Eesti neli aastaaega pakuvad meeldivat vaheldust, eriti kui suvi on sobivalt soe ja päikseline ning talv korralikult külm ja lumine. Vastavalt aastaajale otsime välja vajalikud rõivad ning tõstame teised paariks kuuks panipaika. Nii nagu hoolitseme enda eest, tuleb seda teha ka oma autoga.
Möödapääsmatu aastaring
Jah, teatud asjade kontrollimine ei sõltu aastaajast, vaid saab valida endale sobiliku hetke ja muuta see rutiiniks. Veendu selles, et autos on olemas hädaabivahendid: esmaabikomplekt, „krokodillid“, igaks juhuks labidas, kasutamiseks valmis varurehv ning vahetuseks vajalikud tööriistad. Ära unusta ka dokumendipoolt: kas liikluskindlustus on kehtiv ning sobilike tingimustega. Ja nende kõrval on asjad, mis on vaja auto juures üle kontrollida vastavalt aastaaegade ning ilmastikuolude muutumisele.
Number üks ehk rehvivahetus
Paljudes riikides pole mingit vajadust aasta jooksul rehve vahetada. Eestis on korralikud rehvid vajalikud ja ette nähtud ka seaduses. Suverehvid on lubatud 1. märtsist kuni 1. oktoobrini, talverehvid (st naast- või lamellrehvid) on kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini.
Miks üldse vaevuda rehve vahetama? Naastrehvide kasutamine suvisel ajal tähendab pikemat pidurdusteekonda, suuremat kütusekulu ning lõhutud teid. Suverehvid ei paku aga jäisel või lumisel teel piisavat haarduvust, muutes sõitmise äärmiselt ohtlikuks. Lamellrehvidega võib sõita aasta ringi, ent kui suvine läbisõit on üle 5000km, on mõistlik kasutada spetsiaalseid suverehve, et lamellrehvid liiga kiirelt ei kuluks.
Soojad ilmad on tulemas!
Tärkava kevadega jääb esimesena silma, kui tolmune on auto. Kõik, mis koguneb auto välispinnale, koguneb mingil määral ka auto sisemusse. Kaks asja, mida tolm, peenprügi ja muu eriti mõjutavad, on õli ja õhufilter. Kleepuvaks muutunud õli on võrdlemisi kasutu, puhas õhufilter tähendab efektiivsemat kütusekasutust. Seega on vaja nii üks kui teine üle kontrollida ja vajadusel välja vahetada.
Talviste teeoludega langeb suur koormus pidurdussüsteemile, esiklaasile ning kojameestele. Pidurdussüsteemi juures on vaja kontrollida piduriklotside kulumisastet, kettaid ja pidurivedeliku taset. Talve käigus esiklaasile tekkinud kriimud, täkked ja mustus paistavad ereda kevadpäikese käes eriti hästi silma. Võib ka juhtuda, et täkked muutuvad ajaga pragudeks ning seda tasub vältida.
Kevadkuudel tasub ette võtta ka põhjalik autopesu. Talvise teehoolduse käigus jõuab teedele ja sealt omakorda autole erinev keemia. Sellest vabanemiseks peab auto pesema puhtaks eest, tagant, külgedelt, pealt ja alt. Erilise tähelepanu tuleb pöörata kohtadele, mis on roostetamise tavalisteks sünnikohtadeks: rattakoopad, küljekarbid ning tihendite vahed. Lisaks sellele võib kaaluda auto vahaga katmist. Vahatamisega lisatakse autokerele kaitsev kiht, mis hülgab mustust ja muudab auto eest hoolitsemise lihtsamaks.
Üks asi, millele ei mõelda enne, kui häda käes, on konditsioneerisüsteem ehk kliimaseade. Suvisel ajal tahetakse jahedamat õhku, et autosõidu ajal ära ei küpseks. Sellega seonduvaid probleeme põhjustab reeglina elektroonikaviga, katkine kompressor, lekked või külmaine vähesus. Kui esimeste probleemide lahendamine võtab kauem, siis külmaine vähesuse parandamine on õnneks võrdlemisi lihtne ja kiire.
Öökülmad luuravad
Sügise ja talve lähenedes on vaja üle kontrollida kõik vedelikud, pöörates tähelepanu nende tasemele ja kvaliteedile. Lisaks kontrolli, et poleks näha lekkeid, rebendeid või pragusid. Kui leiad ühe või teise, kanna nende eest hoolt enne, kui lumehanged akna all.
Mõelda on vaja ka külmakindlusele. See on tähtis näiteks aknapesuvedeliku juures, mis peab talvisel ajal olema õige koostisega, et see ära ei külmuks. Õnneks ei pea aknapesuvedelikku ühe hooga välja vahetama. Alustades piisavalt vara, saab külmakindlat varianti segada suvise aknapesuvedelikuga, asendades selle järk järgult.
Ja muidugi autoaku. Suvisel ajal ei pruugi olla mingeid probleeme, ent miinuskraadide saabudes võib auto käivitamine osutuda raskeks või võimatuks. Mõnikord on ainsaks lahenduseks aku väljavahetamine. Teinekord piisab sellest, kui pidada meeles, et lisaks lühikestele sõitudele on vaja ette võtta ka pikemaid otsi.
Muutes kõik ülaltoodu regulaarseks harjumuseks, pikendad auto eluiga ning muudad selle kasutamise enda jaoks mugavamaks ja turvalisemaks.