Silt: Andres Kampmann
11
Riik tõmbab laste keskkonnaharidust koomale (lisatud kliimaministeeriumi kommentaar)
[caption id="attachment_439772" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi, kus osales tublisti üle saja lapse. Foto: RMK[/caption]
Otsus keskkonnaameti üks osakond sulgeda jätab Lääne- ja Pärnumaal riigi pakutud keskkonnahariduseta aastas paar tuhat last.
Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi ja neis osales üle saja, laagrites üle 30 lapse. „Hästi kurb, hästi kurb,” ütles Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas Lääne Elule keskkonnaameti otsuse kohta sulgeda keskkonnahariduse osakond ja kliimaministeeriumi plaani kohta keskkonnahariduse rahastamise süsteemi muuta. „See tähendab, et jääme täbaramasse olukorda.”
Haapsalu algkooli õpilased on osa paarist tuhandest Lääne- ja Pärnumaa lapsest, kes on igal aastal osalenu
Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi, kus osales tublisti üle saja lapse. Foto: RMK[/caption]
Otsus keskkonnaameti üks osakond sulgeda jätab Lääne- ja Pärnumaal riigi pakutud keskkonnahariduseta aastas paar tuhat last.
Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi ja neis osales üle saja, laagrites üle 30 lapse. „Hästi kurb, hästi kurb,” ütles Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas Lääne Elule keskkonnaameti otsuse kohta sulgeda keskkonnahariduse osakond ja kliimaministeeriumi plaani kohta keskkonnahariduse rahastamise süsteemi muuta. „See tähendab, et jääme täbaramasse olukorda.”
Haapsalu algkooli õpilased on osa paarist tuhandest Lääne- ja Pärnumaa lapsest, kes on igal aastal osalenu
Läänemaa omavalitsusjuhid jätavad haridusleppe allkirjastamata
[caption id="attachment_295801" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa omavalitsused hariduslepet ei allkirjasta. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eilseks oli otsuse hariduslepe allkirjastamata jätta teinud üle 60 kohaliku omavalitsuse, sh Vormsi, Lääne-Nigula ja Haapsalu.
Haridusleppe allkirjastada oli eilseks otsustanud vaid üheksa omavalitsust. Kuus, sh Lääneranna vald, polnud otsust veel teinud. Omavalitsusjuhtide sõnul on lepe ühest küljest nii üldsõnaline ja ebamäärane, et tekitab arusaamatust ja segadust, teisest küljest aga liiga üksikasjalik. „Liiga palju punkte, nii et lõpuks leiab igaüks midagi, mis talle ei meeldi,” märkis Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus.
Läänemaa omavalitsus- ja koolijuhtide sõnul jääb selgusetuks, kust tuleb raha, et haridusleppes sä
Läänemaa omavalitsused hariduslepet ei allkirjasta. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eilseks oli otsuse hariduslepe allkirjastamata jätta teinud üle 60 kohaliku omavalitsuse, sh Vormsi, Lääne-Nigula ja Haapsalu.
Haridusleppe allkirjastada oli eilseks otsustanud vaid üheksa omavalitsust. Kuus, sh Lääneranna vald, polnud otsust veel teinud. Omavalitsusjuhtide sõnul on lepe ühest küljest nii üldsõnaline ja ebamäärane, et tekitab arusaamatust ja segadust, teisest küljest aga liiga üksikasjalik. „Liiga palju punkte, nii et lõpuks leiab igaüks midagi, mis talle ei meeldi,” märkis Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus.
Läänemaa omavalitsus- ja koolijuhtide sõnul jääb selgusetuks, kust tuleb raha, et haridusleppes sä
Poisid õmblevad ja tüdrukud teevad puutööd
[caption id="attachment_436844" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd.
Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.”
Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp
Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd.
Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.”
Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp
Nutiseadmed koolis – kes keelab, kes mitte
[caption id="attachment_435619" align="alignnone" width="696"]
Noorte sõnul telefoni vahetunnis keelata ei saa. Foto Andra Kirna.[/caption]
Läänemaa koolijuhid ei arva, et koolis nutiseadmete kasutamist peaks riiklikult reguleerima.
