Jaan-Hendrik Toomel: töötasu alammäära seotus trahvide, avaliku sektori palga ja elatisega on müüt

Lääne Elu

info@le.ee

Eesti ametiühingute keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel. Foto erakogu

Miinimumpalgaga on seotud mitmed müüdid, mis elavad jätkuvalt oma elu. Aastaks 2022 on töötasu alammäärast lahti seotud trahvimäärad, avaliku sektori palgaastmed ja lapse ülalpidamiseks makstav elatis.

Koolieelse lasteasutuse kohatasu suuruse otsustab küll kohalik omavalitsus, kuid tal on voli, mitte kohustus siduda lapsevanematelt küsitav tasu miinimumpalgaga. Vaid osa omavalitsusi – nt Tallinn, Tartu jt on seda teed läinud.

Eesti ametühingute keskliit (EAKL) kui ühiskonna sotsiaalse õigluse põhimõtete eestvedaja seisab täna jätkuvalt hea selle eest, et töötasu alammäär oleks lahti seotud rahalistest toetustest, hüvitistest ja palgast. EAKL soovib tagada Eesti elanike ja töötajate võimalikult suure majandusliku iseseisvuse ja heaolu.

Üheks grupiks, keda miinimumpalga tõus otseselt puudutab, on töötud. Kuigi töötukassa makstav töötutoetus tõuseb koos miinimumpalgaga, on statistikaameti andmetel töötute hulgas absoluutse vaesuse määr jätkuvalt kõrgeim. Arvan, et töötus on tihti sundvalik. Riigi ülesanne on aidata töötaja loetud päevadega tööturule tagasi, et ta taas enda ja pere eest hoolitseks. Hoida teda pikalt olukorras, kus rahaliste võimaluste piiratuse tõttu on makaron kõhus ja teler silme ees, pole lahendus. Vaja on leida töötutoetuse arvutamiseks toimivam mudel kui seotus miinimumpalgaga või laiendada näiteks töötukindlustushüvitise saajate ringi.

Miinimumpalga tõstmist mõjutasid 1990ndatel seotus töötasude ja trahvidega

Ebaloogiliste seoste selgroog murti 13. septembril 1999 sõlmitud miinimumpalga ja maksuvaba tulu kokkuleppega aastaks 2000. Seadusemuudatuse algatanud kolmepoolse kokkuleppe sõlmisid tollal vabariigi valitsuse, ametiühingute keskliidu ja Eesti tööandjate keskliidu esindajad. Täpne sõnastus oli, et „sotsiaalsete näitajate vaheliste põhjendamatute muutuste ja palgapoliitiliste moonutuste vältimiseks teeb Vabariigi Valitsus ettepanekud õigusaktide muutmiseks, milles rahas väljendatud näitajad on seotud palga alammääraga“. Edasi kehtestati 2001. aastal jõustunud karistusseadustiku muudatustega rahalise karistuse päevamääraks süüdimõistetu keskmine päevasissetulek (§ 44 lg 1 ja 2) ning väärteo põhikaristuse (§ 47 lg 1) – rahatrahvi suuruseks 60 krooni, mis täna on kolm kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik võrdub nelja euroga). Seega pole trahvid täna enam kuidagi seotud miinimumpalgaga.

Ajale kiiresti jalgu jäänud 1990ndate Eesti riigiteenistujate ühtne palgaastmestik reformiti 2003. aastal. Sellega kaotati seos riigiteenistujate töötasu ja miinimumpalga vahel. Töötasu alammäära ja sellele lähedast tulu saavaid inimesi oli maksu- ja tolliameti andmetel 2022. aasta esimese seitsme kuu keskmisena erasektoris 30 000, riigisektoris 1600 ja omavalitsustes 1900. Seega on avalikus sektoris täna miinimumpalga maksmisel põhjendatud seos töö iseloomuga ja eelkõige puudutab töötasu alammäära tõus erasektori töötajaid.

Lasteaia kohatasu suurus on omavalitsuste ainupädevuses

Rahandusministeeriumi peaspetsialist Mari Kalma avaldas 2019. aastal ministeeriumi blogis lasteaia kohatasu analüüsi. Ta kirjutas, et kuigi seadus lubab küsida vanematelt lasteaia kohatasuks igakuiselt kuni 20% miinimumpalgast, on enamik kohalikke omavalitsusi kehtestanud siiski tunduvalt madalama määra (keskmiselt 6 protsenti). Samuti arvestab umbes 2/3 omavalitsustest lasteaia kohatasu määramisel peres kasvavate laste arvu ning leibkondade majandusliku olukorraga.

