Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost[/caption] Esmalt leidis kolleeg rahvusringhäälingu uudistetoimetusest rutiinselt ametkondlikke dokumendiregistreid uurides viite kavatsusele juba tagasi lükatud keskmise kiiruse kaamerate plaan uuesti töösse panna. Aga siis selgus kildhaaval, et tegelikult on varjatult ja ilma igasuguse mandaadita käinud hoopis laialdasema ja düstoopilisema inimeste jälitamise süsteemi loomine. Ei ole kindel, kas ametnike tegevuse käivitaja oli tõepoolest asjaolu,

[caption id="attachment_255064" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kui Eesti elu peaks kirjeldama keegi – näiteks võimekas tehisintellekt, kelle kokkupuude sellega kujuneks ametnike ja poliitikute tegevuse põhjal, võiks tulemuseks olla pilt valmis riigist, kus suuri muresid ei ole ja tegelda tuleb peamiselt rumalate maksumaksjate õigele teele nügmisega. Iga nädal mõned uued keelud-käsud-reeglid ja jälle on muretum olla. Mis majanduslangus? Mis julgeolekukriis? Milline rahvastikukriis? Viimaste nädalate saavutused ametnike ja neile kuulekalt alluvate poliitikute tööpõllult on täpselt sellised. Niisiis: kui praegu saab iluteenuseid pakkuda ilma erialase väljaõppeta, siis sügisest kehtima hakkava määruse kohaselt peavad ripsme- ja kulmutehnikud vastama rangetele nõuetele. Määruse autoriks olev sotsiaalministeerium ise hindab, et umbes kolmveerand kõigist iluteenindajatest peavad end täiendama või otse öeldes mingi paberi hankima, et õiguskuulekas olla. Regionaal- ja põllumajandusministeerium on samal ajal kokku pannud ministri määruse, mille jõustudes peaksid restoranid, kooli-, haigla ja isegi vanglasööklad edaspidi teatama, kust on pärit nende pakutavas toidus kasutatud liha. Miks ainult liha, aga mitte kala? Või miks mitte kartul ja porgand? Vastust teab vaid tuul või on see kirjas lael, kuhu vaadates ametnikud eelnõu kokku kirjutasid. Küsimused tegelikult ametnikke ja poliitikuid ei häiri. Neile vastamiseks on igas ministeeriumis kümnete kaupa palgal olevad kommunikatsioonitöötajad kokku pannud sisutud jutupunktid, mida abitu minister suudab tursa näoga kaamera ees esitada. Halvemal juhul tuleb see ebameeldiv ülesanne ette võtta ka mõnel ametnikul. Muide, ministeeriumides liigub mõnda aega plaan eelnõude ja dokumentide koostajate nimed nende dokumentide juures salastada. Avaliku teabe seadusesse on selle 20 kehtivusaastaga lisandunud sama palju avaliku teabe ametkondlikuks kasutamiseks ehk salastatuks kuulutamist võimaldavaid punkte, kui neid seal algselt oli. Kas neid saaks sealt avalikkuse huvides kõrvaldada, on ajakirjanikud juba pikka aega küsinud. Ei, ütlevad ametnikud, ei saa, sest ... ei saa. Poliitikud teevad tursa näo ja on nõus. Kristen Michali eelmisel suvel moodustatud Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsuse koalitsioonilepingus seisab peatükis „Riigireform ja bürokraatia vähendamine" tähtsal kohal lubadus: „Vähendame reguleerimist ja kehtestame reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada. " Kas keegi teab kasvõi üht reaalset näidet sellest, et nii on tehtud? Kui teate, siis andke palun teada, see oleks suur uudis. Siiski. Justiitsminister Liisa Pakosta (Eesti 200) pöördus mõni aeg pärast koalitsioonileppe allakirjutamist ministeeriumide poole ja palus ettepanekuid, kuidas muuta valitsuse tegevust nii, et iga halduskoormust toova nõude kehtestamisel tunnistataks teine kehtetu

[caption id="attachment_416293" align="alignnone" width="617"] Anvar Samost. Erakogu[/caption] Kõige tähtsam teadmine elektrist, millele rajada kõik vastavad poliitikad, on iseenesest väga lihtne. Ilma elektrita ei ole tänapäevase ühiskonna ülalpidamine ja säilimine võimalik. Isegi mõned tunnid laialdasemat elektrikatkestust, näiteks ühe keskmise Eesti linna piires, on suur kriis. Pimedal ajal ja siseruumides pole valgust, kõik seda nõudvad tegevused on häiritud. Kesksed teenused nagu veevarustus ja side katkevad kohe või peagi. Sularahata maksta ei saa ja sularaha ei saa automaatidest kätte. Sõidukite kütust ei saa tanklate mahutitest kätte. Pikema kui ööpäevase katkestuse korral tekib raskusi tervishoiu ja pääste korraldamisel, samuti avaliku korra tagamisel. Sealt edasi on sisuliselt ainus valik sõjaseisukord. See on viimastel aastatel kõigile tuttavaks saanud mõiste „varustuskindlus” üks pool. Teine pool, millest vähem juttu, on elektri hind. Kui elekter on pikemat aega tarbijate

