Saarlased otsisid oma muuseumi tarbeks soomusrongi kuulipilduri vaguni raami ja sattusidki Virtsus haruldasele vagunile. Maaomanikuga löödi käed ja ettevõtlikud saarlased toimetasid vaguni saarele.
Polnud ei neil ega ka maaomanikul aimu, et eelmine maaomanik oli vaguni juba mõne aasta eest Virtsu harrastusmuuseumile müünud. Et aga Virtsu mehed polnud nii pealehakkajad kui saarlased, ei kiirustanud nad vaguni äraviimisega. Õnnetuseks ei ole virtsulastel tehingu kohta ka muud tõestust peale pangaülekande.
Nüüd ongi tekkinud rumal seis, kus rõõmu omanäolise vaguni üle varjutab segadus. Mõlemal muuseumil oleks nagu vagunile õigus, mõlemad on vaguni heas usus ja ausalt ostnud.
Loodetavasti on nii saarlased kui ka virtsulased mõistlikud inimesed, kes suudavad maha istuda, asjad selgeks rääkida ja parima lahenduse leida.
Nagu ütles kitsarööpmelise raudtee üks entusiaste Mehis Helme: “Ükskõik millises muuseumis vagun on, peaasi et teda säilitatakse ja käest ära ei lasta.”
Jälle leiti mingi pseudo teema mida saagida. Terve haapsalu raudtee muuseum on selliseid romusid täis, üks haruldasem kui teine. Millegipärast tulevad asjad aga siis meelde kui keegi midagi põlema paneb või ära varastab.
Segamata veri lööb neil ikka vahel välja. Kui vötavad, siis ikka mönuga….
saarlased ju teada-tuntud röövlid juba igiammustest aegadest:))))