Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_453903" align="alignnone" width="617"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption] Nagu Barack Obama kunagi ütles: valimistel on tulemused. Vahel väiksemad, vahel suuremad. Ning kindlasti ei tähenda tulemused lihtsalt muutust parlamendi või kohalike volikogude koosseisus, vaid palju enamat. Seekordsete kohalike valimiste tulemus on suured muutused Eesti elus. Mitmed neist on näha juba nüüd, enne kui valijad on sedelid kasti lasknud. Väiksematest alustades: erakonna Eesti 200 kadumine suurest poliitikast saab ametliku kinnituse. Eesti 200 suutis nimekirja välja panna vaid kümnes omavalitsuses ega pääse volikokk

[caption id="attachment_453903" align="alignnone" width="617"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Statistikaameti hiljutise vea keskmise palgaga võinuks ära hoida see, kui ametnikud oleksid üksteisele otsa vaadanud, järele mõelnud ja loobunud ilmselgelt ebaõige teate välja saatmisest. Paraku ei saa seda kodukontoris teha. Paarikümne aasta eest levis üle maailma uudis inglasest, kes autoga Itaaliasse sõitis ja kasutas esimest korda navigatsiooniseadet. Kuskil reisi lõpuosas tuli sõita üle mere saarele, praamiga. Aga oh häda, GP

[caption id="attachment_255064" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kohalike valimisteni on kaks kuud. Suure tõenäosusega ei õnnestu erakondadel enam välja kujunenud toetuse taset suures ulatuses muuta. Kuigi eriti väiksemates omavalitsustes oleneb tulemus palju ka kandidaatidest, on erakonna bränd tähtis. Kellel mida oodata või karta on? Kõige lihtsam on pilt erakonnaga Eesti 200. Kõik küsitlused näitavad juba aastajagu neile toetust alla viie protsendi ehk valimiskünnise. Eesti 200 on valitsuses pärast sotsiaaldemokraatide lahkumist Reformierakonnaga jagamas vastutust maksutõusude, kadunud majanduskasvu, igat so

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost. Erakogu[/caption] Selle nädala kolmapäeval olid mitmed Reformierakonna ja Eesti 200 juhtpoliitikud ajakirjanike küsimustele vastates tavapäratult entusiastlikud ja rõõmsa olekuga, kuigi jutt oli tõsine. Peaminister soovitas tervisekassa juhatusel ametist lahkuda, haridusminister ütles sisuliselt sedasama. Arusaadav – ikka teeb tuju heaks, kui kaamera ees ei pea rääkima oma erakonna toetuse rekordmadalast seisust, Euroopa kiireimast hinnatõusust ja pangasaladuse aastaid kestnud rikkumisest, vaid saab olla printsipiaalne ja nõuda kelleltki teiselt vastutuse võtmist. Paraku ei saa see kergendus kaua kesta. Tervisekassa on Reformierakonda esindava sotsiaalministri Karmen Jolleri valitsemisalas, ta on selle nõukogu esimees. Seda taipas veel enne Kristen Michali ja Kristina Kallase ülesastumisi avalikkusele meelde tuletada Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart, kes ei hakanud tervisekassa juhtide peale sõnu raiskama, vaid nõudis kohe

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Sellal kui Reformierakond teeb Tallinnas tsirkust, kord koalitsiooni lammutades ja siis jälle sinna naastes, vemmeldab valijate peades hoopis mure talumatu hinnatõusu pärast. Poliitikas juhtub harva midagi sellist, mida pole varem juhtunud. Tavaliselt on pigem ikka kõikide pöörete ja käänakute juures tunne, et kõik on varem juba olnud... ainult et huvitavamal või tulemuslikumal kujul. Vähemalt Eesti viimaste aastate poliitikas, kus pearolle täidab ettevaatlik, turvalisi samme eelistav põlvkond. Peaaegu oleksin kirjutanud noor põlvkond, aga see oleks vale. Reformierakonna esimees ja peaminister Kristen Michal saab algaval nädalal 50 aastat vanaks. Aga nüüd suutis see säravate ideede ja meeldejäävate isiksusteta seltskond tõesti üllatada. Viibisin mitme teise suure väljaande peatoimetajaga koos täpselt samal ajal, kui Reformierakond teatas, et nende põhjaliku kampaania käigus äsja avalikkusele tutvustatu

[caption id="attachment_255064" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eestlased tunnevad Läti lennufirmat Air Balticut mitmest küljest. Paljud on Air Balticuga lennanud, kas siis töö pärast või puhkusereisile. Päris oma Air Baltic ei ole, kuid nii mõnegi lennuki kapten on eestlane ja pöördub Tallinnast algaval või siin lõppeval lennul reisijate poole eesti keeles. Ühe lennuki on Läti riigile kuuluv firma sinimustvalgeks värvinud. Tallinnast lendab Air Baltic peamiselt Riiga, kuid ka otse kümnetesse sihtkohtadesse – tõsi, mitte iga päev, tihti isegi mitte üle päeva. Teistsugune on Air Balticu tuntus, mis ei põhine isiklikul kliendikogemusel, vaid on tekkinud ettevõtte tegevust jälgi

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption] 434 punktist koosnevast ja kokku ligi 70 lehekülje pikkusest Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepingust on kõige lihtsam välja lugeda seda, et hea meelega püsiksid need kaks erakonda suuremaid muutusi tegemata võimul, laseksid ametnikel valitseda ning võtaksid edasilükkamatuid ebameeldivaid valikuid teha üksnes siis, kui kuidagi teisiti enam ei saa. Eesti riik on pärast 30 aastat arengut suur ja paks. Koalitsioonilepingu tekst on selle tõestus. Sinna on kirja pandud enamik plaanitavatest ja juba käimasolevatest tegevustest. Poliitilised aktsendid on üksikud, nähtavaim neist äsja kehtima hakanud automaksu 100 euro ulatuses hüvitamine peredele iga lapse kohta. Olemuselt on see jutupunkt-päästerõngas kohalike valimi

