Ruta Arumäe: majanduskasv aeglustus 2 protsendile

Ruta Arumäe, SEB majandusanalüütik

Teises kvartalis majanduskasv aeglustus 2%le. Aeglustumine oli ootuspärane, kuigi veidi väiksem number meie väljapakutust (2,7%), mis põhines peamiselt kahele teadaolevale komponendile, tööstustoodangu langusele ja jaemüügi üsna priskele kasvule. Lisaks nendele teguritele avaldus statistikaameti esialgse hinnangu juures ka lisainfot, kus suuremate mõjuritena oli ära toodud ehituse, info ja side ning haldus- ja abiteenuste kiire kasv ning olulise pidurdajana oli välja toodud lisandväärtuse vähenemine kinnisvara-alases tegevuses.

Seejuures tuleb tähele panna, et vaatamata majanduskasvu aeglustumisele, majandus ikkagi kasvab: II kvartali kasv võrreldes I kvartaliga oli 0,4%.

Järgmiseks kvartaliks ootame jätkuvat majanduskasvu aeglustumist. Tööstustoodangu kasvud on kolmandas kvartalis tõenäoliselt jätkuvalt negatiivsed kuni oktoobrini, kuigi koguekspordi kasvunumbrid naasevad tõenäoliselt positiivsele territooriumile juba alates juunikuust. Positiivses suunas jätkab tõenäoliselt ehitussektor, endiselt kvoodirahade toel. Nii et mõjureid on nii alla- kui ülespoole, kuid juhtivindikaatorid viitavad pigem jätkuvale majanduskasvu aeglustumisele.

Järgmiseks kvartaliks ootame jätkuvat majanduskasvu aeglustumist. Tööstustoodangu kasvud on kolmandas kvartalis tõenäoliselt jätkuvalt negatiivsed kuni oktoobrini, kuigi koguekspordi kasvunumbrid naasevad tõenäoliselt positiivsele territooriumile juba alates juunikuust. Positiivses suunas jätkab tõenäoliselt ehitussektor, endiselt kvoodirahade toel. Nii et mõjureid on nii alla- kui ülespoole, kuid juhtivindikaatorid viitavad pigem jätkuvale majanduskasvu aeglustumisele.

Sel nädalal laekusid andmed ka väliskaubanduse olukorra kohta juunikuus, mis näitavad, et eksport on naasnud positiivsete kasvude juurde (7%). Eelmises ekspordi kommentaaris sai seda ka arvatud, et hiljemalt juunis need aastakasvud positiivseks pöörduvad. Seda vaatamata sellele, et suurima eksportartikli – elektrooniliste seadmete – eksport tõenäoliselt kuni oktoobrini negatiivsete kasvudega jätkab, mis ka suurema jälje tööstustoodangu numbritele jätab. Esmapilgul võib paista arusaamatu, kuidas samal ajal eksport kasvab ja tööstustoodang väheneb, kuid seda selgitab asjaolu, et koguekspordi numbris on rohkem komponente kui tööstustoodangus sisaldub, neist olulisima kaaluga kütuste (re-)eksport. Ja see viimane on oma kõrge baasi efektist nüüd juunikuuga üle saanud.

Aga olgu volatiilsete kasvunumbritega ja nende baasidega kuidas on, viimastel kuudel on ekspordis valdavaks märksõnaks ikkagi mahtude suhteline stabiilsus. Kõige jõulisemalt ülespoole rühkivate ekspordimahtudega on mehaaniliste masinate tootmine, seda eelkõige Venemaa suunal.

Nädala jooksul avaldati ka tarbijahindade muutus juulis (0,2% kuuga ja 3,6% aastaga), mis vastas täpselt meie viimatistele ootustele.

Kuises plaanis andsid päris märgatava panuse hinnatõusu pidurdumisele riiete ja jalatsite soodusmüügid juulis, mis neutraliseeris samal ajal toimunud toiduainete hinnatõusu, kuid üldise hinnatõusu vedas siiski plusspoolele jätkuv eluasemekulude kallinemine. Ülejäänud tegurite mõju jäi väiksemaks. Hinnatõusu hoidis tagasi ka transpordikulude odavnemine kuuga -0,5%, mis juba järgmisel kuul hinnatõusu veidi suurendama hakkab bensiinihinna taas aset leidnud järk-järgulise kallinemise tõttu.

Aastases inflatsioonis on hinnaveduri põhiroll jätkuvalt eluasemekuludel, nagu seda sel aastal juba pikemat aega olnud on. Kuid sama palju kui eluasemekulud kallinesid, samal ajal sideteenused odavnesid. Märgatavalt kallim kui aasta tagasi on ka söömine väljaspool kodu ning majutus ja ka haridus ja lasteasutused, mille kallinemine on keskmist suurelt ületanud.