Uue koalitsiooni ootel on väljendatud muret valitsuse võimaliku „vasakpöörde“ pärast. Seni kuni Reformierakond on võimul, valitsust vasakpoolseks kindlasti nimetada ei saa. Kartused vasakpoolse maailmavaate pealetuleku ees pole antud juhul põhjendatud, laiemas plaanis aga küll.
Tõsi, viimastel valimistel on inimesed andnud oma heakskiidu programmidele, mille sotsiaalne mõõde on senisest laiem. Nimetagem näiteks vanemahüvitist, stabiilset pensionitõusu, lastetoetuste reformi, maksumaksja kulul kõrgharidust jne. Need on kõik head algatused, mis aitavad eelkõige neid ühiskonnagruppe, kes enam abi vajavad. Nii peabki, abivajajaid tuleb aidata. Vasakpoolseks ma seda ei nimetaks, pigem senisest sotsiaalsemaks. Oluline on täheldada, et läbivaks märksõnaks on vajaduspõhisus. Kindlasti ei pea ma aga õigeks toetuste ühtlase õhukese kihina laialijagamist, maksukoormuse tõusu, astmelist tulumaksu jms vasakpoolset.
Koalitsiooni moodustamine tähendab läbirääkimisi, osapoolte nõudmisi, ettepanekuid ja kompromisse. Vaatamata sellele, et kuluaarides ja ajakirjanduses on üles puhutud jutud Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioonist, ei maksa teha ennatlikke järeldusi. Minu isiklik arvamus on, et IRL-iga koostöö jätkamine oleks mõistlik, kuna viimaste aastate jooksul on kujunenud päris hea sünergia ning ellu viidud mitmed olulised reformid. Samas olen kuulnud mitmete inimeste arvamust, et näiteks Sotsiaaldemokraatide kaasamine valitsusse oleks hea, kuna see tagaks laiema maailmavaatelise esindatuse.
Olen seda meelt, et pelgalt värvi pärast ühtegi erakonda vaikimisi välistada ei maksa. Igas erakonnas on tublisid inimesi, samas on ka neid, kelle väljaütlemised teevad ettevaatlikuks. Sellega tuleb samuti arvestada. Eesmärk peab olema, ja ongi, leida parim koostöövorm, et Eesti areneks ning inimeste elu jätkuvalt paremaks läheks. Seega, sisu loeb. Koalitsioonipartneriks saab erakond (või erakonnad), millega suudame leida suurima ühisosa ning optimaalseima plaani Eesti edasiseks arenguks.
Kindlasti peaks minu arvates uues koalitsioonileppes olema fikseeritud tulumaksu langetamine 20-le protsendile, nagu siiani kavas. Vanemahüvitise süsteemiga jätkamine ja pensionitõus on tänases seisus loodetavasti niigi ilmsed. Lastetoetuste kasvu reformi jätkamine, nagu ka juba korduvalt välja öeldud, on Reformierakonna üks prioriteete, samuti julgeolekuküsimused (2% SKT-st jätkuvalt riigikaitseks) ja tööjõumaksude vähendamine ning seeläbi inimeste sissetulekute parandamine.
Eesti Koolispordi Liidu presidendina on minu südameasjaks, et leiaksime järgmise aasta riigieelarvest noortetreeneritele 3,5 miljonit lisaeurot stipendiumidelt töölepingutele ülemineku kompenseerimiseks. Pean väga oluliseks ka huviringiraha kehtestamist. Jätkuvalt vajab mu meelest kaalumist sporditegevuse toetamiselt erisoodustusmaksu kaotamise idee. Arvan, et riik peaks toetama kohalikke omavalitsusi koolide tugipersonali (psühholoog, sotsiaal- ja eripedagoog) rahastamisel.
Kõige magusama jätsin meelega viimaseks – Haapsalu raudtee. Uus majandus- ja kommunikatsiooniminister peaks kindlasti toetama Haapsalu raudtee taastamist!
Lauri Luik
riigikogu liige, Reformierakond
Langetage ikka tulumaksu, et rikkamad enam rikastuksid, ja mitte ärge mõelgegi tulumaksuvaba miinimumi tõstmisele, sest see summa oleks nii rikkamatele kui ka vähem rikkamatele sama-teil pole ju keskmisest madalama sissetulekuga inimestest sooja ega külma.Tublid olete! Ikka jõudu!!!
Kas teil peale Haapsalu raudtee veel midagi Haapsaluga seostub. Läänemaal elavate vaeste inimeste hulk on riigi suurim, palgaastmed jäävad alla igale teisele linnale, inimeste väljaränne on kõike muud kui pisku jne jne ja teie näete suurimat probleemi vaid selles,et siin raudteed ei ole???
tead oma raudteega, ausalt käige kus krt
Ei ole enam usaldust koalitsiooni läbirääkimiste osas. Esmalt oleks eetiline taandada esmalt ennast rahaskandaali isikutel tegev”poliitikutel”, k.a loo autoril, et oleks puhas leht ees. Haapsalu elanikuna on tore lugeda, et “maasikaks” on raudtee teema sees, aga selle päikese paistel end soojendada ja usaldust luua, on veidi hiljaks jäädud. Rahaskandaalis väljaöeldut ja “siirast” käitumist ei unusta ning usaldust ei taasta – nagu tempel mällu igaveseks, mis tahtmatult meeldetuleb.
Liiga väike mutter,et Sinust midagi oleneks.Ühesõnaga mees kellest midagi ei olene.
Refiropakadele meeldibiki ilmselt ringteel sõita ilma et nad sellest isegi aru saaksid. Ainus eesmärk on omada võimu ülejäänud asjad selliste buratiinode ajupuitu enam ei köida.
Äärmiselt häbiväärne on rakendada Läänemaa ressursse mõttetutele projektidele. Ei huvita see raudtee ei Lõuna- ega Põhja Läänemaad. Kui ma pean selleks, et 50 km kaugusele rongijaama sõita kasutama bussi või autot, sealt tagasi samamoodi ja Tallinnas veel pool tundi linnatranspordiga sihtkohta, siis tekib küll küsimus, et mis on nende inimeste mõttes või argumendid, et seda mõttetut projekti läbi suruda? Kas see on tõesti mõne Haapsalu prominendi või kaasajooksiku projekt?
hõiska enne õhtut
Valitsus võiks teha lihtsa otsuse -alustada konkreetset raudtee ehitust!
Ning kui tulumaks jäänuks 26% juurde, oleks ka rohkem raha teedehoolduseks, päästeameti ülalpidamiseks jm. Piisaks Tulumaksuvabamiinimumi tõstmisest. Siis tõesti võib elu paremaks minna!