Kaubamärk "Ehtne talutoit".
Eestimaa Talupidajate Keskliidu algatusel saavad talutooted ühtse äratuntava kaubamärgi “Ehtne talutoit”. Märgi loomist ajendasid mitmed olulised aspektid. Näiteks 80% pere sisseostude tegijatest soovivad, et talutooted oleksid suurtööstuse toodangust eristatavad ning nende leidmine oleks poeriiulitel lihtsam; talutoidu suurem tarbimine aitab kaasa talude arengule ja edendab maaelu üldisemalt; talutoit on muutunud tänu tarbijaskonna kiirele kasvule iseseisvaks toidukategooriaks. Katusbränd ei konkureeri ühegi tootja oma kaubamärgiga, vaid pakub lisaväärtust neile kõigile.
Uue märgi kujund – tõusev päike – ühendab kõiki talutoidutootjaid sõltumata asukohast ja valdkonnast, tuletades meelde toidu ja elu allikat. Maja sümboliseerib lihtsustatud kujul talu, millest paljud on tänapäeval moodsad tootmiskeskused.
Märk sümboliseerib igapäevast värsket ja puhast toitu. Märgiga koos kasutatakse tunnuslauset “Päike toidulaual”. Katuskaubamärgi omanikuks ja väljaandjaks on Eestimaa Talupidajate Keskliit
Juulis viis Turu-uuringute AS Talupidajate Keskliidu tellimusel läbi uuringu eestimaalaste tarbimisharjumuste ja eelistuste kohta seoses taludes toodetud toidu tarbimisega. Uurisime inimeste ostukäitumist, talutoodete tootjate tuntust ning arvamusi talutoidu kohta.
Ligi 80% eestimaalastest pidas väga oluliseks talutoodete ühtset märgistamist, et eristada talutooteid suurtööstuse toodangust. See aitaks luua tarbijate jaoks selgust ning võimaldaks väiksemaid talutoodete brände lihtsamalt üles leida. Selgus ka, et talutoodete tootjate spontaanne tuntus on ostjate seas madal, teistest sagedamini nimetati Nopri talumeiereid (12%), Kadarbiku Köögivilja (6%), Pajumäe talu (3%) ning Saidafarmi (2%). Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul on tarbijate soov oluliseks signaaliks ning näitab, et talutoidust on saanud iseseisev toidukategooria. “Ühtne märk talutoidule on lisaks tarbijate elu lihtsustamisele ka väga positiivne signaal talupidajatele, kellel pole võimalusi eraldi oma brändile jõulist turunduskampaaniat teha,” ütles Nurm. Ta lisas, et ühtne märk hakkab kandma nime “Ehtne talutoit”, mille märgiks saab talutootmist ühendav sümbol – tõusev päike.
91% küsitletutest nõustus, et talutoidul on suurtööstustest toodetud kaubaga võrreldes vähem vahendajaid ning see on võrreldes tööstuslikult toodetud toiduga ka värskem. 89% vastajatest oli nõus, et talutoidus on vähem või üldse mitte värv- ja säilitusaineid, 87% oli veendunud, et talutoit on tervislikum ning 82% arvas, et selles kasutatav tooraine on kindlasti Eesti päritolu.
Uuringust selgus veel nii mõndagi põnevat: taludes toodetud või töödeldud toitu ostab igal nädalal 32% pere sisseostude eest vastutajatest. Neljandik toiduostjatest ostab talutoitu mõnel korral kuus ning uskuge või mitte – võrreldes eesti suhtluskeelega inimestega on talutoidu iganädalasi ostjaid enam muukeelsete elanike seas. Kuna küsitlus viidi läbi juulis, pole üllatav, et kõige ostetumad talutooted olid sel perioodil värsked puuviljad või marjad (50%) ning köögiviljad (48%). Neile järgnesid piim ja piimatooted (39%), munad (38%), värske liha ning suitsuliha- ja vorstitooted (34%). Talutoidu ostjate puhul oli piima ja piimatoodete, värske liha ning küpsetiste ostjaid kõige rohkem 18‒29-aastaste seas.
Talutoidu ostjatest 72% hangib talutooteid turult, 45% otse talunike käest, 36% suurpoodidest nagu Prisma, Rimi või Selver, 35% jõuab talutoiduni tuttavate kaudu, 17% ostab väiksematest poodidest ning 2% tellib internetist. Kui eakamad inimesed eelistavad toitu hankida turult, siis nooremate, 18‒29-aastaste hulgas on põhiliseks talutoodete ostukohaks suurpood. Võrreldes muukeelsete tarbijatega on eestikeelsete tarbijate seas levinud talutoodete ostmine otse talunikelt endilt.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tellimusel toimunud uuring “Talutoidu tarbimine, teadlikkus ja eelistused” viidi läbi ajavahemikul 7.‒12. juuli. Küsitluse sihtrühmaks olid 18‒64-aastased Eesti elanikud, kes ostsid oma leibkonnale igapäevaselt toiduaineid.