Silt: Anne Mahoni
21
Anne Mahoni: kõige keerulisem on leida kompromissi
[caption id="attachment_398245" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni. Andra Kirna[/caption]
Haapsalu põhikooli on selle kümneaastase eluea jooksul juhtinud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Anne Mahoni.
Teel koolijuhiks jõudis Mahoni olla kümmekond aastat õpetaja ja paarkümmend aastat õppejuht Haapsalu gümnaasiumis. „Kuna olen kümme aastat direktor olnud, siis tunnen end selles ametis suhteliselt hästi,“ ütles ta. „Kui halvasti oleks tundnud, oleksin ära läinud.“
Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni. Andra Kirna[/caption]
Haapsalu põhikooli on selle kümneaastase eluea jooksul juhtinud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Anne Mahoni.
Teel koolijuhiks jõudis Mahoni olla kümmekond aastat õpetaja ja paarkümmend aastat õppejuht Haapsalu gümnaasiumis. „Kuna olen kümme aastat direktor olnud, siis tunnen end selles ametis suhteliselt hästi,“ ütles ta. „Kui halvasti oleks tundnud, oleksin ära läinud.“ 
Põhikooli lõpueksamil asendab hindeid protsent
[caption id="attachment_389949" align="alignnone" width="2000"]
Taebla kooli 9. klassi lapsed enam lõpueksamite eest harjunud hindeid ei saa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa koolijuhid tervitavad ministeeriumi plaani asendada põhikooli lõpueksamihinded protsentidega – näiteks hinde „viis” asemel sada protsenti.
„Protsent on mõistlik,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi Lääne Elule eile. Läänemaa koolijuhtide sõnul on protsent tunnistusel tükk maad täpsem ja näitab õpilase teadmisi paremini. Näiteks hinne „kolm” jääb vahemikku 50–74 protsenti maksimaalsest tulemusest – vahemik on üsna suur. „Protsent näitab, kas on latv või alumine ots – vaevu „kolm” või peaaegu „neli”,” ütles Mägi. Traditsiooniline „neli” jääb vahemikku 75–89 protsenti, hinne „viis” jääb 90 ja saja protsendi vahele.
Valitsus arutab haridus- ja teadusministeeriumi määruse eelnõu täna.
Taebla kooli 9. klassi lapsed enam lõpueksamite eest harjunud hindeid ei saa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa koolijuhid tervitavad ministeeriumi plaani asendada põhikooli lõpueksamihinded protsentidega – näiteks hinde „viis” asemel sada protsenti.
„Protsent on mõistlik,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi Lääne Elule eile. Läänemaa koolijuhtide sõnul on protsent tunnistusel tükk maad täpsem ja näitab õpilase teadmisi paremini. Näiteks hinne „kolm” jääb vahemikku 50–74 protsenti maksimaalsest tulemusest – vahemik on üsna suur. „Protsent näitab, kas on latv või alumine ots – vaevu „kolm” või peaaegu „neli”,” ütles Mägi. Traditsiooniline „neli” jääb vahemikku 75–89 protsenti, hinne „viis” jääb 90 ja saja protsendi vahele.
Valitsus arutab haridus- ja teadusministeeriumi määruse eelnõu täna. 
Haapsalu põhikool tahab sünnipäevakingiks seiklusrada
[caption id="attachment_308639" align="alignnone" width="1024"]
Haapsalu põhikool. Foto arhiiv[/caption]
Haapsalu põhikool tähistab tänavu mais 10. sünnipäeva ja selleks puhuks tahab koolipere kinkida koolile madalseiklusraja.
Nüüd on põhikooli hoolekogu pöördunud vilistlaste, lapsevanemate, õpetajate ja õpilaste poole palvega toetada annetusega seiklusraja rajamist.
Kooli hoolekogu esimehe Mari-Liis Parbuse sõnul pole seikluspargi mõte iseenesest päris uus, vaid teema on koolirahva seas varemgi jutuks olnud. Tema sõnul võttis teema selle aasta esimesel hoolekogu koosolekul uuesti üles kooli direktor Anne Mahoni.
Haapsalu põhikool. Foto arhiiv[/caption]
Haapsalu põhikool tähistab tänavu mais 10. sünnipäeva ja selleks puhuks tahab koolipere kinkida koolile madalseiklusraja.
Nüüd on põhikooli hoolekogu pöördunud vilistlaste, lapsevanemate, õpetajate ja õpilaste poole palvega toetada annetusega seiklusraja rajamist.
Kooli hoolekogu esimehe Mari-Liis Parbuse sõnul pole seikluspargi mõte iseenesest päris uus, vaid teema on koolirahva seas varemgi jutuks olnud. Tema sõnul võttis teema selle aasta esimesel hoolekogu koosolekul uuesti üles kooli direktor Anne Mahoni. 
Läänemaal helises 1. septembril koolikell 2600 lapsele
[caption id="attachment_374330" align="alignnone" width="2000"]
Noarootsi laste koolitee algas juba esmaspäeval. Piret Pärnapuu[/caption]
Läänemaa kolmes algkoolis, kümnes põhikoolis ja kolmes gümnaasiumis õpib üle saja lapse rohkem kui mullu.
Laste arv on vähenenud ainult kahes Läänemaa koolis: Vormsi ja Viigi koolis. Kõige pisem on Nõva, kus õpib kaheksa last, kõige suurem oma ligi 700 õpilasega aga Haapsalu põhikool.
Uue direktori käe all alustab kaks kooli: Martna koolijuhiks sai senine Nõva kooli direktor Kädly Künnap, Noarootsi koolijuht Signe Matteus juhib oma töö kõrvalt ka Nõva kooli.
Lääne Elu küsis direktoritelt, mis on tänavu uut ja põnevat.
