Silt: Andres Kampmann
Põhikooli õppetöö jätkub veel pärast lõpueksameid
[caption id="attachment_447177" align="alignnone" width="1920"]
HPK üheksandikel ja emakeele õpetaja Evelin Tibbol võttis konsultatsiooniks sobiva ruumi leidmine aega, sest samal ajal käib klassides tavapärane õppetöö. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tänavu algas põhikoolide lõpueksamite periood kuu aega varem kui seni tavaks ja pärast eksameid peaks õppetöö tavalisel moel veel jätkuma.
Tänavu alustasid põhikoolilõpetajad eesti keele teise keelena kirjaliku eksamitööga juba esmaspäeval. Teisipäeval toimus eesti keele eksam neile, kellele see on emakeel. Viimase valikeksami sooritavad põhikooli lõpetajad juba 14. mail.
Möödunud õppeaasta esimene eksam, eesti keel teise keelena, algas 20. mail kirjaliku eksamitööga. Viimane eksam, inglise keele valikaineeksami suuline osa, lõpetas eksamip
HPK üheksandikel ja emakeele õpetaja Evelin Tibbol võttis konsultatsiooniks sobiva ruumi leidmine aega, sest samal ajal käib klassides tavapärane õppetöö. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tänavu algas põhikoolide lõpueksamite periood kuu aega varem kui seni tavaks ja pärast eksameid peaks õppetöö tavalisel moel veel jätkuma.
Tänavu alustasid põhikoolilõpetajad eesti keele teise keelena kirjaliku eksamitööga juba esmaspäeval. Teisipäeval toimus eesti keele eksam neile, kellele see on emakeel. Viimase valikeksami sooritavad põhikooli lõpetajad juba 14. mail.
Möödunud õppeaasta esimene eksam, eesti keel teise keelena, algas 20. mail kirjaliku eksamitööga. Viimane eksam, inglise keele valikaineeksami suuline osa, lõpetas eksamip
Koolijuhid suhtuvad tundide hilisemasse algusesse skeptiliselt
[caption id="attachment_447063" align="alignnone" width="1920"] Koolipäeva alguse kellaajast on direktorite sõnul hoopis tähtsam, mis kell õpilane magama läheb. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haridus- ja teadusministeeriumi plaan nihutada uuest õppeaastast koolipäeva algus kella üheksaks tekitab Läänemaa koolijuhtides kahetisi mõtteid.
Koolijuhid, kellega Lääne Elu suhtles, ütlesid kui ühest suust, et kui tuleb esimese tunni algust nihutada, siis tuleb. Vastuargumentidena tõid kõik välja vanemate töögraafiku, bussiliikluse, hiljem algavad huviringid ja õpilaste magamamineku kellaaja. Aga sellegi, et kõigile ühtemoodi sobivat varianti ei ole. „Keegi võidab, keegi kaotab,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi.
Praegu algab Läänemaa 15 koolist kahes õppetöö kell 8, vaid üh
Koolipäeva alguse kellaajast on direktorite sõnul hoopis tähtsam, mis kell õpilane magama läheb. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haridus- ja teadusministeeriumi plaan nihutada uuest õppeaastast koolipäeva algus kella üheksaks tekitab Läänemaa koolijuhtides kahetisi mõtteid.
Koolijuhid, kellega Lääne Elu suhtles, ütlesid kui ühest suust, et kui tuleb esimese tunni algust nihutada, siis tuleb. Vastuargumentidena tõid kõik välja vanemate töögraafiku, bussiliikluse, hiljem algavad huviringid ja õpilaste magamamineku kellaaja. Aga sellegi, et kõigile ühtemoodi sobivat varianti ei ole. „Keegi võidab, keegi kaotab,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi.
