Silt: Ants Varblane
14
Vormsi jahimehed nõudlevad ilveseluba
[caption id="attachment_437101" align="alignnone" width="1920"]
Vormsi jahiseltsi juhatuse liikme Ants Varblase (paremal) sõnul ei karda Vormsi ilvesed autot ega turisti, saareelanikest rääkimata. Mullu novembris korraldasid vormsilased ajujahi, sest saarele oli tekkinud hundikari. Sel korral ühtegi hallivatimeest kätte ei saadud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ebaseadusliku karujahi pärast kahes kohtuastmes keskkonnaameti seljatanud keskkonna- ja suurkiskjate kaitsja Eleri Lopi sõnul ei pea jahimeeste põhjendused vett.
„Ühtegi õigustust pole ilveseid küttida. Euroopas tehakse seda vaid Soomes ja Rootsis ning ka seal on vaidlused,” märkis Lopp. „Jahimeeste mure, et segab seajahti, pole põhjendus, et küttima hakata. Tegemist on täiesti ebakompetentse arusaamaga.”
Kuigi ilvesejaht on meil keelatud jub
Vormsi jahiseltsi juhatuse liikme Ants Varblase (paremal) sõnul ei karda Vormsi ilvesed autot ega turisti, saareelanikest rääkimata. Mullu novembris korraldasid vormsilased ajujahi, sest saarele oli tekkinud hundikari. Sel korral ühtegi hallivatimeest kätte ei saadud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ebaseadusliku karujahi pärast kahes kohtuastmes keskkonnaameti seljatanud keskkonna- ja suurkiskjate kaitsja Eleri Lopi sõnul ei pea jahimeeste põhjendused vett.
„Ühtegi õigustust pole ilveseid küttida. Euroopas tehakse seda vaid Soomes ja Rootsis ning ka seal on vaidlused,” märkis Lopp. „Jahimeeste mure, et segab seajahti, pole põhjendus, et küttima hakata. Tegemist on täiesti ebakompetentse arusaamaga.”
Kuigi ilvesejaht on meil keelatud jub
Ants Varblane: mida ootame Vormsi üldplaneeringult?
[caption id="attachment_422366" align="alignnone" width="1920"]
Ants Varblane, vormsilane[/caption]
Viimaste volikogu valimiste eel lubas enamik kandideerijaid uut üldplaneeringut, kuna vana andis vallavolikogule liiga palju võimalusi seada ehitussooviga maaomanikele mitmesuguseid bürokraatlikke takistusi.
Seda seetõttu, et kogu saar oli määratud detailplaneeringu kohustusega alaks ja vaid volikogu sai otsustada, kas ehitusluba väljastatakse detailplaneeringu kadalippu läbimata. Samas, kui ehitaja pöördus oma õiguste selgitamiseks kohtu poole, pidi vallavalitsus tõdema, et reegleid peaaegu ei ole. Ainukeseks arvestatavaks piiranguks oli ehituskeeluvöönd, mis asus vana planeeringu järgi 200 m kaugusel merevee piirist. Mõistagi ei olnud ehitusküsimused ainuke põhjus üldplaneeringu uuendamiseks, kuid keskendun praegu sellele.
Ants Varblane, vormsilane[/caption]
Viimaste volikogu valimiste eel lubas enamik kandideerijaid uut üldplaneeringut, kuna vana andis vallavolikogule liiga palju võimalusi seada ehitussooviga maaomanikele mitmesuguseid bürokraatlikke takistusi.
Seda seetõttu, et kogu saar oli määratud detailplaneeringu kohustusega alaks ja vaid volikogu sai otsustada, kas ehitusluba väljastatakse detailplaneeringu kadalippu läbimata. Samas, kui ehitaja pöördus oma õiguste selgitamiseks kohtu poole, pidi vallavalitsus tõdema, et reegleid peaaegu ei ole. Ainukeseks arvestatavaks piiranguks oli ehituskeeluvöönd, mis asus vana planeeringu järgi 200 m kaugusel merevee piirist. Mõistagi ei olnud ehitusküsimused ainuke põhjus üldplaneeringu uuendamiseks, kuid keskendun praegu sellele. 
Vormsis kütiti laupäeval neli hunti
[caption id="attachment_416418" align="aligncenter" width="1920"]
Rein Veitmaa. Foto: Egon Erkmann[/caption]
Lõppenud nädalavahetusel toimus Vormsil edukas hundijaht, viiest lasta lubatud hundist kütiti neli.
