi võimalik.
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Uue Kristen Michali valitsuse algus on olnud erinev sellest, mis ajakirjanike ja poliitikavaatlejate ootus oli.
Kui Michali vaoshoitud, kuid jõuline käitumine Kaja Kallase valitsuse ministrina ja tema esimesed sammud Reformierakonna esimeheks ja peaministriks saamise teel ning koalitsioonikõneluste kommunikeerimisel andsid alust arvata, et uus valitsusjuht on süsteemne, ratsionaalne ja pika vaate mees, siis tegelikkus on olnud risti vastupidine.
Esimesed üllatused tulid koos koalitsioonileppega, kuhu oli lihtsale sõnastusele ja lühidusele vaatamata ära peidetud mitu halba uudist, mille leidmise au jäi lugejatele. Esimene neist oli ettevõtte tulumaksu kehtestamine, mille sõnastus koalitsioonileppes jättis esmalt mulje, nagu üldine tulumaksu määr lihtsalt tõuseks.
Teine peidetud põhimõtteline maksupoliitika muutus oli lisanduva üksikisiku tulumaksu ehk selle kahe protsendipunktise osa arvestamine alates esimesest teenitud eurost. Selle seadusena vastuvõtmisel kaob Eestis maksuvaba tulu kui selline.
Kolmanda, kuid ilmse mitte kõige viimase maksuüllatusena sai selgeks, et ettevõtte tulumaksu on kavas korjata avansilisena ehk ettemaksuna. Tegelikult ei ole koalitsioonilepingu sõnastust teraselt lugedes teisiti isegi võimalik. Anvar Samost: valitsusel ei näi raha otsas olevat
[caption id="attachment_416293" align="alignnone" width="617"] Anvar Samost. Arhiiv[/caption]
Uus peaminister Kristen Michal koos pooluue valitsusega on ametis ning uus koalitsioonileping valmis. Ilmselt tuleb ridade vahelt välja veel mitu esialgu märkamatuna sisse kirjutatud olulist muutust – lisaks lükkele tulumaksuga, mille tõusuosa hakkab kehtima kõigile esimesest teenitud sendist – ja seega vastas Michali korduvalt esitatud soovitus ootuste madalal hoidmisele tõele. Aga see on ainult osa pildist, mis lepingut lugedes avaneb.
See ongi madalate, võiks öelda väikeste ja vähetähtsate eesmärkide kokkulepe.
Kuna ootused olidki madalal, siis võiks öelda, et ühiskond sai, mida ajaloo suurima mandaadiga erakond viimastel nädalatel lubas. Paraku siit küsimused algavadki.
Kolleeg Postimehest, väga kogenud ja paljusid valimisi ning valitsusi ja koalitsioonilepinguid näinud Aivar Reinap kirjutas kahtlemata õigesti: „Eelmise aasta veebruaris Postimehe „Valimisstuudios” osalenud reformierakondlane Kristen Michal rõhutas, et majandusele on oluline stabiilne maksukeskkond ja taunis vasakpoolset maksutõusukirvega majanduse häälestamist. Ta avaldas lootust, et valijad annavad Reformierakonnale mandaadi maksude alandamiseks. /.../ Mõni kuu hiljem teatas toredate lubaduste toel valimised võitnud Reformierakonna juhitav valitsus käibemaksu ja tulumaksu tõusust ning tõstis lauale automaksu. Tulemuseks inflatsiooni püsimine Euroopa tipus ning majanduse jätkuv langus. /.../ Nüüd, kui valitsusohjad haaras enda kätte Kristen Michal isiklikult, kordub kogu õudus uuesti.”
Anvar Samost. Arhiiv[/caption]
Uus peaminister Kristen Michal koos pooluue valitsusega on ametis ning uus koalitsioonileping valmis. Ilmselt tuleb ridade vahelt välja veel mitu esialgu märkamatuna sisse kirjutatud olulist muutust – lisaks lükkele tulumaksuga, mille tõusuosa hakkab kehtima kõigile esimesest teenitud sendist – ja seega vastas Michali korduvalt esitatud soovitus ootuste madalal hoidmisele tõele. Aga see on ainult osa pildist, mis lepingut lugedes avaneb.
See ongi madalate, võiks öelda väikeste ja vähetähtsate eesmärkide kokkulepe.
Kuna ootused olidki madalal, siis võiks öelda, et ühiskond sai, mida ajaloo suurima mandaadiga erakond viimastel nädalatel lubas. Paraku siit küsimused algavadki.
Kolleeg Postimehest, väga kogenud ja paljusid valimisi ning valitsusi ja koalitsioonilepinguid näinud Aivar Reinap kirjutas kahtlemata õigesti: „Eelmise aasta veebruaris Postimehe „Valimisstuudios” osalenud reformierakondlane Kristen Michal rõhutas, et majandusele on oluline stabiilne maksukeskkond ja taunis vasakpoolset maksutõusukirvega majanduse häälestamist. Ta avaldas lootust, et valijad annavad Reformierakonnale mandaadi maksude alandamiseks. /.../ Mõni kuu hiljem teatas toredate lubaduste toel valimised võitnud Reformierakonna juhitav valitsus käibemaksu ja tulumaksu tõusust ning tõstis lauale automaksu. Tulemuseks inflatsiooni püsimine Euroopa tipus ning majanduse jätkuv langus. /.../ Nüüd, kui valitsusohjad haaras enda kätte Kristen Michal isiklikult, kordub kogu õudus uuesti.” Anvar Samost: ootused Kristen Michali valitsusele on kõrgel
[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Seda, milliseks peaminister Kristen Michali valitsuse aeg kujuneb, ei tea keegi. Isegi Michal ise mitte, kuid ootused on kõrgel.
Seda kinnitab kõige enam tõsiasi, et hoolikalt valitud esimeste sõnumite seas esitas Michal korduvalt avalikkusele üleskutse hoida ootused madalal. Paraku pole sellel soovil lootust täituda. Ootused on kõrgel nii heas kui ka halvas mõttes.
Heas mõttes on ootused kõrgel tulenevalt eelnenud Kaja Kallase valitsuse madalast toetusest, kehvast mainest ja pikalt kestnud otsustusvõimetusest. Ka halvas mõttes on ootused kõrgel tulenevalt Kaja Kallase valitsuse tegemata jäetud otsustest.
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Seda, milliseks peaminister Kristen Michali valitsuse aeg kujuneb, ei tea keegi. Isegi Michal ise mitte, kuid ootused on kõrgel.
Seda kinnitab kõige enam tõsiasi, et hoolikalt valitud esimeste sõnumite seas esitas Michal korduvalt avalikkusele üleskutse hoida ootused madalal. Paraku pole sellel soovil lootust täituda. Ootused on kõrgel nii heas kui ka halvas mõttes.
Heas mõttes on ootused kõrgel tulenevalt eelnenud Kaja Kallase valitsuse madalast toetusest, kehvast mainest ja pikalt kestnud otsustusvõimetusest. Ka halvas mõttes on ootused kõrgel tulenevalt Kaja Kallase valitsuse tegemata jäetud otsustest.