Silt: Anton Pärn

[gallery ids="402782,402784,402786,402788,402790,402792,402794,402796,402798,402800"] Fotod Kaire Reiljan Sel nädalal müttavad Lihula mõisamäel ja Saastna kabeli ümbruses kummalised seadeldised, millega arheoloogid püüavad labidat kätte võtmata piiluda maapõue. Magnetomeetri ja georadari abil on võimalik maasse auku kaevamata kindlaks teha näiteks seda, kas maa sees on peidus müüre, tuleasemeid või muud, mida palja silmaga ei näe. Neljapäeva, 29. juuni õhtul kl 17 on kõigil huvilistel võimalus tulla Lihula mõisa, kus ajaloolane Kersti Markus ning arheoloogid Anton Pärn ja Villu Kadakas koos Carmen Cuenca-Garciaga Trondheimi ülikoolist tutvustavad uuringute eesmärke ja räägivad kõrgtehnoloogilistest meetoditest, millega vaadeldakse Lihula kultuurkihti. Kui läheb hästi, loodavad arheoloogid tutvustada ka uuringute esimesi tulemusi.

[caption id="attachment_240888" align="alignnone" width="900"] Aurupaat Kallis Mari Väiksel viigil. Foto: Urmas Lauri[/caption] Aurupaat Kallis Mari on Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul kavas sõitma panna pärast jaanipühi. „Oleme alustanud ettevalmistusi,“ ütles Pärn. Tema sõnul on vaja niita faarvaater, ette valmistada kai ja teha alusele tehniline kontroll.

[gallery ids="399717,399719,399721,399723,399725,399727,399729,399731,399733,399735,399737,399739,399741,399743,399745,399747,399749,399751,399753"] Malle-Liisa Raigla fotod Haapsalus üles kasvanud baltisakslase Fred von Hoerschelmanni jutukogumiku „Tondilinn. Lugusid Haapsalust” ilmumine eesti keeles avab meile ukse seni varjus olnud maailma. Mul on elus olnud kaks suurt üllatust – üks oli Ilon Wikland, kelle kohta ma lapsepõlves ei teadnud, et tegemist on nii tuntud haapsallasega, ja teine on Fred von Hoerschelmann,” tunnistas Läänemaa muuseumi juht Anton Pärn teisipäeval Fannyhofi villas „Tondilinna” esitlusel.

[caption id="attachment_398550" align="alignnone" width="1333"] Liisa Koemets-Bastida mängis rannarootsi muuseumis talharpa’t. Foto: Andra Kirna[/caption] Muuseumiöö tõi laupäeval Läänemaa muuseumidesse ligi 2000 külastust. Inimesi, kes laupäevaõhtul muuseumist muuseumi või kirikusse liikus, oli ilmselt vähem kui külastuskordi, sest paljud käisid ühe õhtu jooksul mitmes kohas. Kuigi muuseumiöö algas kell 18, ootasid külalised Rannarootsi muuseumi väravas juba enne seda. Muuseumipedagoog Lydia Kalda käest küsiti, kas peab värava taga ootama. Siiski ei pidanud. Külalisi jätkus rannarootsi muuseumis sulgemiseni kl 23, külastajad said muuseumis ringi vaadata, kohal olid ka väsimatud varjevõrkude punujad, kel oli üles tõmmatud 82. valmiv võrk. Liisa Koemets-Bastida andis viis pooletunnist hiiu kandle ehk talharpa-kontserti. „Vahel natuke pikemaltki, kui rahvast palju oli,“ ütles Kalda. Seekord esines Koemets üksi, peatsel suve alguse peol, 3. juunil astuvad aga üles ka tema õpilased.

[caption id="attachment_395401" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu punamonument eemaldati. Malle-Liisa Raigla foto[/caption] Kolmapäevast on Haapsalu kaubamaja ja valgusfoori vahelisel alal suure graniidist punamonumendi asemel väike neutraalne tahvel, millel kiri: „Teise maailmasõja ohvrid”. 41 aastat linna keskel seisnud monumendi tõstsid töömehed kolmapäeva hommikul autole ja viisid ära. See oli viimane Läänemaal püsti olnud monument – Vormsist ja Lääne-Nigula vallast viidi monumendid ära eelmisel nädalal, Lääneranna vallas vahetati sambad neutraalsete vastu mullu sügisel.