Enamik Läänemaa koolijuhte peab nutiseadmete probleemi koolis siiski teravaks.
Noorte sõnul telefoni vahetunnis keelata ei saa. Foto Andra Kirna.[/caption]
Läänemaa koolijuhid ei arva, et koolis nutiseadmete kasutamist peaks riiklikult reguleerima.
Enamik Läänemaa koolijuhte peab nutiseadmete probleemi koolis siiski teravaks. 
Koolijuhid otsivad suvi otsa õpetajaid
[caption id="attachment_435338" align="alignnone" width="1149"]
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul muutub õpetajate leidmine varsti võimatuks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mullu kevadel kuulutasid Läänemaa koolijuhid välja üle 60 konkursi, sest ligi kuuendik maakonna õpetajatest ei vasta haridus- ja teadusministeeriumi nõuetele.
„Tegelikult tegelesin ma sellega suvi otsa,“ ütles Vormsi koolijuht Sabine Burger Lääne Elule. Kevadel pidi Burger välja kuulutama kaheksa konkurssi, leidmaks nõuetele vastavad õpetajad. Ainult kuulutuse peale loota ei saa, sest tahtjaid lihtsalt pole. Koolijuhile tähendas see lõputut otsingut, kas keegi teaks kedagi, kes teaks kedagi, kes tuleks saarekooli õpetajaks.
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul muutub õpetajate leidmine varsti võimatuks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mullu kevadel kuulutasid Läänemaa koolijuhid välja üle 60 konkursi, sest ligi kuuendik maakonna õpetajatest ei vasta haridus- ja teadusministeeriumi nõuetele.
„Tegelikult tegelesin ma sellega suvi otsa,“ ütles Vormsi koolijuht Sabine Burger Lääne Elule. Kevadel pidi Burger välja kuulutama kaheksa konkurssi, leidmaks nõuetele vastavad õpetajad. Ainult kuulutuse peale loota ei saa, sest tahtjaid lihtsalt pole. Koolijuhile tähendas see lõputut otsingut, kas keegi teaks kedagi, kes teaks kedagi, kes tuleks saarekooli õpetajaks. 
Galerii: Oru kooli hoolekogu kinkis lastele 1. septembriks mänguplatsi
[gallery ids="433462,433459,433453,433454,433455,433456,433457,433460,433458"]
Reede pärastlõunal võinuks Oru kooli direktor Andres Kampmann oma kooli alguse ettevalmistustöö puhkehetkel kooli ees keksu mängida, sest kooli hoolekogu maalis kooliesisele asfaldiplatsile ägeda õuesveetmise ala.
“See on hoolekogu kingitus 1. septembriks lastele. See on üllatus,” ütles Lääne Elule kooliuuendusi tutvustanud direktor Kampmann.
Läänemaal läheb tänavu kooli üle 2500 lapse (vt aktuste aegu siit)
[caption id="attachment_433430" align="alignnone" width="1920"]
Seitsmeaastane Mimi Balder läheb homme Haapsalu algkooli 1. klassi. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa kahes algkoolis, üheksas põhikoolis ja kolmes gümnaasiumis õpib sel aastal mõnikümmend last vähem kui mullu.
Läänemaa suurim on Haapsalu põhikool, kus õpib tublisti üle 600 lapse. Kõige väiksem on 19 lapsega Vormsi kool. Õpilaste arv on kasvanud Taebla, Oru ja Kullamaa koolides ning Läänemaa ühisgümnaasiumis. Mujal on õpilasi mullusest natuke vähem.
Päris esimest korda heliseb koolikell 225 põnnile. Haapsalus läheb 1. klassi 135 last ja Lääne-Nigulas 90 last. Lääneranna vallas läheb 1. klassi 41 last, neljandik neist hakkab käima Metsküla koolis.
Uue direktori käe all alustab kooliaastat Noarootsi kool, mida hakkab juhtima endine Noarootsi gümnaasiumi õppejuht ja staažikas matemaatikaõpetaja Katrin Karm.