Praegu algab Läänemaa 15 koolist kahes õppetöö kell 8, vaid üh
Ministeerium kavatseb koolidest kaotada käitumishinde
[caption id="attachment_446237" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli juhi Andres Kampmanni sõnul teeks muudatus elu tükk maad kergemaks. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tulevast kooliaastast jõustuv haridusseaduse muudatus, mis kaotab käitumis- ja hoolsushinde, lööb Läänemaa koolijuhid kahte lehte: ühed tervitavad, teised taunivad.
„Toetan väga,” ütles Noarootsi koolijuht Katrin Karm Lääne Elule. Ligi paarkümmen
Oru kooli juhi Andres Kampmanni sõnul teeks muudatus elu tükk maad kergemaks. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tulevast kooliaastast jõustuv haridusseaduse muudatus, mis kaotab käitumis- ja hoolsushinde, lööb Läänemaa koolijuhid kahte lehte: ühed tervitavad, teised taunivad.
„Toetan väga,” ütles Noarootsi koolijuht Katrin Karm Lääne Elule. Ligi paarkümmen
11
Riik tõmbab laste keskkonnaharidust koomale (lisatud kliimaministeeriumi kommentaar)
[caption id="attachment_439772" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi, kus osales tublisti üle saja lapse. Foto: RMK[/caption]
Otsus keskkonnaameti üks osakond sulgeda jätab Lääne- ja Pärnumaal riigi pakutud keskkonnahariduseta aastas paar tuhat last.
Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi ja neis osales üle saja, laagrites üle 30 lapse. „Hästi kurb, hästi kurb,” ütles Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas Lääne Elule keskkonnaameti otsuse kohta sulgeda keskkonnahariduse osakond ja kliimaministeeriumi plaani kohta keskkonnahariduse rahastamise süsteemi muuta. „See tähendab, et jääme täbaramasse olukorda.”
Haapsalu algkooli õpilased on osa paarist tuhandest Lääne- ja Pärnumaa lapsest, kes on igal aastal osalenu
Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi, kus osales tublisti üle saja lapse. Foto: RMK[/caption]
Otsus keskkonnaameti üks osakond sulgeda jätab Lääne- ja Pärnumaal riigi pakutud keskkonnahariduseta aastas paar tuhat last.
Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi ja neis osales üle saja, laagrites üle 30 lapse. „Hästi kurb, hästi kurb,” ütles Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas Lääne Elule keskkonnaameti otsuse kohta sulgeda keskkonnahariduse osakond ja kliimaministeeriumi plaani kohta keskkonnahariduse rahastamise süsteemi muuta. „See tähendab, et jääme täbaramasse olukorda.”
Haapsalu algkooli õpilased on osa paarist tuhandest Lääne- ja Pärnumaa lapsest, kes on igal aastal osalenu
Läänemaa omavalitsusjuhid jätavad haridusleppe allkirjastamata
[caption id="attachment_295801" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa omavalitsused hariduslepet ei allkirjasta. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eilseks oli otsuse hariduslepe allkirjastamata jätta teinud üle 60 kohaliku omavalitsuse, sh Vormsi, Lääne-Nigula ja Haapsalu.
Haridusleppe allkirjastada oli eilseks otsustanud vaid üheksa omavalitsust. Kuus, sh Lääneranna vald, polnud otsust veel teinud. Omavalitsusjuhtide sõnul on lepe ühest küljest nii üldsõnaline ja ebamäärane, et tekitab arusaamatust ja segadust, teisest küljest aga liiga üksikasjalik. „Liiga palju punkte, nii et lõpuks leiab igaüks midagi, mis talle ei meeldi,” märkis Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus.
Läänemaa omavalitsus- ja koolijuhtide sõnul jääb selgusetuks, kust tuleb raha, et haridusleppes sä
Läänemaa omavalitsused hariduslepet ei allkirjasta. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eilseks oli otsuse hariduslepe allkirjastamata jätta teinud üle 60 kohaliku omavalitsuse, sh Vormsi, Lääne-Nigula ja Haapsalu.
