Silt: andrei korobeinik
6
Andrei Korobeinik: Reformierakonna valikud – kaitseme pankasid, maksustame inimesi
[caption id="attachment_345443" align="alignnone" width="565"]
Andrei Korobeinik, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees[/caption]
Olukorras, kus pangamaksu vajadus on selge isegi kõige paadunumale majandusvabadusvõitlejale, viskub pankade kaitseks ambrasuurile üks reformierakondlane teise järel. Hiljuti tuletas endine rahandusminister Mart Võrklaev meelde, et pangad juba maksavad makse. Jah, tõepoolest, nii on. Kuid makse maksavad ka kõik Eestis elavad inimesed, mis ei ole valitsusele kunagi takistuseks olnud uute maksude kehtestamisel.
Inimesed maksavad juba tulumaksu, mis oli varem oluliselt suurem kui pankade tulumaks. Inimeste tulumaks aga ikkagi tõuseb ja see asjaolu Võrklaeva üldse ei häiri. Lisaks sellele lisandub veel julgeolekumaks, mida võiks pigem nimetada Reformierakonna ebakompetentsuse maksuks, kuna julgeolekuga ei ole sel mingit pistmist. Maksutõusud löövad kõige valusamalt just kõige vähem kaitstud ühiskonnagruppe, samas kui pankade kasumid on kindlates Reformierakonna kätes ning voolavad segamatult ja sisuliselt maksuvabalt Skandinaaviasse.
Pensionärid maksavad, aga pangad mitte
Mart Võrklaeva elutöö poliitikuna on muidugi tehtud ja ta ei peagi enam väga pingutama – a
Andrei Korobeinik, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees[/caption]
Olukorras, kus pangamaksu vajadus on selge isegi kõige paadunumale majandusvabadusvõitlejale, viskub pankade kaitseks ambrasuurile üks reformierakondlane teise järel. Hiljuti tuletas endine rahandusminister Mart Võrklaev meelde, et pangad juba maksavad makse. Jah, tõepoolest, nii on. Kuid makse maksavad ka kõik Eestis elavad inimesed, mis ei ole valitsusele kunagi takistuseks olnud uute maksude kehtestamisel.
Inimesed maksavad juba tulumaksu, mis oli varem oluliselt suurem kui pankade tulumaks. Inimeste tulumaks aga ikkagi tõuseb ja see asjaolu Võrklaeva üldse ei häiri. Lisaks sellele lisandub veel julgeolekumaks, mida võiks pigem nimetada Reformierakonna ebakompetentsuse maksuks, kuna julgeolekuga ei ole sel mingit pistmist. Maksutõusud löövad kõige valusamalt just kõige vähem kaitstud ühiskonnagruppe, samas kui pankade kasumid on kindlates Reformierakonna kätes ning voolavad segamatult ja sisuliselt maksuvabalt Skandinaaviasse.
Pensionärid maksavad, aga pangad mitte
Mart Võrklaeva elutöö poliitikuna on muidugi tehtud ja ta ei peagi enam väga pingutama – aAndrei Korobeinik: pangamaksu panustava Leedu konkurentsivõime tugevnes, Kaja Kallas peab sõnu sööma
[caption id="attachment_345443" align="alignnone" width="565"] Andrei Korobeinik Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees[/caption]
Eesti majandus on juba peaaegu kolm aastat languses ja päästerõngaid ei paista kuskil. Paljud loodavad et Kaja Kallase lahkumine päästab olukorda, kuid päris nii see ei toimi. Peaministri ära saatmine Euroopasse ei muuda Reformierakonna majanduspoliitikat ja eelmise aasta parlamendivalimiste tulemusel oleks valitsuse moodustamine ilma oravateta väga keeruline. Opositsiooniparteid teevad konstruktiivseid ettepanekuid Eesti majanduse päästmiseks, kuid Reformierakond lükkab need ettepanekud ükshaaval tagasi, kasutades selleks oma koalitsioonipartnerite - Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide - hääli.
