Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Tihti juhtub, et amet ja kalender kohustavad kõnet pidama. Olemas on ka abilised kõne kirjutamiseks, võibolla isegi nõuandjad, kes vaatavad, et pausid õiges kohas ja rõhud loomulikud näiksid. Aga öelda on vähe, õieti polegi midagi. Selliseid kõnesid kuuleme tähtpäevadel igal aastal mitmeid ja see ei tähenda, et kõneleja kuidagi saamatu oleks. Aga mõnikord läheb nii, et asjaolud ise „kirjutavad” kõne teemad ette ning muudavad selle enamaks kohustuslikust tseremooniast. Kõne muudab ajaloo käiku või vähemalt jääb paljude inimeste mõtetesse seda mõjutama. Näib, et president Alar Karis pidas vabariigi aastapäeval Estonias just teist tüüpi kõne. Asj

[caption id="attachment_255064" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kui vaadata viimaseid Kantar Emori ja ühiskonnauuringute instituudi / Norstati uuringuid, siis Eesti erakonnad jagunevad toetuse järgi kolmeks. Kõige suurema toetusega gruppi 30 protsendi all kuuluvad nüüdseks kaks aastat esikohta hoidnud Isamaa ning viimastel kuudel järele võtnud Keskerakond. Nende toetuste erinevus on Kantar Emori uuringus jõudnud uuringu veapiiri lähedale. Teise gruppi kuuluvad juba üsna pikka aega kolm erakonda, kelle toetus kõigub 12 ja 15 protsendi vahel. Sõltuvalt kuust ja uuringust võib järjekord erineda, kuid sotsiaaldemokraa

Seaduste eelnõud, eriti riigieelarve on läinud sedavõrd mahukaks ja keeruliseks, et neid suudavad lugeda ja mõista vaid üksikud ametnikud. Tulemus on nüüd käes, kui näpuviga hasartmänguseaduses kaotas ära veebikasiinode maksustamise. Mäletate, kuidas rahandusminister Jürgen Ligi enne tänavuse riigieelarve vastuvõtmist ETV “Esimese stuudio” intervjuus Mirko Ojakivi küsimusele vastates teatas, et tema üldse riigieelarve eelnõu ei loe? „Ma ei loe nii riigieelarvet, ma ütlen ausalt. Ma lappan diagonaalis, küsin küsimusi ja lasen endale teha kokkuvõtvaid memosid. Mis seal salata. Kui midagi on vastamata, siis ma vaatan, aga raamatuna ei soovita ma kellelgi seda võtta. Ma olen aeglane lugeja

[caption id="attachment_255064" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Alanud aasta alguses sai 15 aastat päevast, mil Eesti võttis rahana kasutusele euro. Kui seda on nüüd meenutatud, mäletavad inimesed hämmastavalt tihti ühte lauset: „Euro hinda ei tõsta.” Kui mitte muud, siis seda see kindlasti näitab, et hinnatõusu on inimesed alati kartnud. Euro suur erinevus kroonist Eesti vaates seisnes selles, et krooni rahapoliitika alus oli maailmas väga haruldane korraldus: valuutakomitee süsteem. Sõna otseses mõttes iga Eesti Panga poolt välja antud kroon tuli garantiiga, et Eesti Pank ostab selle seaduses fikseeritud kursiga tagasi: kaheksa krooni eest üks Saksa mark, hiljem 15,6466 eurot. Faktiliselt tähendas see valitsus

[caption id="attachment_453903" align="alignnone" width="617"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption] Eesti energiapoliitika on hakanud liikuma eemale soovmõtlemisest ja lähemale päriselule. Häid uudiseid on tulnud ridamisi, kuid viimase kümne aasta jooksul tegemata investeeringud ning füüsika ja turumajanduse eiramine läheb igale maksumaksjale veel vähemalt sama kaua väga kalliks. Energeetikas on mitu universaalset reeglit, mis on nii iseenesestmõistetavad, et nende vastu tegutsemise rumalus peaks olema igaühele arusaadav. Esitek

  Ulmest tuntud roboteid meil täna füüsiliselt abiks paraku pole, kuid kõigil on taskus virtuaalne robot: tehisaru. Ulmeraamatutes ja -filmides tegutsevad inimeste seas erinevad robotid, alates inimestega äravahetamiseni sarnastest masinatest, kes on lisaks üliinimlike füüsiliste ja vaimsete võimetega, kuni lihtsaid töid tegevate abilisteni. Näiteks „Tähesõdade” R2-D2 meenutas kolmel jalal liikuvat kupliga piiksuvat tünni, kuid see tegelane oli lojaalne, sihikindel ja leidlik ning evis isegi huumo

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Valimiskampaania on vähemalt ühes vaates sarnane sõjalise kampaaniaga. Osalejad teevad ettevalmistusi ja plaane ning siis kohtuvad need reaalsusega ja selgub, et peaaegu mitte miski ei lähe plaanide järgi. Nii ka seekord. Aga ühtlasi said kõik, kes toimunut jälgisid, targemaks nii meie ühiskonna kui ka is

[caption id="attachment_453903" align="alignnone" width="617"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption] Nagu Barack Obama kunagi ütles: valimistel on tulemused. Vahel väiksemad, vahel suuremad. Ning kindlasti ei tähenda tulemused lihtsalt muutust parlamendi või kohalike volikogude koosseisus, vaid palju enamat. Seekordsete kohalike valimiste tulemus on suured muutused Eesti elus. Mitmed neist on näha juba nüüd, enne kui valijad on sedelid kasti lasknud. Väiksematest alustades: erakonna Eesti 200 kadumine suurest poliitikast saab ametliku kinnituse. Eesti 200 suutis nimekirja välja panna vaid kümnes omavalitsuses ega pääse volikokk

[caption id="attachment_453903" align="alignnone" width="617"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Statistikaameti hiljutise vea keskmise palgaga võinuks ära hoida see, kui ametnikud oleksid üksteisele otsa vaadanud, järele mõelnud ja loobunud ilmselgelt ebaõige teate välja saatmisest. Paraku ei saa seda kodukontoris teha. Paarikümne aasta eest levis üle maailma uudis inglasest, kes autoga Itaaliasse sõitis ja kasutas esimest korda navigatsiooniseadet. Kuskil reisi lõpuosas tuli sõita üle mere saarele, praamiga. Aga oh häda, GP

[caption id="attachment_255064" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kohalike valimisteni on kaks kuud. Suure tõenäosusega ei õnnestu erakondadel enam välja kujunenud toetuse taset suures ulatuses muuta. Kuigi eriti väiksemates omavalitsustes oleneb tulemus palju ka kandidaatidest, on erakonna bränd tähtis. Kellel mida oodata või karta on? Kõige lihtsam on pilt erakonnaga Eesti 200. Kõik küsitlused näitavad juba aastajagu neile toetust alla viie protsendi ehk valimiskünnise. Eesti 200 on valitsuses pärast sotsiaaldemokraatide lahkumist Reformierakonnaga jagamas vastutust maksutõusude, kadunud majanduskasvu, igat so