[gallery ids="394266,394268,394270,394272,394274,394276,394278,394280,394282,394284,394286,394288,394290,394292,394294,394296,394298"] Fotod Kaire Reiljan Haapsalu ja Lihula vanalinna tutvustavad trükised, võtavad kokku nende linnade arenguloo ja toovad välja väärtused. Et Haapsalu ja Lihula lähevad inimestele korda näitas seegi, et neljapäeva õhtul oli Haapsalu kunstikooli galeriisse raamatute esitlusele tulnud oodatust tunduvalt rohkem inimesi ja raamatute virnad laual kahanesid kiiresti. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul valmis Eesti muinsuskaitseameti ja Norra kultuuripärandi ameti koostööprojekti raames üheksat väikelinna tutvustavad trükised. „Kõigis nendes on ka muinsuskaitsealad,” täpsustas Pets. Kõik üheksa trükist on allalaaditavad muinsuskaitseameti kodulehelt.

[caption id="attachment_264741" align="alignnone" width="900"] Haapsalu raekoda. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu raekoda paneb esmaspäevast uksed kinni, et avada need juuni alguses koos kahe uue näitusega. Läänemaa muuseumi teaduri Kadri Lauri sõnul võetakse ligi neli aastat üleval olnud „Kaks kodu” nüüd maha ja selle asemele tuleb näitus Läänemaa vanematest rahvariietest. Muudatused ootavad ees ka raekoja teises tiivas olevat kuurordinäitust.

[caption id="attachment_389078" align="alignnone" width="2000"] Raudteemuuseumile 25 000 eurot annetanud Saksa ärimees Andreas Lesser käis Haapsalus renoveeritud vedurit üle vaatamas. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu raudteemuuseumile kuuluva Saksa sõjaveduri renoveerimist toetanud sakslane Andreas Lesser käis Haapsalus tema toetusel tehtud tööd uudistamas. Lesser ei tulnud keset talve Eestisse ainult sõjavedurit vaatama, vaid ka sellepärast, et Haapsalu ja Läänemaa muuseumid oli esitanud ta kultuurisõbra kandidaadiks tänuks selle eest, et mees toetas veduri renoveerimist 25 000 euroga. Ühel tuulisel laupäeval kõndiski Saksamaalt Münchenist pärit Lesser Haapsalu raudteemuuseumis ümber renoveeritud sõjaveduri, piiludes sisse pragudest ja ronides koos raudteemuuseumi juhi Talis Vare ja ühendmuuseumi juhi Anton Pärnaga veduri kabiini.

[caption id="attachment_376649" align="alignnone" width="2000"] Linnusemuuseumis käib katuse remont. Foto: Haapsalu linnus[/caption] Haapsalu piiskopilinnuse muuseumi sissepääs on juba mõnda aega kaetud valge kilega – põhjuseks katuseremont. Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on remondi põhjus katuse uue sissepääsupaviljoni ja vana osa ühenduskoht, mis ei pea vett. „Sealt ei sadanud otse sisse, aga suuremate sadudega lekkis,” ütles Pärn.

[caption id="attachment_373906" align="alignnone" width="2000"] Arheoloog Anton Pärna sõnul õnnestus tänavuste kaevamistega kindlaks teha Saastna kabeli altarikoht. Foto Kaire Reiljan[/caption] Kahe augustinädala jooksul uurisid arheoloogid Anton Pärn ja Heiki Valk Saastna püha Olavi kabelit ja selgitasid välja, et kabel on olnud seniarvatust suurem. See, et kabel on olnud 7 meetrit lai ja 16,5 meetrit pikk, sai selgeks pärast seda, kui arheoloogid sel suvel müüre avasid. „Kabel on päris suur, arvestades selle ümber elanud kogukonda. „Ilmselt on kabelil olnud märksa suurem mõjujõud kui ainult lähiümbrus,” ütles Pärn.