Hunte oli Vormsis jahtimas 54 jahimeest. Lisaks oma saare küttidele oli abiväge ka Läänemaalt ning mujalt mandrilt. “Seekord oli kütte rohkem kui ajajaid,” lausus Vormsi jahiseltsi juhatuse liige Rein Veitmaa. “See tegi mul asja lihtsamaks, sain kaks kütliini üles panna.”
Vormsis kütiti laupäeval isahunt ja kolm kutsikat. “Päris hea tulemus,” kommenteeris Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun Vormsi hundijahi tulemust.
Rein Veitmaa. Foto: Egon Erkmann[/caption]
Lõppenud nädalavahetusel toimus Vormsil edukas hundijaht, viiest lasta lubatud hundist kütiti neli.
Hunte oli Vormsis jahtimas 54 jahimeest. Lisaks oma saare küttidele oli abiväge ka Läänemaalt ning mujalt mandrilt. “Seekord oli kütte rohkem kui ajajaid,” lausus Vormsi jahiseltsi juhatuse liige Rein Veitmaa. “See tegi mul asja lihtsamaks, sain kaks kütliini üles panna.”
Vormsis kütiti laupäeval isahunt ja kolm kutsikat. “Päris hea tulemus,” kommenteeris Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun Vormsi hundijahi tulemust. 
Vormsilased plaanivad uut ühisjahti
[caption id="attachment_251826" align="alignnone" width="900"]
Hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Nädala pärast laupäeval tahab Vormsi jahiselts saarel elava hundikarja tabamiseks korraldada selle aasta viimase ühisjahi ning pärast jahti kuulutada välja jõulurahu.
Eelmine ühisjaht, kuhu Vormsi jahiselts kutsus appi inimesi ka kaugemalt, oli novembri keskel. Toona polnud lund veel sadanud ja hundid jäid tabamata. Vormsi jahiseltsi liikme Ants Varblase sõnul on nüüd tänu lumele võimalik ulukite tegevusjälgi paremini lugeda.
Hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Nädala pärast laupäeval tahab Vormsi jahiselts saarel elava hundikarja tabamiseks korraldada selle aasta viimase ühisjahi ning pärast jahti kuulutada välja jõulurahu.
Eelmine ühisjaht, kuhu Vormsi jahiselts kutsus appi inimesi ka kaugemalt, oli novembri keskel. Toona polnud lund veel sadanud ja hundid jäid tabamata. Vormsi jahiseltsi liikme Ants Varblase sõnul on nüüd tänu lumele võimalik ulukite tegevusjälgi paremini lugeda. 
Galerii: Vormsi hundijahil jäid võsavillemid tabamata
[gallery ids="414304,414305,414307,414308,414309,414310,414311,414312,414313,414314,414315,414317,414318,414319,414320,414321,414322,414323,414325,414326,414327,414328,414329,414330,414331,414332,414333,414334,414335,414336,414337,414338,414339,414340,414341,414343,414344,414345,414346,414347,414348,414349,414350,414352,414353,414355,414356,414357,414358,414359,414360,414361,414362,414363,414364,414365,414366,414367,414368"]
Ligi 60 inimest kogunes laupäeval Vormsile ühisjahile, kuid hunte, kelle pärast kokku tuldi, tabada ei õnnestunud.
Enne hommikuse Vormsi praami väljumist võis Rohuküla sadamas näha tavatult palju jahimeherõivis inimesi – küll jahipüssiga, küll ilma. Praamisõidul Rohukülast Svibysse valitses laevasalongis teatav elevus, oli ju ühine hundijaht midagi sellist, mida Vormsil pole peetud aastakümneid.
Ants Varblane: Vormsi hundijaht on õppetund nii osalejatele kui ka huntidele
[caption id="attachment_414184" align="alignnone" width="1920"]
Ants Varblane, Vormsi jahiseltsi liige[/caption]
Vormsile hundijahile kutsumist on käsitletud kui kutset huntide hävitamisele. Jahimehed ei ole kunagi tegelenud ulukite hävitamisega.
Jahimeeste ülesanne on just populatsioonide säilitamine, et ka tulevikus oleks ulukeid, kelleta meie loodus poleks see, mis ta täna on.
On ka küsitud, miks me hunte kinni ei püüa ja loomaaedadele ei jaga. Loomaaedadesse satuvad enamasti ulukid, kes mingil põhjusel on inimeste abikätt vajanud, pärast mida on neil raske looduses iseseisvalt hakkama saada. Loomaaedades sünnivad loomad ja selle tarvis on ühised programmid, kuidas loomi vahetatakse ja kollektsioone rikastatakse.