Kalma väidab aga analüüsi tulemusel, et kohatasust olulisem on lapsevanema suutlikkus seda maksta. Ta võrdles tasu suhet KOV maksumaksjate keskmise sissetulekuga ja sai teada, et näiteks Pärnus tuli 2019. aastal ühelapselises peres loovutada lasteaiakoha eest 7 protsenti (71 eurot) omavalitsuse keskmisest kuisest sissetulekust ning sarnase elanike sissetulekuga Peipsiääre vallas kõigest 1 protsent (10 eurot). Ta järeldas, et üle-eestiliste erisuste põhjuseks on osade omavalitsuste otsus kasutada madalat kohatasu universaalse sotsiaalmeetmena kõigi omavalitsuse emade-isade laste kasvatamise rahalise koorma kergendamiseks.

Omavalitsustel on aeg siduda lasteaia kohatasu miinimumpalgast lahti

Lasteaia kohatasu suuruse puhul olgu rõhutatud, et selle kehtestab kohalik omavalitsus, kel pole kohustust seda töötasu alammääraga siduda. Kui kohalik omavalitsus on siiski seda teed läinud, võib sellest teha kaks järeldust: esiteks on omavalitsuse ametnikud valinud enda jaoks lihtsama viisi, sest lasteaia kohatasu pole oma olemuselt kuidagi seotud lihttööde eest makstava miinimumpalgaga; teiseks on omavalitsuse elanikel põhjust taotleda KOV ametnikelt kehtiva protsendi säilitamist, vähendamist või hoopis lahti sidumist miinimumpalgast. Et lasteaia kohatasu arvutamisel lähtutaks loogilistest seostest nagu lastetoetust saavate laste arv leibkonnas, lapsevanemate maksevõime või näiteks KOV elanike keskmine sissetulek.

Siinkohal on mul lasteaiaõpetajatele praktiline soovitus. Nõudke kohatasu tõusust laekuv raha endale. Usun siiralt, et lapsevanemad eelistavad õpetajate palgatõusu kui garantiid, et juurde makstav tasu läheb õigesse kohta. Julgustan teid kerkivast kohatasust lisanduvat raha endale küsima.

Aasta algusest ei mõjuta miinimumpalk lapsele makstava elatise suurust

Üle 10 aasta oli alaealisele lapsele makstava elatise (kk alimendid) suurus seotud töötasu alammääraga. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 nägi ette, et „igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära“, ent alates 1. jaanuarist olukord muutus. Täna kujuneb elatise summa eelkõige lapse vajadusi, elukorraldust ja vanemate võimalusi arvestades, liites lisaks omavahel baassumma ja 3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Mõlemad – nii baassumma kui kolm protsenti keskmisest kuupalgast muutuvad igal aastal. Elatissumma esmaseks arvutamiseks on Justiitsministeerium loonud elatiskalkulaatori: just.ee/elatiskalkulaator/.

Miinimumpalk tuleb lahti siduda kõigist maksudest ja tasudest

Kuigi miinimumpalga küljest on järjest pudenenud trahvimäärad, avaliku sektori palgaastmed, lapse ülalpidamiseks makstav elatis jne, on seotus mitmete toetuste ja hüvitistega jäänud. Seetõttu tuleb minu arvates teatud numbreid hakata arvutama teistel alustel. Praegu on lihtne neid iga-aastaselt muuta, sest need on seotud miinimumpalgaga ja sedasi saab vältida debatte maksumaksjate, kogukonna ja avalikkusega. Seaduseloojatel ja kohalikel omavalitsustel on vaja leida oma, õiglane süsteem, mis on lahti seotud töötasu alammäärast ja rahuldab elanikkonda.

Jaan-Hendrik Toomel

Eesti ametiühingute keskliidu juht 

3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
uskmatu Toomas
2 kuud tagasi

Meil on igasugused ühendused,liidud,keskliidud,riigi MTÜ`d ja kõik need kõrgepalgalised on maksumaksja ülevalpidamisel ? Kui palju aastate jooksul saab võngutatud sooja õhku ?

Imeline Eesti
2 kuud tagasi

Kui ametühingutesse kuulub ca 4% kogu töötajaskonnast, siis tekib reaalne küsimus, et keda antud organisatsioon tegelikult esindab ehk mida nüüd taheti selle artikliga öelda? Sisuturundus?

Vahur Reede, saarlane
2 kuud tagasi

Ei meeldi minule selline sõnadega lahmimine. Konkreetselt selle kirjutise puhul sõnaga “müüt” lahmimine – pole ju müüt, lihtsalt muutunud olukord on!