Septembris avaldatud teatristatistika võis jätta mulje nagu eestlased polegi erilised kultuurisündmuste külastajad: 2022. aastal käidi näiteks Eesti teatreid külastamas ca 1,1 miljoni vaataja poolt, mis keskmiselt tähendab siiski seda, et enamus eestlaseid satub teatrisse vaid korra-paar aastas, kui sedagi.
See viitab aga teisele trendile: eestlased tarbivad mitmeid muid meelelahutusviise, mis üheskoos teatrimaailmaga moodustavad tegelikult igapäevaelus olulise osa. Alljärgnevalt toome esile mõned olulised kultuuri- ja meelelahutusteenused, mis on eestlaste jaoks olulisel kohal.
Netflix on endiselt kuningas
Teatrirahva jaoks on ilmselt kõige murettekitavam asjaolu see, kuivõrd kõrgel kohal on eestlaste hulgas erinevad voogedastusteenused. Netflix on nende teenuste vaieldamatu juht: üle kolmveerandi eestlastest eelistab Netflixi, selle järel tulevad Amazon Prime ja siis juba kodumaised teenused.
Kodumaisetest teenustest rääkides, siis telemaastik on juba adapteerunud ning hakkanud välja andma erinevaid voogedastusteenuseid. Elisa Eesti andis näiteks hiljuti välja oma “Huubi”, mis ongi sisuliselt voogedastusteenus. TV3-l on Go3 ehk jällegi omaette teenuslahendus.
Eestlased on mõnes mõttes nö diivanirahvas: meile meeldib pärast tööpäeva istuda teleri või arvuti taha, et pisut lõõgastuda mõne lemmiksarja või -filmi saatel. Isegi, kui tundub, et eestlased ei käi oluliselt palju kultuurisündmustel, siis tegelikult ammutatakse kultuuri just voogedastuse teel.
Internetimängud võidutsevad
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
Eestlased on ka aktiivsed mängurid: aastas kulutatakse suisa miljoneid eurosid erinevate internetimängude peale. Internetimängude hulgas on populaarsed nii mobiilimängud (sh ka sotsiaalmeedias levivad või brauseripõhised mängud), videomängud kui ka kasiinod, kus saab teha panuseid pärisraha peale.
Kõik need mänguliigid on muutunud niivõrd igapäevaseks, et pole ilmselt ühtegi eestlast, kes poleks mänginud ühtegi internetimängu. Mõned eelistavad nö tõsisemaid videomänge, mõned naudivad telefonipõhiseid digitaalseid mänge. Alates vanast heast Candy Crushist kuni Runescape’i või CS:GO-ni, eestlased on mängurahvas.
Kui videomängude võidutsemine pole suur uudis, siis ilmselt on paljude jaoks märkamatuks jäänud veebipõhiste hasartmängude populaarsus. Paljud hasartmänguealised eestlased on leidnud tee veebikasiinosse, kus saab proovida nii spordipanuseid, klassikalisi lauamänge kui ka moodsamaid mänguautomaate. Õigupoolest polegi paljudel enam mahti füüsilisi kasiinosaale väisata, sest mängud on olemas otse interneti vahendusel. On selge, et taoline trend on üksnes kasvamas ning eestlased naudivad erinevaid mänge oma vabal ajal olulisel määral.
Oma koht on ka kinol
Eesti Filmi Instituudi 2021. aasta kinolevi statistika jätab üsna muserdava mulje eestlaste kinoharjumusest: nimelt 2021. aastal oli kinolevis vaatajaid kokku vaid 1,39 miljonit ning kinokülastusi ühe inimese kohta oli 1,05. Sisuliselt viitab statistika sellele, et iga inimene olevat justkui käinud kinos vaid ühe korra aastas.
Seda statistikat ei saa aga võtta nii karmi tõena. Nimelt puudutab antud statistika 2021. aastat ning ehkki ei saa salata, et voogedastusteenused on suuresti üle võtnud filmikunstimaailma, on kinol endiselt oma koht. Näiteks selgus 2023. aasta suvel, et Apollo Kino oli eelneva majandusaasta lõpetanud kasumlikult, ehkki piletihindu ei tõstetud. Ettevõtte juht rääkis Äripäeva raadiosaates, kuidas kinoturg on hakkanud taastuma pandeemiaeelsele ajale, seega pole statistika sugugi nii must nagu esimese hooga võib tunduda.
Lisaks suurematele kinokettidele nagu Apollo, korraldatakse üle Eesti erinevaid väiksemaid kinoüritusi. Eriti oluline on aga iga-aastane Pimeda Ööde Filmifestival, mille märkimisväärsust kogu Eesti kultuuriruumis ei saa alahinnata. PÖFF on niivõrd mastaapne kultuurisündmus, et selle jaoks reisivad inimesed igast maailma nurgast Eestisse, just selleks, et tulla kinno PÖFF-i linastusi vaatama. Veelgi enam: paljud filmid on PÖFF-i ajal läbi müüdud, näidates selgelt, et kino ei ole Eestis kuhugi kadumas.
