Merikotkad jätsid muna kuueks tunniks lahtise taeva alla

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Eve ja Eerik pesal. Kuvatõmmis: Urmas Lauri
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 7
Eve ja Eerik pesal. Kuvatõmmis: Urmas Lauri

Esmaspäeva varahommikul saabus isalind Eerik pesale ja jäi laupäeva õhtupoolikul lumesajus emaslind Eve munetud muna soojendama. Ilm oli päikseline, aga lõikavalt külma põhjakaare tuulega.

Isaslind Eerik lahkus pesalt kiiresti ja „suisa paaniliselt“ kell 11.29. “Me ei tea, mis võis lindu selliselt häirida, jäävad vaid oletused. Möödus tund, tunni järel, alul kostis eemalt veel kotkaste häälitsusi, aga kella kahest valitses täielik vaikus. Muna oli suht külma, aga õnneks päikeselise päevaga pea kuus tundi ilma vanalindude katmata pesal,” kirjutati kotkakaamera foorumis.

Mis võib selle ajaga kuni sada grammi kaaluva munaga juhtuda? Enne vanalindude haudumise alustamist võib muna oluliselt maha jahtuda, aga samuti alajahtuda. Täiskurnas võib merikotkastel olla üks kuni kolm muna. Teiseks ohuks on hallvaresed, kes julgevad isegi merikotkaste pesasse tulla mune „krattima“. “Mõne aasta eest olime veebikaamera vahendusel sellise teo tunnistajateks,” nenditi foorumis.

Arvatavalt emaslind sooritas oma ülelennuga justnagu pesaümbruse kontrolli kell 17.15, tavaliselt lennatakse otse pesale. Kuue minuti möödudes saabus Eve pesale, aga ümbrust hoolega jälgides ja kattis mõne aja pärast muna.

“Loodus on targem kui meie,” ütles Lääne Elule Aarne Tuule kotkaklubist. Tema sõnul on võimalik, et kotkapaar jättis muna haudumise pooleli selleks, et seda maha jahutada. Kui pessa lisandub veel mune, siis kooruksid pojad neist enam-vähem ühel ajal. Kui esimest muna mitte jahutada, kooruks sealt poeg oliliselt varem ning pesas olevate poelgade vanusevahe oleks sel juhul liiga suur ning nooremad pojad oleksid esimesest väetimad ning nende ellujäämisvõimalus seega väiksem.

Merikotkapojad kooruvad aprilli teises pooles ning saavad lennuvõimeliseks juuli algul. Pojad jäävad pesa lähedusse septembrini.

Eve ja Eerik seadsid end sisse Eesti teadaolevalt kõige põlisemal merikotkaste pesitsusterritooriumil Matsalu lahe ääres – kotkad on seal pesitsenud juba vähemalt 1870. aastast. Merikotkad ehitasid veebikaameras nähtava pesa juba 1996. aastal. 25 aasta jooksul on seal üles kasvanud kokku 29 poega.

Kotkaklubi liikmed andsid sel aastal pesitsevatele lindudele nimeks Eve ja Eerik. Nimed on inspireeritud tuntud ja tunnustatud ornitoloogidest Eve Mägist (s. 1951) ja Eerik Kumarist (1912-1984).

Kotkakaamera ekraanitõmmised: Urmas Lauri

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Linnukaitse ja Rebasekaitse aktivist
3 aastat tagasi

Miks ei kutsutud Päästeametit, munad võisid märga saada!

Mis
3 aastat tagasi

me selle infoga peale hakkame? Kui kuueks tunniks siis kuueks tunniks.