Noarootsi laste koolitee algas juba esmaspäeval. Piret Pärnapuu[/caption]
Läänemaa kolmes algkoolis, kümnes põhikoolis ja kolmes gümnaasiumis õpib üle saja lapse rohkem kui mullu.
Laste arv on vähenenud ainult kahes Läänemaa koolis: Vormsi ja Viigi koolis. Kõige pisem on Nõva, kus õpib kaheksa last, kõige suurem oma ligi 700 õpilasega aga Haapsalu põhikool.
Uue direktori käe all alustab kaks kooli: Martna koolijuhiks sai senine Nõva kooli direktor Kädly Künnap, Noarootsi koolijuht Signe Matteus juhib oma töö kõrvalt ka Nõva kooli.
Lääne Elu küsis direktoritelt, mis on tänavu uut ja põnevat. 
Noored tegid gümnaasiumikatsed Läänemaal
[caption id="attachment_360679" align="alignnone" width="2000"]
Minna Matilda Reinmann (vasakul) ja Emmaliisa Ehrstein tegid katsed Haapsalu algkoolis. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tänavu said meie põhikoolilõpetajad esimest korda teha üle-eestilised gümnaasiumi e-sisseastumiskatsed Haapsalus ja Vormsis.
Haridus- ja noorteamet (HARNO) on e-sisseastumiskatseid korraldanud juba kolm aastat.
„Tõsiselt esile kerkis see teema koroonaajal,” ütles HARNO e-testide ja hindamise osakonna juhataja Aimi Püüa Lääne Elule.
Minna Matilda Reinmann (vasakul) ja Emmaliisa Ehrstein tegid katsed Haapsalu algkoolis. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tänavu said meie põhikoolilõpetajad esimest korda teha üle-eestilised gümnaasiumi e-sisseastumiskatsed Haapsalus ja Vormsis.
Haridus- ja noorteamet (HARNO) on e-sisseastumiskatseid korraldanud juba kolm aastat.
„Tõsiselt esile kerkis see teema koroonaajal,” ütles HARNO e-testide ja hindamise osakonna juhataja Aimi Püüa Lääne Elule. 
Kutsehariduskeskus lõpetab kiirtestimise
[caption id="attachment_341645" align="alignnone" width="1920"]
Koroona kiirtest. Foto: Pixabay[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskus lõpetab tulevast nädalast õpilaste ja õpetajate kiirtestimise koroonaviiruse suhtes.
„Meie lõpetasime ära. Kohustuslikku rühmade kaupa testimist järgmisest nädalast ei toimu,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov.
Koroona kiirtest. Foto: Pixabay[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskus lõpetab tulevast nädalast õpilaste ja õpetajate kiirtestimise koroonaviiruse suhtes.
„Meie lõpetasime ära. Kohustuslikku rühmade kaupa testimist järgmisest nädalast ei toimu,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov. 
Läänemaa koolid on testimiseks valmis
[caption id="attachment_352010" align="alignnone" width="2000"]
Ridala põhikooli direktor Milve Viigand komplekteeris vaheaja viimasel nädalal klasside jaoks kiirteste. Foto Elen Freivald[/caption]
Uuel nädalal pärast vaheaega koolipinki naasvaid õpilasi ootab esimesel koolipäeval kiirtestimine koroonaviiruse suhtes. Enamik koole on selleks valmis.
Haridusministeerium andis selle nädala alguses teada, et pärast koolivaheaega peavad koolid kõiki, ka vaktsineeritud lapsi, vähemalt kaks korda nädalas testima.
Ridala põhikooli direktor Milve Viigand komplekteeris vaheaja viimasel nädalal klasside jaoks kiirteste. Foto Elen Freivald[/caption]
Uuel nädalal pärast vaheaega koolipinki naasvaid õpilasi ootab esimesel koolipäeval kiirtestimine koroonaviiruse suhtes. Enamik koole on selleks valmis.
Haridusministeerium andis selle nädala alguses teada, et pärast koolivaheaega peavad koolid kõiki, ka vaktsineeritud lapsi, vähemalt kaks korda nädalas testima. 
Läänemaa suurim kool testis esmaspäeval ühe klassitäie lapsi
[caption id="attachment_346575" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul pole võimalik kolm korda nädalas 700 õpilast korraga testida. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Maakonna suurim, 700 õpilasega Haapsalu põhikool testis eile ühe klassitäie lapsi põhjendusega, et terve kooli testimiseks pole lapsevanemate nõusolekut ja käib üle jõu.
Haapsalu põhikoolis testiti eile prooviks üks klassitäis lapsi, direktor Anne Mahoni sõnul võttis see peaaegu terve tunni – 45 minutit. Kuigi lapsed said Mahoni sõnul hakkama ja neile tundus see isegi meeldivat, polnud eile vähimatki selgust, kes ja mis intervalliga hakkab Läänemaa suurimas, 700 õpilasega koolis lapsi testima. Direktor sellega ei kiirusta.
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul pole võimalik kolm korda nädalas 700 õpilast korraga testida. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Maakonna suurim, 700 õpilasega Haapsalu põhikool testis eile ühe klassitäie lapsi põhjendusega, et terve kooli testimiseks pole lapsevanemate nõusolekut ja käib üle jõu.
Haapsalu põhikoolis testiti eile prooviks üks klassitäis lapsi, direktor Anne Mahoni sõnul võttis see peaaegu terve tunni – 45 minutit. Kuigi lapsed said Mahoni sõnul hakkama ja neile tundus see isegi meeldivat, polnud eile vähimatki selgust, kes ja mis intervalliga hakkab Läänemaa suurimas, 700 õpilasega koolis lapsi testima. Direktor sellega ei kiirusta.