Silt: Andres Kampmann

[caption id="attachment_449120" align="aligncenter" width="1920"] Lõuna põhikoolis. Foto: Andra Kirna[/caption] Koolid tulevad praegu laste toitlustamisel ots-otsaga kokku tänu kokkade leidlikkusele, suvel tõusev käibemaks ja sügisesse plaanitud senisest tervislikuma koolitoidu nõuded võivad aga eelarve lõhki lüüa. Viimased seitse aastat toetab riik munitsipaalkoolides käivate laste koolitoitu eur

[caption id="attachment_447177" align="alignnone" width="1920"] HPK üheksandikel ja emakeele õpetaja Evelin Tibbol võttis konsultatsiooniks sobiva ruumi leidmine aega, sest samal ajal käib klassides tavapärane õppetöö. Foto: Andra Kirna[/caption] Tänavu algas põhikoolide lõpueksamite periood kuu aega varem kui seni tavaks ja pärast eksameid peaks õppetöö tavalisel moel veel jätkuma. Tänavu alustasid põhikoolilõpetajad eesti keele teise keelena kirjaliku eksamitööga juba esmaspäeval. Teisipäeval toimus eesti keele eksam neile, kellele see on emakeel. Viimase valikeksami sooritavad põhikooli lõpetajad juba 14. mail. Möödunud õppeaasta esimene eksam, eesti keel teise keelena, algas 20. mail kirjaliku eksamitööga. Viimane eksam, inglise keele valikaineeksami suuline osa, lõpetas eksamip

[caption id="attachment_447063" align="alignnone" width="1920"] Koolipäeva alguse kellaajast on direktorite sõnul hoopis tähtsam, mis kell õpilane magama läheb. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haridus- ja teadusministeeriumi plaan nihutada uuest õppeaastast koolipäeva algus kella üheksaks tekitab Läänemaa koolijuhtides kahetisi mõtteid. Koolijuhid, kellega Lääne Elu suhtles, ütlesid kui ühest suust, et kui tuleb esimese tunni algust nihutada, siis tuleb. Vastuargumentidena tõid kõik välja vanemate töögraafiku, bussiliikluse, hiljem algavad huviringid ja õpilaste magamamineku kellaaja. Aga sellegi, et kõigile ühtemoodi sobivat varianti ei ole. „Keegi võidab, keegi kaotab,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi. Praegu algab Läänemaa 15 koolist kahes õppetöö kell 8, vaid üh

[caption id="attachment_446237" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli juhi Andres Kampmanni sõnul teeks muudatus elu tükk maad kergemaks. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Tulevast kooliaastast jõustuv haridusseaduse muudatus, mis kaotab käitumis- ja hoolsushinde, lööb Läänemaa koolijuhid kahte lehte: ühed tervitavad, teised taunivad. „Toetan väga,” ütles Noarootsi koolijuht Katrin Karm Lääne Elule. Ligi paarkümmen

[caption id="attachment_439772" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi, kus osales tublisti üle saja lapse. Foto: RMK[/caption] Otsus keskkonnaameti üks osakond sulgeda jätab Lääne- ja Pärnumaal riigi pakutud keskkonnahariduseta aastas paar tuhat last. Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi ja neis osales üle saja, laagrites üle 30 lapse. „Hästi kurb, hästi kurb,” ütles Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas Lääne Elule keskkonnaameti otsuse kohta sulgeda keskkonnahariduse osakond ja kliimaministeeriumi plaani kohta keskkonnahariduse rahastamise süsteemi muuta. „See tähendab, et jääme täbaramasse olukorda.” Haapsalu algkooli õpilased on osa paarist tuhandest Lääne- ja Pärnumaa lapsest, kes on igal aastal osalenu

[caption id="attachment_295801" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa omavalitsused hariduslepet ei allkirjasta. Foto: Urmas Lauri[/caption] Eilseks oli otsuse hariduslepe allkirjastamata jätta teinud üle 60 kohaliku omavalitsuse, sh Vormsi, Lääne-Nigula ja Haapsalu. Haridusleppe allkirjastada oli eilseks otsustanud vaid üheksa omavalitsust. Kuus, sh Lääneranna vald, polnud otsust veel teinud. Omavalitsusjuhtide sõnul on lepe ühest küljest nii üldsõnaline ja ebamäärane, et tekitab arusaamatust ja segadust, teisest küljest aga liiga üksikasjalik. „Liiga palju punkte, nii et lõpuks leiab igaüks midagi, mis talle ei meeldi,” märkis Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Läänemaa omavalitsus- ja koolijuhtide sõnul jääb selgusetuks, kust tuleb raha, et haridusleppes sä

[caption id="attachment_436844" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption] Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd. Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.” Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp