BALTIKUMI LOODUS 2 – METSAD JA RABAD Rež. Christoph Hauschild Saksamaa
Homme algaval 12. Matsalu rahvusvahelisel loodusfilmide festivalil Lihulas astub võistlustulle 29 filmi, kokku linastub kolmes saalis sadakond loodusfilmi, peale selle ka valik filme Haapsalus ja Tallinnas.
Festivali direktori Tiit Mesila sõnul balansseerib festival nagu ikka stabiilsuse ja novaatorluse piiril.
„Formaat on sama, iga viimane kui film aga on uus,” sõnas Mesila.
Esimest korda on festivalil Afganistani, Gaboni, Namiibia, Süüria ja Ida-Timori filmid. Ida-Timori „Wawata Topu – Ida-Timori näkineiud” pääses võistlusprogrammi ja maalib etnograafilise portree nelja põlvkonna naiskalurite elust.
Võistlevad 17 riigi filmid, enim on Austria, Saksamaa ja Lõuna-Aafrika filme. Eesti filme võistlemas ei ole.
Festivalile esitati üldse 440 linateost, millest pääses võistlema 29 filmi, need võistlevad kahes kategoorias: „Loodus ja inimene” ning „Loodus”.
Mesila sõnul on 440 filmi seni suurim hulk, muidu on esitatud filme olnud üle paarisaja.
Festivali avab homme õhtul Brasiilia film „Cerrado udus”.
Cerrado on Brasiilia troopiline savann. Ürgse loomise müüdi illustratsioonina pakub film impressionistlikku värvi ja valguse, vee, tule, välgu ja vihma mängu.
Tiit Mesila sõnul on festival pakkunud ja pakub tänavugi palju eksootikat, aga gepardite, punakängurute, elevantide ja jõehobude kõrval tasub alati tähele panna ka lihtsamat ja lähemat.
„Väga uhke on Jaapani film sipelgaist. Või Saksa film aastaringist vanas õunapuuaias. Aga üldiselt: tuleb kohale tulla ja vaadata,” ütles Mesila.
Mesila sõnul väärivad vaatamist kõik filmid, kui aga iga päev kohapeal olla ei saa, siis pühapäeval linastuvad kõik auhinnatud filmid, potentsiaalselt tugevamad linateosed on valitud laupäevaprogrammi.
Varasemate festivalide peaauhinnavõitjaid peaks Mesila sõnul Lihulasse saabuma kolm.
Žürii esimehena on kohal festivali kahekordne võitja, Saksa režissöör Oliver Goetzl.
Goetzli film huulkarudest („Džungliraamatu karu”) võitis peaauhinna mullu, „Skandinaavia loodus – Soome” sai peavõidu 2011. aastal.
Oodata on Soome režissööri Petteri Saariot, kelle film „Nafta lainetel” sai peaauhinna 2010. aastal.
2007. aasta võidufilmi „Looduse tants” (USA) režissööridest on kohal Jan Hendriksson.
Saabumas on ka 2013. aasta parima režii („Jacques Cousteau pärand”) võitja Ulf Marquardt Saksamaalt.
Tänavusel festivalil võistleb Marquardti film „Hamiltoni seiklused”, mis jutustab „hülge moodi mereelukatest” florida manaatidest, kes kuuluvad maailma kõige õrnemate imetajate, lamantiinlaste perekonda.
Festivali võistlusprogramm linastub Lihula kultuurimaja suures saalis, lisaprogramm kultuurimaja peeglisaalis. Esimest korda linastuvad Lihula mõisa väikeses saalis anima- ja lühifilmid.
Neljapäevast pühapäevani näeb festivali filme ka Haapsalus Iloni Imedemaal, 12. festival aga on laienenud ka Tallinna: loomaaia uues keskkonnahariduskeskuses linastuvad festivali filmid reedest pühapäevani.
Peale filmitegijate eksponeerivad festivalil traditsiooniliselt oma loomingut ka fotokunstnikud. Kokku näeb üheksat näitust paarisaja pildiga.
Fotoprogrammi juht Heiko Kruusi ütles, et üle mitme aasta näeb välismaiste fotokunstnike töid, seekord soomlaste Mauri Leivo ja Samuli Haapasalo fotosid.
Mauri Leivo „Järvekaur. Vee lind” on Kruusi sõnul kogu fotoprogrammi tähelepanuväärseim väljapanek: austusavaldus järvekaurile, igivanale põlislinnule, kes aastamiljonite vältel on kohanenud elama Soome järvedel.
Fotod on jäädvustatud aastail 2009–2012 Lõuna- ja Kesk-Soomes. Leivo viimaste aastate töid iseloomustab püüdlus ebadokumentaalsuse poole, sest loodus ja kohtumised selle asukatega on talle palju enamat kui pelk dokument, fakt. Oluline element fotodel on vesi.
Leivo on hariduselt bioloog. Ta on kuue loodusfotoalbumi autor, üks neist on nimetatud aasta loodusraamatuks Soomes.
Leivo esineb laupäeval, 20. septembril Lihula mõisas oma töid tutvustava ettekandega.
Heiko Kruusi sõnul on tähelepanuväärne ka Samuli Haapasalo väljapanek „Suurte veelindude ränne Matsalus”, sest tegemist on spetsiaalselt Matsalu festivali tarbeks koostatud näitusega.
Piltidel on peategelasteks luiged, haned ja lagled, aga ka sookured. Fotod on sündinud Matsalus aastail 2008– 2013 armastusest lindude vastu. Haapasalo on pildistanud linde 40 aastat, Matsalus on ta pildistanud 20 aastat.
„Looduse aasta foto” näitusi on seekord kaks: 2014. aasta paremik ja läbilõige 2001.–2013. aasta paremikust. 12 aasta valikust koorub huvitavaid lugusid, sõnas Heiko Kruusi.
Näiteks 2002. aasta paremikku kuulub põdrafoto, mille autor on tollane koolipoiss Joosep Matjus, kes nüüd on juba rahvusvaheliselt tuntud loodusfilmitegija, samuti võitis Matjuse film „Vanamees ja põder” 2009. aastal Matsalu loodusfilmifestivali peaauhinna.