Haridusleppe allkirjastada oli eilseks otsustanud vaid üheksa omavalitsust. Kuus, sh Lääneranna vald, polnud otsust veel teinud. Omavalitsusjuhtide sõnul on lepe ühest küljest nii üldsõnaline ja ebamäärane, et tekitab arusaamatust ja segadust, teisest küljest aga liiga üksikasjalik. „Liiga palju punkte, nii et lõpuks leiab igaüks midagi, mis talle ei meeldi,” märkis Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus.
Läänemaa omavalitsus- ja koolijuhtide sõnul jääb selgusetuks, kust tuleb raha, et haridusleppes sä
Poisid õmblevad ja tüdrukud teevad puutööd
[caption id="attachment_436844" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd.
Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.”
Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp
Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd.
Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.”
Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp
Nutiseadmed koolis – kes keelab, kes mitte
[caption id="attachment_435619" align="alignnone" width="696"]
Noorte sõnul telefoni vahetunnis keelata ei saa. Foto Andra Kirna.[/caption]
Läänemaa koolijuhid ei arva, et koolis nutiseadmete kasutamist peaks riiklikult reguleerima.
Enamik Läänemaa koolijuhte peab nutiseadmete probleemi koolis siiski teravaks.
Noorte sõnul telefoni vahetunnis keelata ei saa. Foto Andra Kirna.[/caption]
Läänemaa koolijuhid ei arva, et koolis nutiseadmete kasutamist peaks riiklikult reguleerima.
Enamik Läänemaa koolijuhte peab nutiseadmete probleemi koolis siiski teravaks. 
Koolijuhid otsivad suvi otsa õpetajaid
[caption id="attachment_435338" align="alignnone" width="1149"]
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul muutub õpetajate leidmine varsti võimatuks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mullu kevadel kuulutasid Läänemaa koolijuhid välja üle 60 konkursi, sest ligi kuuendik maakonna õpetajatest ei vasta haridus- ja teadusministeeriumi nõuetele.
„Tegelikult tegelesin ma sellega suvi otsa,“ ütles Vormsi koolijuht Sabine Burger Lääne Elule. Kevadel pidi Burger välja kuulutama kaheksa konkurssi, leidmaks nõuetele vastavad õpetajad. Ainult kuulutuse peale loota ei saa, sest tahtjaid lihtsalt pole. Koolijuhile tähendas see lõputut otsingut, kas keegi teaks kedagi, kes teaks kedagi, kes tuleks saarekooli õpetajaks.
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul muutub õpetajate leidmine varsti võimatuks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mullu kevadel kuulutasid Läänemaa koolijuhid välja üle 60 konkursi, sest ligi kuuendik maakonna õpetajatest ei vasta haridus- ja teadusministeeriumi nõuetele.
„Tegelikult tegelesin ma sellega suvi otsa,“ ütles Vormsi koolijuht Sabine Burger Lääne Elule. Kevadel pidi Burger välja kuulutama kaheksa konkurssi, leidmaks nõuetele vastavad õpetajad. Ainult kuulutuse peale loota ei saa, sest tahtjaid lihtsalt pole. Koolijuhile tähendas see lõputut otsingut, kas keegi teaks kedagi, kes teaks kedagi, kes tuleks saarekooli õpetajaks. 
Galerii: Oru kooli hoolekogu kinkis lastele 1. septembriks mänguplatsi
[gallery ids="433462,433459,433453,433454,433455,433456,433457,433460,433458"]
Reede pärastlõunal võinuks Oru kooli direktor Andres Kampmann oma kooli alguse ettevalmistustöö puhkehetkel kooli ees keksu mängida, sest kooli hoolekogu maalis kooliesisele asfaldiplatsile ägeda õuesveetmise ala.
“See on hoolekogu kingitus 1. septembriks lastele. See on üllatus,” ütles Lääne Elule kooliuuendusi tutvustanud direktor Kampmann.