Ants Varblane, Vormsi jahiseltsi liige[/caption]
Vormsile hundijahile kutsumist on käsitletud kui kutset huntide hävitamisele. Jahimehed ei ole kunagi tegelenud ulukite hävitamisega.
Jahimeeste ülesanne on just populatsioonide säilitamine, et ka tulevikus oleks ulukeid, kelleta meie loodus poleks see, mis ta täna on.
On ka küsitud, miks me hunte kinni ei püüa ja loomaaedadele ei jaga. Loomaaedadesse satuvad enamasti ulukid, kes mingil põhjusel on inimeste abikätt vajanud, pärast mida on neil raske looduses iseseisvalt hakkama saada. Loomaaedades sünnivad loomad ja selle tarvis on ühised programmid, kuidas loomi vahetatakse ja kollektsioone rikastatakse.
Vormsi jahiõigusele kuulutatakse uus konkurss
[caption id="attachment_391534" align="alignnone" width="2000"]
Vormsi jahiselts taotleb uuesti saarel jahiõigust, kuigi soovijaid on teisigi. Foto: Vormsi jahiselts[/caption]
Vormsi jahiseltsi ebaõnnestunud katse pikendada mais lõppevat jahiõigust Vormsi jahipiirkonnas on viinud juba teise avatud konkursini.
Kord juba välja kuulutatud konkursi oli keskkonnaamet sunnitud ebatäpse sõnastuse pärast teates tühistama. „Senine jahiõigus kehtib ikkagi 31. maini,“ rõhutas Hiiu-, Lääne-, Saare- ja Pärnumaa jahinduse spetsialist Ivar Marlen. „Tühistatud konkursi teatest võis aru saada, et jahiõigus on juba lõppenud,“ lisas ta.
Vormsi jahiselts taotleb uuesti saarel jahiõigust, kuigi soovijaid on teisigi. Foto: Vormsi jahiselts[/caption]
Vormsi jahiseltsi ebaõnnestunud katse pikendada mais lõppevat jahiõigust Vormsi jahipiirkonnas on viinud juba teise avatud konkursini.
Kord juba välja kuulutatud konkursi oli keskkonnaamet sunnitud ebatäpse sõnastuse pärast teates tühistama. „Senine jahiõigus kehtib ikkagi 31. maini,“ rõhutas Hiiu-, Lääne-, Saare- ja Pärnumaa jahinduse spetsialist Ivar Marlen. „Tühistatud konkursi teatest võis aru saada, et jahiõigus on juba lõppenud,“ lisas ta.
Vormsi jahiselts jäi jahiõiguse pikendamisega jänni
[caption id="attachment_389748" align="alignnone" width="2000"]
Kes Vormsil edaspidi jahti korraldab, selgub avatud konkursil. Foto: Vormsi Pildipank[/caption]
Vormsi jahiseltsil ei õnnestunud saada nõusolekut oma soovile pikendada jahiõigust saarel, piirkonna jahiõigus läks avatud konkursile.
Varem ajaliselt piiramata jahiõigus muudeti kümmekonna aasta eest tähtajaliseks, mis tõi jahiseltsidele kohustuse iga kümne aasta järel uuendada kokkuleppeid maaomanikega, kelle maadel nad jahti peavad. Enamik neist õigustest lõppevad tänavu ja mullu suvest algaski jahiõiguse uuendamise protsess. Jahiõiguse pikendamiseks tuli jahiseltsil või -ühingul esitada maakonna jahindusnõukogule kokkulepped enam kui poolte oma jahipiirkonna maaomanikega.
Kes Vormsil edaspidi jahti korraldab, selgub avatud konkursil. Foto: Vormsi Pildipank[/caption]
Vormsi jahiseltsil ei õnnestunud saada nõusolekut oma soovile pikendada jahiõigust saarel, piirkonna jahiõigus läks avatud konkursile.
Varem ajaliselt piiramata jahiõigus muudeti kümmekonna aasta eest tähtajaliseks, mis tõi jahiseltsidele kohustuse iga kümne aasta järel uuendada kokkuleppeid maaomanikega, kelle maadel nad jahti peavad. Enamik neist õigustest lõppevad tänavu ja mullu suvest algaski jahiõiguse uuendamise protsess. Jahiõiguse pikendamiseks tuli jahiseltsil või -ühingul esitada maakonna jahindusnõukogule kokkulepped enam kui poolte oma jahipiirkonna maaomanikega.