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption] Viimase kümne aasta jooksul on igal peaministril saabunud punkt, kus kõigile isiksuslikele erinevustele ja ametisse astudes võetud eesmärkidele vaatamata kannatus katkeb ning avalikkus saab teada, et keegi või miski „ei lase valitseda”. Nii läks Taavi Rõivasel, Jüri Ratasel ja Kaja Kallasel, kellelt ka eelnenud fraas on laenatud. Tundub, et pool aastat pärast ametisse asumist võib murdeline hetk käes olla ka Kristen Michalil. Muul viisil on raske selgitada, miks järjekordne Reformierakonna peaminister riigikogus selle kõige väiksema opositsioonierakonna saadiku küsimusele vastates oma etteaste lõpetas lausega: „Loll on ra

Eesti ametlikus rohepöördeentusiasmis on toimumas suur pööre. Otsesõnu seda ükski minister või tippametnik välja ei ütle, kuid nii retoorikas kui ka tegudes on valitsuse vahetusest saadik varasemaga järjest suurenev vahe sisse tulnud ning pärast Estlink 2 lõhkumist on see juba väga selge. Märgilisi kinnitusi suunamuutusele ei pea otsima. Neid on mitu ja tihti tulevad need otse peaministri suust. Detsembri alguses tutvustas peaminister Kristen Michal kliimaseaduse eelnõu uuendatud versiooni, mida selleks hetk

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Alati enne jõule avaldab statistikaamet eelnenud aasta Eesti sisemajanduse koguprodukti detailsema ülevaate. Tavaliselt saavad ajakirjanikud sellest kirjutada uudise, mille pealkiri on kas „Tallinn annab jätkuvalt üle poole Eesti SKPst” või „Enam kui pool Eesti majandusest asub Harjumaal”. Nii juba aastaid. 2022. aastal andis Harjumaa Eesti 36 miljardi euro suurusest SKPst 22 miljardit eurot, millest omakorda 17 miljardit eurot tuli Tallinnast. 2023. aastal oli Eesti majanduses loodud lisandväärtus 38 miljardit eurot ning se

[caption id="attachment_416293" align="alignnone" width="617"] Anvar Samost. Erakogu[/caption] Kõlab kulunult, aga kõige pimedam on enne koitu. Just praegu tundub, et õrnalt hakkab taevas ühest servast heledamaks tõmbuma, mis siis, et viimased ajad on aina läinud pimedamaks, külmemaks ja rusuvamaks. Muidugi ei pea ma silmas kolme kuu jagu kestvat Eesti novembrit. Ajaloo viimased kümnendid on pakkunud vähe optimismi ning usku vabaduse peale jäämise suhtes. Eesti on selle maailma osa, otseselt ja vaimselt. Ida suunas peab inimliku palge kaotanud Venemaa jõhkrat sõda Ukraina vastu, saates iga päev surma sadu mehi. Kodumaad kaitstes on hukkunud 43 000 Ukraina sõdurit, üks linn teise järel on rusudes, riik valguse ja soojata. Pokrovski all käib neil tundidel katkematu lahing, mis on võrreldav teise maailmasõja kõige verisemate hetkedega, ja lootust on napilt. Lääne pool on elu pealtnäha hea. Pinna all on paraku hirm majanduse käekäigu pärast, hirm väheste laste pärast, hirm kultuuri püsimise p

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kuidas teha nii, et ükski pädev ja kogenud juht enam ühegi riigi äriühingu juhatusse kuuluda ei sooviks? Väga lihtne: äriühingu omanike esindajad ehk rahva mandaadiga valitud poliitikud peavad valijate ühisomandis olevate ettevõtetega käituma nii, nagu eraomanik terve mõistuse juures ei teeks: lõhkuma nende väärtust ja vaenama ettevõtte parimates huvides tegutsevaid juhte. Eesti Energia omaniku otsustes ja valikutes viimaste aastate vältel toimunu on kirjeldatu reljeefne kehastus. Aga asi pole ühes, kuigi suures ettevõttes. Samamoodi on eri valitsused kujundanud ka Eesti energiapoliitikat. Eesti ajalugu, asukohta

[caption id="attachment_418576" align="alignnone" width="1920"] ERRi Läänemaa korrespondent Juhan Hepner. Foto: Andra Kirna[/caption] Eesti rahvusringhääling (ERR) peatab uuest aastast Läänemaa korrespondendipunkti töö ja koondab ERRile Lääne- ning Hiiumaa uudiseid vahendanud Juhan Hepneri. Hepner ütles Lääne Elule, et teade Läänemaa korrespondendipunkti sulgemisest tuli talle nagu välk selgest taevast. Kolmapäeva hommikul helistas talle ERRi uudistetoimetuse juht Anvar Samost ja teatas, et nii on, midagi pole teha, tal on kahju, aga raha on vähe. „Ei olnud vähimatki eelhoiatust ega märki, et selline asi on

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar samost. Foto erakogu[/caption] Iga kord, kui keegi julgeb välja pakkuda, et Eestis on liiga palju ametnikke – või üldse avaliku sektori töötajaid –, suudab keegi ametnikest või poliitikutest näidata, et tegelikult on ametnikke vähe ja nende arvelt kokku hoida pole võimalik. Tihti selgub niisuguste arutelude käigus, et üldiselt võiks vajalike riiklike funktsioonide täitmiseks hoopis töötajaid juurde palgata. Peaaegu sama tulemuseni viis ka tänavu tehtud eelarverevisjon, mis hõlmas rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja majandusministeeriumi. Kolme ministeeriumi peale soovis valitsus nulleelarvena tuntud revisjoni tulemusel leida 150 miljoni e