Rahandusministeerium on valmis saanud üleriigilise planeeringute andmekogu (PLANK), kust on eilsest leitavad kehtestatud planeeringud digikujul. Kõik kehtestatavad planeeringud tuleb juba uude keskkonda esitada 1. novembrist.
Seni kulus planeeringust huvitatud isikul kehtiva planeeringu otsimiseks keskmiselt kuni tund ja ka siis ei pruukinud kõiki vajalikke materjale kätte saada. Uuest andmekogust võib igaüks ühest kohast kiiresti kätte saada kõik kehtivad planeeringumaterjalid kas kaardi, PDFi või töödeldaval kujul. Hinnanguliselt võtab uuest keskkonnast planeeringute leidmine aega 5–15 minutit.
Rahandusministeeriumi arvutuste põhjal otsitakse lähtuvalt ehituslubade ja planeeringute arvust ning üldisest huvist planeeringut eelduslikult 10 000 korral aastas. Neist pea 3000 juhul edastatakse päring planeeringu leidmiseks kohalikule omavalitsusele.
Suuremates omavalitsustes (nt Tallinn ja Tartu), kus kehtestatakse oluline osa Eesti planeeringutest, esitatakse päringuid proportsionaalselt vähem, sest neil on loodud hästitoimivad avalikud planeeringute infosüsteemid. Seevastu väiksemad omavalitsused, kellel sellised süsteemid puuduvad ja kus ei ole tagatud kõigi planeeringute avalik kättesaamine, peavad vastama enamatele päringutele. Sõltuvalt päringu keerukusest võib vastamine aega võtta kümnest minutist kuue tunnini.
Planeeringute andmekogu loomisega peaks koormus omavalitsustele oluliselt leevenema ja senine päringute arv vähenema kuni 70 protsenti.
Andmekogu eesmärk on koondada kõigi Eestis kehtivate planeeringute ruumiandmed, et võimaldada tulevikus kõik vajalikud planeeringud ühest kohast kätte saada. Kui planeeringud kaotavad kehtivuse, jäävad need keskkonda alles kehtetute planeeringutena.
Keskne andmekogu tagab andmete õigsuse ja võimaldab eri huvipooltel olla kindlad, et kättesaadav planeering on kõige viimane ja selle põhjal saab hakata koostama näiteks ehitusprojekti.
Kui planeering kehtestatakse 1. novembrist 2022, tuleb see esitada juba uude andmekokku. Planeeringuandmed saab kas otse üles laadida või teha seda omavalitsuse planeeringute infosüsteemi kaudu, millega süsteem on liidestatud.
Planeeringutes sisaldub väärtuslik info, mida eri osapooled kasutavad mitmetes toimingutes – ehitusprojektide koostamisel, tegevuslubade väljaandmisel, katastritoimingute tegemisel, aga ka näiteks maa maksustamise alusandmetena või raiete planeerimisel. See tähendab, et andmetest võivad olla huvitatud nii ametiasutused, ettevõtjad kui ka kinnisvaraomanikud.