Andrei Korobeinik Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees[/caption]
Eesti majandus on juba peaaegu kolm aastat languses ja päästerõngaid ei paista kuskil. Paljud loodavad et Kaja Kallase lahkumine päästab olukorda, kuid päris nii see ei toimi. Peaministri ära saatmine Euroopasse ei muuda Reformierakonna majanduspoliitikat ja eelmise aasta parlamendivalimiste tulemusel oleks valitsuse moodustamine ilma oravateta väga keeruline. Opositsiooniparteid teevad konstruktiivseid ettepanekuid Eesti majanduse päästmiseks, kuid Reformierakond lükkab need ettepanekud ükshaaval tagasi, kasutades selleks oma koalitsioonipartnerite - Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide - hääli. Andrei Korobeinik: kaamerad igasse koju? Igaks juhuks
[caption id="attachment_345443" align="alignnone" width="565"] Andrei Korobeinik, riigikogu liige (Keskerakond). Foto erakogu[/caption]
Maksuameti hiljutine ettepanek, mis annaks ametnikele ligipääsu kõikide Eesti kodanike ja ettevõtete pangakontode andmetele, on tekitanud elavat arutelu väga erinevates ringkondades. Ettepaneku loogika on mõistetav – raskel ajal võiks tehingute läbivaatamine tuua uusi tuluallikaid riigile, kuid samas tekitab sellise ulatusliku jälgimisprogrammi potentsiaalne rakendamine sügavaid küsimusi isikuandmete kaitse ja põhivabaduste osas.
Andrei Korobeinik, riigikogu liige (Keskerakond). Foto erakogu[/caption]
Maksuameti hiljutine ettepanek, mis annaks ametnikele ligipääsu kõikide Eesti kodanike ja ettevõtete pangakontode andmetele, on tekitanud elavat arutelu väga erinevates ringkondades. Ettepaneku loogika on mõistetav – raskel ajal võiks tehingute läbivaatamine tuua uusi tuluallikaid riigile, kuid samas tekitab sellise ulatusliku jälgimisprogrammi potentsiaalne rakendamine sügavaid küsimusi isikuandmete kaitse ja põhivabaduste osas.
Andrei Korobeinik: Eesti on langemas Baltimaade nõrgima majandusega riigiks
[caption id="attachment_345443" align="alignnone" width="565"] Andrei Korobeinik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees[/caption] Kaja Kallase juhitud valitsuse esimene aasta on Eesti jaoks olnud keeruline. Majanduskasvu poolest jäädi Euroopas viimaseks ning inflatsioonitabelis tõusti esimeseks – seda pole Eesti oma 106-aastase ajaloo vältel varem kogenud. Kuid näib, et keerulised ajad ei ole veel möödas ja paraku tundub, et uued kurvad rekordid ootavad meid veel ees. Majanduskriisi peamiseks põhjustajaks oli Venemaa surve Euroopa energiaturule, mis algas 2021. aasta teises pooles. Sellele järgnes Venemaa rünnak Ukrainale. Keerulistes olukordades on riigi juhtimine raske ja Eestit on siin paraku tabanud kahekordne ebaõnn. Me ei saa endale valida konstruktiivsemat naabrit, ja peaministri valikuga läks nagu läks - pehmelt öeldes ei juhi praegu Eestit F.D. Roosevelt'i kaliibriga inimene. Sisuliselt iga valitsuse rahanduspoliitiline otsus süvendab kriisi veelgi ja nii sai Eestist Euroopa Liidu punane latern.
Andrei KorobeinikRiigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees[/caption] Kaja Kallase juhitud valitsuse esimene aasta on Eesti jaoks olnud keeruline. Majanduskasvu poolest jäädi Euroopas viimaseks ning inflatsioonitabelis tõusti esimeseks – seda pole Eesti oma 106-aastase ajaloo vältel varem kogenud. Kuid näib, et keerulised ajad ei ole veel möödas ja paraku tundub, et uued kurvad rekordid ootavad meid veel ees. Majanduskriisi peamiseks põhjustajaks oli Venemaa surve Euroopa energiaturule, mis algas 2021. aasta teises pooles. Sellele järgnes Venemaa rünnak Ukrainale. Keerulistes olukordades on riigi juhtimine raske ja Eestit on siin paraku tabanud kahekordne ebaõnn. Me ei saa endale valida konstruktiivsemat naabrit, ja peaministri valikuga läks nagu läks - pehmelt öeldes ei juhi praegu Eestit F.D. Roosevelt'i kaliibriga inimene. Sisuliselt iga valitsuse rahanduspoliitiline otsus süvendab kriisi veelgi ja nii sai Eestist Euroopa Liidu punane latern.