Kas eestlased käivad enam teatris?
Kui voogedastusteenused valitsevad eestlaste südameid ning kinodki kardavad tarbijate kadumist, siis kuidas on lood teatriga? Nagu eelnevalt mainitud, siis eelmisel aastal oli teatrikülastajaid üle 1,1 miljoni, mis ei ole just kõige suurem number, arvestades, et tegemist on kogu aasta vaatajanumbriga.
Rääkides veel teatristatistikast, siis keskmiselt toimus eelmine aasta 18 etendust päevas ning päevas oli kokku 3063 vaatajat. Huvitav on aga see, et nii uuslavastuste kui ka üleüldiselt lavastuste arv kasvas, mis näitab, et vaatajatepoolset huvi on piisavalt: vastasel korral ei oleks ka aktiivselt uuslavastuste arv kasvamas.
Teatrikülastuste puhul võib märgata isegi trendi selle suhtes, kuidas mitmete etenduste piletid müüakse läbi veel enne, kui piletid jõuavad oluliselt kaua müügis olla. Tihtipeale ostetakse piletid ette peaaegu aasta pärast toimuvale etendusele, seda eriti pärast pandeemiaaega, mil julgetakse taas pikaajalisi plaane teha.
Teatrikülastuste kõrval on olulisel kohal ka muusikasündmused ja kontserdid, mis on enamasti täielikult välja müüdud. Kontserdikülastused on eestlastele niivõrd olulised, et pea igaüks on külastanud vähemalt ühte suuremat kontserdit ning ei saa salata, et Tallinna Lauluväljaku üritused on pea alati läbi müüdud. Hiljuti Tallinnas toimunud The Weeknd kontsert oli täiesti välja müüdud: seda külastas lõpuks peaaegu 55 000 inimest.
Isegi, kui eestlased ei külasta kultuurisündmuseid eriti tihti, kiputakse siiski end alati sättima vähemalt suursündmustele ja seejuures on need sündmused ka alati läbi müüdud.
Messid ja festivalid kui rikkalikud kultuurinopped
Üks meelelahutusliik, millest traditsioonilises võtmes ei räägita, on erinevad messid ja festivalid, mis on muutunud pea igakuiseks fenomeniks. Tallinna Kultuurikatlas toimuvad väiksemad messid pea iga kuu: teiste hulgas on näiteks populaarseks muutunud kohvifestival, mida külastavad iga aasta tuhanded inimesed.
Erinevad toiduteemalised festivalid ja messid ongi muutunud eestlaste seas populaarseks. Toimub nii Veganmesse (ehk taimetoidufestivale) kui ka tänavatoidu messe või muid toiduteemalisi festivale. Iga aasta korraldatakse Lauluväljakul ühte Baltikumi suurimat toidufestivali nimega Suur Tallinna Toidutänav, mille ajal kattub 500 meetrit erinevate toitlustusteenustega. See on aga piisk meres – üle kogu riigi toimuvad laadad, messid ja festivalid kõikvõimalikel teemadel.
Eestlased ei pruugi olla kõige agaramad kino- või teatrikülastajad, aga kui asi puudutab toidumesse või festivale, ei saa salata, et messisaal või festivaliplats on nii paksult rahvast täis, et isegi liikumiseks pole ruumi.
Milline on Eesti kultuurimaastiku tulevik?
Aja ja kommete muutumine on ilmselgelt toonud muudatused ka sellesse, milliseid kultuuri- ja meelelahutusnoppeid eestlased eelistavad. Kui kümnete aastate eest domineerisid teatrid ja filmikunst kinolinal, on nüüd tähelepanu liikunud voogedastusteenustele ja videomängudele. Kiire internetimaailma areng tähendab, et järgnevatel aastatel võib ilmselt sarnast trendi kogeda veelgi rohkem. Ühtlasi liiguvad paljud meelelahutusteenused nutitelefonidesse, mis on paljude poolt eelistatud netiseadmed.
See kõik aga ei tähenda, et teatrikunst oleks kadumas. Kontserdid, messid, festivalid, teatrid ja kinod meelitavad endiselt paljusid eestlaseid igakuiselt. Isegi, kui igaüks käib teatris vaid korra aastas, on uuslavastusi tulemas aina rohkem ning kinod on endiselt kasumis. Ajad muutuvad, ent selge on see, et eestlaste kultuurilembus on muutumatu – isegi, kui kultuurinoppeid ammutatakse teiste kanalite vahendusel kui võib-olla 20 aasta eest.