EKRE tahab metsa- ja maamüügi piiramist välismaalastele

Foto: arhiiv

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas riigikogule seadusemuudatused, et piirata metsa- ja põllumaa müüki välismaalastele.

„Eestlaste maaomandi säilimine on Eesti kui rahvusriigi eksistentsi vältimatu eeldus,” põhjendab erakonna esimees Mart Helme. Kui seni on Eesti riik muutnud metsa- ja põllumaa minemist välismaalastest omanike kätte järjest lihtsamaks, siis Konservatiivse Rahvaerakonna hinnangul on probleem, kui üha rohkem maad liigub välisriigi kodanike kontrolli alla.

Helme sõnul on peremehetunne omariikluse edendamisel asendamatu.
„Omanikel on suurem vastutus- ja kohusetunne nii kohaliku kogukonna kui kogu riigi käekäigu ees. Kui me tahame olla peremehed omal maal, siis on loomulik, et see maa kuulub meie rahvale,” ütleb Helme. „Kui kriitiline osa Eesti maast kuulub mitte-eestlastele, siis on selge, et me ei ole siin enam peremehed, vaid lihttööjõud, kes on sunnitud välismaiste omanike poolt dikteeritud tingimustel nende heaks töötama. Muutume taas popsirahvaks omal maal. Välismaalastest füüsiliste ja juriidiliste isikute kontrolli all on praegu ligi 15% põllumajandusmaast, lisaks tuhandeid hektareid metsa.”

Helme sõnul on Eestis valitsenud metsa- ja põllumaa suhtes paraku turufundamentalistlik suhtumine: kõik on ostetav ja müüdav, küsimus on ainult hinnas.
„On korrutatud mantrat, et rahal ei ole kodumaad ja maad seljas ära ei vii. Tõsi, maad ei viida küll seljas ära, aga see võidakse tootmisest kõrvaldada või kasutada seda meie majanduse seisukohast ebaotstarbekalt. See, kes käsutab tootmisvahendeid, saab mõjutada kõike, mis on tootmisega seotud. Alates sellest, mida toodetakse ja lõpetades hinnakujunduspoliitikaga. Peame arvestama, et maailma ohustab tulevikus toidupuudus, selleks valmistudes ostavad suured riigid ja suurettevõtted kogu maailmas maad kokku,” märgib Helme.

„Pole välistatud arengud, et siinse maa ostmisega tahetakse lülitada kohalik konkurents mängust välja. Kui kriitiline mass maaomanikke on välismaalased, siis võime ühel hetkel olla olukorras, kus välismaalased ostavad meie tootmisvahendid ära ja panevad seejärel kinni, et turgu mõjutada. Meenutagem, et 1990. aastate suur-erastamise perioodil osteti ära ja pandi kohe kinni Viljandi tuletikuvabrik ja tootmiskoondis Ookean."

Helme sõnul ei tohi mööda vaadata ka julgeolekuaspektist. „Kujutame ette olukorda, kus näiteks meile vaenuliku riigi kodanikud ja firmad omavad kriitilist osa teatud strateegiliste punktide ümber olevast maast. Ida-Virumaal, saartel, Tallinna ümbruses on sensitiivsed alad, mis peavad olema Eesti kodanike ja riigi poolt kontrollitavad.”

Seetõttu on Helme sõnul oluline seadusesse sisse kirjutada lisameetmed, mis muudaksid ühest küljest maatulundusmaa omamise ja majandamise mõttekaks ja kasulikuks, teisalt pärsiksid omandi lihtsat ja spekulatiivset liikumist isikutele, keda ei seo Eestiga mitte miski. Praegused rahvusvahelised lepingud ei võimalda maa müügi täielikku keelamist Euroopa Liidu riigi kodanikele ja ettevõtetele, küll aga näeb Konservatiivse Rahvaerakonna eelnõu ette maa müügi välistamise kolmandate riikide isikutele ja ettevõtetele.

Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtetele kehtestataks eelnõu kohaselt keeletsensus. Füüsilisest isikust välismaalasel tuleks maa ostmiseks anda isiklikult üle oma keeleoskustõend riigikeele vähemalt B1 tasandil valdamise kohta või tõendada isiklikult suuliselt riigikeele oskust. Samuti peaks ostja omama metsa- või põllumajandusalast haridust või vastavaid teadmisi ja oskusi põllumajanduse valdkonnas ning olema elanud Eestis alaliselt vähemalt viis aastat.

Juriidilisest isikust ainuomanik või enamusaktsionär peab maa ostmisel olema suuteline riigikeelest aru saama ja tõendama maaüksuse edaspidist kasutamist põllumajandustootmises. Samuti peavad ainuomanikul või enamusaktsionäridel olema vastavad teadmised või oskused põllumajanduse valdkonnas ning ta peab olema tegutsenud ja olnud maksuresident Eestis vähemalt viis aastat.

Helme sõnul on just Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise tingimustes tarvis tagada, et säiliks eestlaste peremehestaatus Eestis nii põllumaa kui metsade omanikuna. „Kui välismaalased tahavad siinmail põllumajandusega tegeleda, siis on nad teretulnud maad rentima,“ ütleb Helme.