[caption id="attachment_416293" align="alignnone" width="617"] Anvar Samost. Erakogu[/caption] Vaatamata sellele, mida te viimase kahe nädala jooksul lätlaste saamatusest Rail Balticu rajamisel lugenud olete, on siiski tõsi, et kolme Balti riiki ühendav raudtee on rohkem valmis kui kunagi varem – ning tegelikult oleks Eestist nüüd väga rumal otsustada, et meie üksi edasi ehitada ei kavatse. Kes on käinud viimase aasta jooksul Riias keskturu kandis, see teab, et vana raudteejaama kõrvale on kerkinud uue jaama uhke hoone. Tõsi, esialgu ei ole selle juurde ehitatud mingeid teid, mida pidi rongid võiksid liikuda. Viimaste uudiste valguses näib, et nii jääb pikaks ajaks. Miks? Lühidalt ja ebaviisakalt öeldes on Eesti, Läti ja Leedu ühise ettevõtmise koordineerimine taas näidanud, et kui erinevad kolm Balti riiki on ning kui tugevalt kohalik poliitiline ja ärikultuur võivad lihtsana tunduvaid valikuid vales suunas viia. Pikem ja korrektsem, aga siiski mitteametlik selgitus on, et Lätil oleks reaaln

[caption id="attachment_255064" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Reformierakond peab enda sõnul vabadust tähtsaimaks; samal ajal ei kiirusta selle erakonna peaminister kuidagi reageerima vabadust riivavale politsei superandmebaasile. Pool aastat tagasi tuli Reformierakonna tollal veel värskel esimehel Kristen Michalil erakonna 30. sünnipäeva tähistamiseks pidada kõne, kus tagasi vaadata ja sõnastada, mille eest seisab partei, kes on juhtinud Eesti riiki suurema osa iseseisvuse taastamisest möödunud ajast. „Alates erakonna looja Siim Kallase kirjutatud ja praegugi elavast „Kodanike riigi manifestist” on meie

[caption id="attachment_255064" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kohalike valimisteni on jäänud täpselt kuus kuud. See on pikk aeg, mille jooksul Eesti poliitikas võib mõndagi muutuda, kuid mitmetele neist muutustest on ühel või teisel viisil juba hoog sisse lükatud. Paljudele tuli ootamatult Reformierakonna esimehe ja peaministri Kristen Michali kitsas ringis tehtud otsus sotsiaaldemokraadid valitsusest ära saata. Pigem oleks oodatud, et mingeid vahetusi Toompea koalitsioonis tuleb kohalike valimiste järel. Kuu aega hiljem võib ettevaatlikult hinnata, et Michal tegi just valimisi silmas pidades enda erakonnale kasuliku käigu. Reformierakonnal ja eriti selle esimehel paistis veebruari seisuga ees seisvat pikk vindumine reitingute madalas keskosas koos piinliku lüüasaamisega oktoobris – Tallinnas ja võibolla isegi Tartus. Politoloog Martin Möldri ühiskonnauuringute instituudi ja Norstati küsitlusel põhinev mudel näitab praegugi, et kohalikes volikogudes üle Eesti osutub võidukaks Isamaa ja Tallinnas võidab Keskerakond. Teisedki uuringud näitasid Reformierakonnale viletsat toetust, veel madalam oli aga esimehe isiklik populaarsus. Michali diagnoos võis olla lihtne: midagi tuleb kiiresti ja otsustavalt muuta, et anda tegudega märku ebapopulaarsetest maksutõusudest ja rohepöördega kaela sadanud inflatsioonist distantseerumisest ning keskendumisest majanduskasvule ja riigikaitsele. Selleks sobis sotside opositsiooni saatmine suurepäraselt. Esimesed indikatsioonid tulemustest on Reformierakonnale lootustandvad. Uuringud näitavad lühikeses plaanis toetuse kasvu. Valitsuse sõnumid on kõik suunatud „vana hea” andrusansipliku Reformierakonna kuvandi tagasitoomisele ja need leiavad pärast pikka vasakpoolsete moealgatuste rajal sumpamist palju tähelepanu. Lisaks on opositsioonis nüüd palju rohkem kakofooniat, kuna sotsiaaldemokraadid pidid väga suure kiirusega ümber orienteeruma veel mõned nädalad varem nende enda eestveetud poliitikate kritiseerimisele, aga vanad opositsioonierakonnad ei soovi neid mõistetavalt omaks võtta. Isamaa roll opositsiooni selge liidrina on vähem nähtav ja sellestki annavad reitingud juba märku. Ühtlasi on Eesti majandus pärast kolme mõõna-aastat taas elavnemas, vähemalt pika languse baasil ja praegu. See kõik ei tähenda, et Reformierakond on kohalikel valimistel head tulemust tegemas. Neil ei ole õnnestunud leida Tallinna paremat linnapeakandidaati Pärtel-Peeter Perest, kelle kohta erakonna enda uuringud väidetavalt midagi toredat ei näita. Aga uuringutetagi on selge, et Pere võib küll saada hääli Kalamaja mullis, kuid laiem populaarsus ei tule, vaatamata viimastel kuudel rattateedest eemale hoidmisele. Isegi Lamborghini roolis poseerimine ei aita. Palju kindlamalt võib end paradoksaalselt tunda Keskerakond. Neil on küll kaelas miljoni euro suurune trahv ja raha seega kampaaniaks pole, aga kampaania on neile ära teinud teised erakonnad. Esiteks põhiseaduse muutmine mittekodanike valimisõiguse äravõtmise