Seitsmeaastane Mimi Balder läheb homme Haapsalu algkooli 1. klassi. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa kahes algkoolis, üheksas põhikoolis ja kolmes gümnaasiumis õpib sel aastal mõnikümmend last vähem kui mullu.
Läänemaa suurim on Haapsalu põhikool, kus õpib tublisti üle 600 lapse. Kõige väiksem on 19 lapsega Vormsi kool. Õpilaste arv on kasvanud Taebla, Oru ja Kullamaa koolides ning Läänemaa ühisgümnaasiumis. Mujal on õpilasi mullusest natuke vähem.
Päris esimest korda heliseb koolikell 225 põnnile. Haapsalus läheb 1. klassi 135 last ja Lääne-Nigulas 90 last. Lääneranna vallas läheb 1. klassi 41 last, neljandik neist hakkab käima Metsküla koolis.
Uue direktori käe all alustab kooliaastat Noarootsi kool, mida hakkab juhtima endine Noarootsi gümnaasiumi õppejuht ja staažikas matemaatikaõpetaja Katrin Karm.
Läänemaa koolid otsivad õpetajaid
[caption id="attachment_432143" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa koolides on klassi eest veel mõned õpetajad puudu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Pisut enam kui kolme nädala pärast algava kooliaasta eel on mitu Läänemaa koolijuhti kimpus õpetajate leidmisega: puudu on eesti keele, loodusainete ja klassiõpetajad.
„Olen nii kaugel, et varsti mind enam mingid kvalifikatsiooninõuded ei huvita. Peaasi, et õpetaja leian,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni, kellel on õppeaasta eel koolist puudu eesti keele õpetaja. Konkursi tähtaeg on küll kohe kukkumas, kuid soovijaid pole. „Kuidas me selle lahendame, tõesti ei oska praegu öelda,” ütles Mahoni.
Läänemaa koolides on klassi eest veel mõned õpetajad puudu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Pisut enam kui kolme nädala pärast algava kooliaasta eel on mitu Läänemaa koolijuhti kimpus õpetajate leidmisega: puudu on eesti keele, loodusainete ja klassiõpetajad.
„Olen nii kaugel, et varsti mind enam mingid kvalifikatsiooninõuded ei huvita. Peaasi, et õpetaja leian,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni, kellel on õppeaasta eel koolist puudu eesti keele õpetaja. Konkursi tähtaeg on küll kohe kukkumas, kuid soovijaid pole. „Kuidas me selle lahendame, tõesti ei oska praegu öelda,” ütles Mahoni. 
Koolijuhid taunivad tähtajalisi töölepinguid
[caption id="attachment_432064" align="alignnone" width="906"]
Läänemaa koolijuhid tähtajalisi lepinguid ei poolda. Fotod: Kaire Reiljan, Andra Kirna, Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa koolidirektorid ei pea mõistlikuks haridus- ja teadusministeeriumi plaani muuta koolijuhtide tähtajatud töölepingud tähtajalisteks.
„Kui eesmärk on tõsta kvaliteeti, et koolijuhid ei oleks mugavustsoonis, siis konkreetselt see muudatus ei paranda mitte midagi,” ütles Haapsalu linna algkooli direktor, Läänemaa koolijuhtide ühenduse esimees ja Eesti koolijuhtide ühenduse eestseisuse liige Malle Õiglas Lääne Elule.
Läänemaa koolijuhid tähtajalisi lepinguid ei poolda. Fotod: Kaire Reiljan, Andra Kirna, Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa koolidirektorid ei pea mõistlikuks haridus- ja teadusministeeriumi plaani muuta koolijuhtide tähtajatud töölepingud tähtajalisteks.
„Kui eesmärk on tõsta kvaliteeti, et koolijuhid ei oleks mugavustsoonis, siis konkreetselt see muudatus ei paranda mitte midagi,” ütles Haapsalu linna algkooli direktor, Läänemaa koolijuhtide ühenduse esimees ja Eesti koolijuhtide ühenduse eestseisuse liige Malle Õiglas Lääne Elule.