Andrei Korobeinik: Reformierakond valis Rootsi asemel kolmanda maailma riikide majandusmudeli
[caption id="attachment_345442" align="alignnone" width="565"] Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik. Foto erakogu[/caption]
Alates 2020. aasta algusest on Eesti majandus kulgenud ühest kriisist teise. Selle murega ei ole me muidugi üksi – tänapäeva maailmas ei juhtu kriisid tavaliselt iga riigiga eraldi. Tänu globaliseerumisele mõjutab Eestit nii USA kodulaenude turu krahh kui ka Hiinas halvasti küpsetatud nahkhiir. Iga riigi lähenemine kriisireguleerimisele on aga erinev, ja siin võib Eesti mõnikord oma unikaalset teed valida, nii palju kui maailmamajandusega lõimumine seda võimaldab.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik. Foto erakogu[/caption]
Alates 2020. aasta algusest on Eesti majandus kulgenud ühest kriisist teise. Selle murega ei ole me muidugi üksi – tänapäeva maailmas ei juhtu kriisid tavaliselt iga riigiga eraldi. Tänu globaliseerumisele mõjutab Eestit nii USA kodulaenude turu krahh kui ka Hiinas halvasti küpsetatud nahkhiir. Iga riigi lähenemine kriisireguleerimisele on aga erinev, ja siin võib Eesti mõnikord oma unikaalset teed valida, nii palju kui maailmamajandusega lõimumine seda võimaldab. 
Andrei Korobeinik: presidendivalimised vajavad remonti
[caption id="attachment_336460" align="alignnone" width="1760"]
Andrei Korobeinik. Erakogu[/caption]
Eelmised presidendivalimised olid suurtele erakondadele valusaks õppetunniks. Viis aastat tagasi algas kampaania varakult, tugevad kandidaadid sattusid meedia turmtule alla ja langesid üksteise järel rivist. Lõppmängu mäletame kõik. Riigikogu ei suutnud esimesel katsel presidenti valida, valijamehed jäid samuti jänni. Teisel katsel pandi riigikogu ette ainus kandidaat, kes saigi valituks. Nii sai Eesti presidendiks Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaidi võit meenutab Austraalia kiiruisutaja Steven Bradbury saavutust 2002. aasta taliolümpial. Bradbury tõi Austraaliale riigi ajaloo esimese taliolümpia kuldmedali, kuna kõik tema vastased kukkusid enne finišisse jõudmist. Tegusõna to bradbury tähendab nüüd Austraalias ootamatut edu saavutama – ja just selline edu saatis eelmistel presidendivalimistel Kersti Kaljulaidi. Ühe inimese võit on aga kaotus tervele riigile – eelmiste presidendivalimiste tulemus ja selle tulemuseni jõudmine jääb meie poliitilist eliiti kummitama kauaks. Avatud arutelude ja pika presidendikandidaatide kampaania asemel näeme nüüd presidendivalimistel mustade hobuste karja, mis lastakse välja mõni päev enne valimiste päeva. Presidendi institutsioon kaugeneb rahvast veelgi.
Prantsuse kirjanikule Voltaire’ile omistatak
Andrei Korobeinik. Erakogu[/caption]
Eelmised presidendivalimised olid suurtele erakondadele valusaks õppetunniks. Viis aastat tagasi algas kampaania varakult, tugevad kandidaadid sattusid meedia turmtule alla ja langesid üksteise järel rivist. Lõppmängu mäletame kõik. Riigikogu ei suutnud esimesel katsel presidenti valida, valijamehed jäid samuti jänni. Teisel katsel pandi riigikogu ette ainus kandidaat, kes saigi valituks. Nii sai Eesti presidendiks Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaidi võit meenutab Austraalia kiiruisutaja Steven Bradbury saavutust 2002. aasta taliolümpial. Bradbury tõi Austraaliale riigi ajaloo esimese taliolümpia kuldmedali, kuna kõik tema vastased kukkusid enne finišisse jõudmist. Tegusõna to bradbury tähendab nüüd Austraalias ootamatut edu saavutama – ja just selline edu saatis eelmistel presidendivalimistel Kersti Kaljulaidi. Ühe inimese võit on aga kaotus tervele riigile – eelmiste presidendivalimiste tulemus ja selle tulemuseni jõudmine jääb meie poliitilist eliiti kummitama kauaks. Avatud arutelude ja pika presidendikandidaatide kampaania asemel näeme nüüd presidendivalimistel mustade hobuste karja, mis lastakse välja mõni päev enne valimiste päeva. Presidendi institutsioon kaugeneb rahvast veelgi.
Prantsuse kirjanikule Voltaire’ile omistatak