Silt: Andres Kampmann
29
Poisid õmblevad ja tüdrukud teevad puutööd
[caption id="attachment_436844" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd.
Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.”
Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp
Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd.
Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.”
Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp
Nutiseadmed koolis – kes keelab, kes mitte
[caption id="attachment_435619" align="alignnone" width="696"]
Noorte sõnul telefoni vahetunnis keelata ei saa. Foto Andra Kirna.[/caption]
Läänemaa koolijuhid ei arva, et koolis nutiseadmete kasutamist peaks riiklikult reguleerima.
Enamik Läänemaa koolijuhte peab nutiseadmete probleemi koolis siiski teravaks.
Noorte sõnul telefoni vahetunnis keelata ei saa. Foto Andra Kirna.[/caption]
Läänemaa koolijuhid ei arva, et koolis nutiseadmete kasutamist peaks riiklikult reguleerima.
Enamik Läänemaa koolijuhte peab nutiseadmete probleemi koolis siiski teravaks. 
Koolijuhid otsivad suvi otsa õpetajaid
[caption id="attachment_435338" align="alignnone" width="1149"]
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul muutub õpetajate leidmine varsti võimatuks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mullu kevadel kuulutasid Läänemaa koolijuhid välja üle 60 konkursi, sest ligi kuuendik maakonna õpetajatest ei vasta haridus- ja teadusministeeriumi nõuetele.
„Tegelikult tegelesin ma sellega suvi otsa,“ ütles Vormsi koolijuht Sabine Burger Lääne Elule. Kevadel pidi Burger välja kuulutama kaheksa konkurssi, leidmaks nõuetele vastavad õpetajad. Ainult kuulutuse peale loota ei saa, sest tahtjaid lihtsalt pole. Koolijuhile tähendas see lõputut otsingut, kas keegi teaks kedagi, kes teaks kedagi, kes tuleks saarekooli õpetajaks.
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul muutub õpetajate leidmine varsti võimatuks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mullu kevadel kuulutasid Läänemaa koolijuhid välja üle 60 konkursi, sest ligi kuuendik maakonna õpetajatest ei vasta haridus- ja teadusministeeriumi nõuetele.
„Tegelikult tegelesin ma sellega suvi otsa,“ ütles Vormsi koolijuht Sabine Burger Lääne Elule. Kevadel pidi Burger välja kuulutama kaheksa konkurssi, leidmaks nõuetele vastavad õpetajad. Ainult kuulutuse peale loota ei saa, sest tahtjaid lihtsalt pole. Koolijuhile tähendas see lõputut otsingut, kas keegi teaks kedagi, kes teaks kedagi, kes tuleks saarekooli õpetajaks. 
Galerii: Oru kooli hoolekogu kinkis lastele 1. septembriks mänguplatsi
[gallery ids="433462,433459,433453,433454,433455,433456,433457,433460,433458"]
Reede pärastlõunal võinuks Oru kooli direktor Andres Kampmann oma kooli alguse ettevalmistustöö puhkehetkel kooli ees keksu mängida, sest kooli hoolekogu maalis kooliesisele asfaldiplatsile ägeda õuesveetmise ala.
“See on hoolekogu kingitus 1. septembriks lastele. See on üllatus,” ütles Lääne Elule kooliuuendusi tutvustanud direktor Kampmann.
Läänemaal läheb tänavu kooli üle 2500 lapse (vt aktuste aegu siit)
[caption id="attachment_433430" align="alignnone" width="1920"]
Seitsmeaastane Mimi Balder läheb homme Haapsalu algkooli 1. klassi. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa kahes algkoolis, üheksas põhikoolis ja kolmes gümnaasiumis õpib sel aastal mõnikümmend last vähem kui mullu.
Läänemaa suurim on Haapsalu põhikool, kus õpib tublisti üle 600 lapse. Kõige väiksem on 19 lapsega Vormsi kool. Õpilaste arv on kasvanud Taebla, Oru ja Kullamaa koolides ning Läänemaa ühisgümnaasiumis. Mujal on õpilasi mullusest natuke vähem.
Päris esimest korda heliseb koolikell 225 põnnile. Haapsalus läheb 1. klassi 135 last ja Lääne-Nigulas 90 last. Lääneranna vallas läheb 1. klassi 41 last, neljandik neist hakkab käima Metsküla koolis.
Uue direktori käe all alustab kooliaastat Noarootsi kool, mida hakkab juhtima endine Noarootsi gümnaasiumi õppejuht ja staažikas matemaatikaõpetaja Katrin Karm.
Seitsmeaastane Mimi Balder läheb homme Haapsalu algkooli 1. klassi. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa kahes algkoolis, üheksas põhikoolis ja kolmes gümnaasiumis õpib sel aastal mõnikümmend last vähem kui mullu.
Läänemaa suurim on Haapsalu põhikool, kus õpib tublisti üle 600 lapse. Kõige väiksem on 19 lapsega Vormsi kool. Õpilaste arv on kasvanud Taebla, Oru ja Kullamaa koolides ning Läänemaa ühisgümnaasiumis. Mujal on õpilasi mullusest natuke vähem.
Päris esimest korda heliseb koolikell 225 põnnile. Haapsalus läheb 1. klassi 135 last ja Lääne-Nigulas 90 last. Lääneranna vallas läheb 1. klassi 41 last, neljandik neist hakkab käima Metsküla koolis.
Uue direktori käe all alustab kooliaastat Noarootsi kool, mida hakkab juhtima endine Noarootsi gümnaasiumi õppejuht ja staažikas matemaatikaõpetaja Katrin Karm.
Läänemaa koolid otsivad õpetajaid
[caption id="attachment_432143" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa koolides on klassi eest veel mõned õpetajad puudu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Pisut enam kui kolme nädala pärast algava kooliaasta eel on mitu Läänemaa koolijuhti kimpus õpetajate leidmisega: puudu on eesti keele, loodusainete ja klassiõpetajad.
„Olen nii kaugel, et varsti mind enam mingid kvalifikatsiooninõuded ei huvita. Peaasi, et õpetaja leian,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni, kellel on õppeaasta eel koolist puudu eesti keele õpetaja. Konkursi tähtaeg on küll kohe kukkumas, kuid soovijaid pole. „Kuidas me selle lahendame, tõesti ei oska praegu öelda,” ütles Mahoni.
Läänemaa koolides on klassi eest veel mõned õpetajad puudu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Pisut enam kui kolme nädala pärast algava kooliaasta eel on mitu Läänemaa koolijuhti kimpus õpetajate leidmisega: puudu on eesti keele, loodusainete ja klassiõpetajad.
„Olen nii kaugel, et varsti mind enam mingid kvalifikatsiooninõuded ei huvita. Peaasi, et õpetaja leian,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni, kellel on õppeaasta eel koolist puudu eesti keele õpetaja. Konkursi tähtaeg on küll kohe kukkumas, kuid soovijaid pole. „Kuidas me selle lahendame, tõesti ei oska praegu öelda,” ütles Mahoni. 
Koolijuhid taunivad tähtajalisi töölepinguid
[caption id="attachment_432064" align="alignnone" width="906"]
Läänemaa koolijuhid tähtajalisi lepinguid ei poolda. Fotod: Kaire Reiljan, Andra Kirna, Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa koolidirektorid ei pea mõistlikuks haridus- ja teadusministeeriumi plaani muuta koolijuhtide tähtajatud töölepingud tähtajalisteks.
„Kui eesmärk on tõsta kvaliteeti, et koolijuhid ei oleks mugavustsoonis, siis konkreetselt see muudatus ei paranda mitte midagi,” ütles Haapsalu linna algkooli direktor, Läänemaa koolijuhtide ühenduse esimees ja Eesti koolijuhtide ühenduse eestseisuse liige Malle Õiglas Lääne Elule.
Läänemaa koolijuhid tähtajalisi lepinguid ei poolda. Fotod: Kaire Reiljan, Andra Kirna, Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa koolidirektorid ei pea mõistlikuks haridus- ja teadusministeeriumi plaani muuta koolijuhtide tähtajatud töölepingud tähtajalisteks.
„Kui eesmärk on tõsta kvaliteeti, et koolijuhid ei oleks mugavustsoonis, siis konkreetselt see muudatus ei paranda mitte midagi,” ütles Haapsalu linna algkooli direktor, Läänemaa koolijuhtide ühenduse esimees ja Eesti koolijuhtide ühenduse eestseisuse liige Malle Õiglas Lääne Elule.
Ligi kolmandikule õpilastest käis matemaatikaeksam üle jõu (parandatud 20.06 kell 10.27)
[caption id="attachment_428024" align="alignnone" width="913"]
Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest.
Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik.
„Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap.
Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest.
Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik.
„Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap. 
Oru kool jääb lastele kitsaks
[caption id="attachment_425857" align="alignnone" width="1920"]
Oru kooli direktor Andres Kampmann peab omal ajal 120 õpilasele ehitatud koolimajas hakkama saama 167 lapsega. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Sügisest hakkab osa Oru kooli lapsi tunnis käima kunagise vallamaja saalis, sest koolimajja õpilased enam ära ei mahu.
„Koolimaja on ehitatud 120 lapsele, aga meid on majas 167,“ ütles Oru kooli direktor Andres Kampmann. „Midagi pole teha – see ülikond, mis lasteaia lõpetamisel selga mahtus, sellega enam pulma ei lähe.“ Sügisest on lapsi veel rohkem: 9. klassi lõpetab 17 õpilast, 1. klassi läheb vähemalt 22 last. „Ja elu on näidanud, et suve jooksul tuleb neid juurde,“ märkis Kampmann. Kasv jätkub: peale tuleb õpilasi rohkem kui lõpetab.
Oru kooli direktor Andres Kampmann peab omal ajal 120 õpilasele ehitatud koolimajas hakkama saama 167 lapsega. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Sügisest hakkab osa Oru kooli lapsi tunnis käima kunagise vallamaja saalis, sest koolimajja õpilased enam ära ei mahu.
„Koolimaja on ehitatud 120 lapsele, aga meid on majas 167,“ ütles Oru kooli direktor Andres Kampmann. „Midagi pole teha – see ülikond, mis lasteaia lõpetamisel selga mahtus, sellega enam pulma ei lähe.“ Sügisest on lapsi veel rohkem: 9. klassi lõpetab 17 õpilast, 1. klassi läheb vähemalt 22 last. „Ja elu on näidanud, et suve jooksul tuleb neid juurde,“ märkis Kampmann. Kasv jätkub: peale tuleb õpilasi rohkem kui lõpetab.