Raha säästmine – miks ja kuidas

Hädaolukorrad on reaalsus. Võimalus nendega ilma finantsilisse auku kukkumata toime tulla, on aga tõeline kergendus. Ja just seetõttu peaks kõigil olema rahaline puhver.

Või hoopis sissetulekute suurendamine?

Paljud eelistavad säästmise asemel sissetulekute suurendamist. Goworkabiti või mõne teise ettevõtte kaudu tööampsude tegemine võib olla suureks abiks. Jah, pikas plaanis ei ole mitmel töökohal töötamine kõige parem idee, ent ajutiselt aitab rahalistest raskustest üle. 

Mõnikord pole mitmel töökohal töötamine realistlik või ei too see loodetud kergendust. Sellisel juhul on ainsaks variandiks kulutuste vähendamine. Heida pilk paari viimase kuu pangaväljavõtetele. Terava pilgu all võib välja paista nii mõnigi rida, mille arvelt saab kerge vaevaga kokku hoida. 

Lihtsad nipid, millest alustada

Tundub veider, aga ka väikeste rahasummade säästmine on abiks! Miks mitte teha kodus rahapurk, kuhu panna kõik ettejäävad sendid ja mündid? Kui purk täis, võib sinna kogunenud summa olla üllatavalt suur. Oodates säästmisega seni, kuni sul on näiteks tuhat eurot vaba raha, ei pruugi see hetk kunagi kätte jõuda. Väikeste summadega alustamine aitab luua harjumust ning nähes, kuidas väikesed summad pangakontol suuremaks kasvavad, aitab see motiveerida edasist säästmist.

Seetõttu on hea mõte ühena esimestest sammudest eraldi säästukonto avamine. Selliselt oled oma mõttemaailma õiges suunas liikuma lükanud ja kui hakkab tekkima vaba raha, on vastav koht olemas. 

Teinekord võib juhtuda, et oled säästmisega küll alustanud, ent hädaolukord on juba käes. Teatud olukordades tuleb ootamatute ajutiste kulude katteks appi võtta krediitkaart. Võtame näiteks hambavalu. Hea mõte on selle eest kohe hoolt kanda, sest pikas plaanis võib väike hambaauk muutuda suuremaks, vajada juureravi ja see on juba oluliselt kallim. Või kui saad suurepärase tööpakkumise, ent vajad selleks autot, mida sul veel pole? Tarbimislaen aitab soetada vajaliku sõiduki, lubades vastu võtta suurema palgaga töö ja pikas plaanis oma finantsilist olukorda märkimisväärselt parandada.

Kuidas on lood harjumustega?

Me kipume olema oma harjumuste ohvrid ning see kajastub ka meie rahakotis. Vee- ja elektriarve osas on suuri säästvaid muudatusi keerulisem teha aga kuidas on telefoni- ja internetiarvega? Voogedastuskanalite ning ajakirjade tellimustega või spordiklubi liikmemaksuga? Kas sa kasutad neid piisavalt, et kulu ära tasuks? Kui raha säästmine ja rahalise puhvri loomine on oluline, pead leppima mõningate ohverdustega.

Garanteeritult aitab raha säästa teadlik ostlemine ning menüü tegemine. Nimekirja järgi poes käimine tähendab, et emotsioonostud jäävad ära. Menüü planeerimisega saad vähendada äravisatava toidu hulka ning sääst tuleb ka sealt. Kui see on harjumatu, siis internetist leiad rohkelt häid mõtteid, kuidas võimalikult odavalt siiski tervislikult ja mitmekülgselt toituda. 

Ostunimekirja tehes sea eesmärgiks eristada, mida sa vajad ja mida sa tahad. Kui eesmärk on säästa maksimaalselt raha, ei ole võimalik tahtmistele alluda. Näiteks mahl või karastusjoogid – kas sa vajad neid, või tahad? Kas sa vajad sügavkülmutatud pitsat või tahad, sest see on hea ja lihtne soojaks teha? Kogu nimekirjast selliselt üle käies leiad kindlasti rohkelt asju, mis langevad pigem tahtmise kategooriasse ja mille peab ehk ajutiselt ostmata jätma.

Ja lõpetuseks, proovi eksperimenteerida. Kas suudad teha nullkulukuu ehk kui tõelised hädavajadused (üür, arved, põhiline toit) välja jätta, kas suudad hoiduda muule kulutamisest? See kuu aega aitab väga hästi teha vahet ka sellel, mis on sinu jaoks tõeliselt vajalik ning mille võid oma elust rahumeeli välja jätta.