Väike elektrigeneraator kodus lisab kindlustunnet  

Elades kohas, kus elektril on kombeks tormide ajal kaduda, võib olla abiliseks elektrigeneraator. Sedasi on teil tagatud elektrienergia olemasolu, olenemata ilmast ja elektrikatkestustest. Selleks, et saaksite teada, millega on tegemist ja kuidas see toimib, koostasime väikese ülevaate.

Mis on elektrigeneraator?

See on aparaat, mis muundab mehaanilist energiat elektriliseks. Töötamiseks tekib juhises pinge, asudes muutuvas magnetväljas. Induktor on generaatori osa, mis on ette nähtud magnetvälja tekitamiseks. Ankrus asub indutseeritud pinge. Kumbki neist võib olla pöörlev ehk rootor või paigalseisev ehk staator. Vahelduvvoolugeneraatoris on induktor enamasti rootor ja alalisvoolu generaatoris stabilisaator.

Elektrigeneraatoreid on kahte tüüpi – diiselgeneraatorid ja bensiinigeneraatorid. Diiselgeneraator nõuab vähem hooldust, kuid nad on enamasti kallimad. Samuti on nad väiksemad ja kasutavad vähem kütust. Bensiinimootoriga generaatorid tarbivad rohkem kütust, kuid on hinnaklassilt odavamad. Lisaks sobivad nad paremini siis, kui on vaja teha suuremaid töid.

Generaatori paagi suurusest sõltub, kui kaua on generaator võimeline töötama. Enamasti on paak väike, mistõttu saab ühe paagitäie kütusega generaator töötada 3-4 tundi. Suuremate paakidega on võimalik kuni 10 tunnine töö, kuid need elektrigeneraatorid on oma hinnalt kallimad.

Kuidas elektrigeneraatorit valida?

Kõigepealt tuleb teha selgeks, kui palju elektrit kasutatakse. Suuremad majad vajavad rohkem elektrit kui väikesed, kuna kasutuses on rohkem seadmeid. Tasub teada, kas kasutusel on ühefaasilised (230V) või kolmefaasilised (400V) voolutarbijad. Tavatarbijatel soovitatakse kasutada ühefaasilist generaatorit, mis sobib enamasti valguse jaoks, kuid vajadusel saab sellega ühendada ka näiteks televiisori.

Seejärel on vaja arvutada tarbitav maksimumvõimsus (kW) elektrikatkestuse ajal. Kokku tuleb liita kõiki elektrit tarbivate esemete võimsused. Arvestada tuleb ka käivitusvooluga, mis on suurem näiteks pumpadel ja külmikutel kuni 3,5 korda. Ühe 1100 W pumba käima ajamiseks on vaja umbes 3850 W ehk ligikaudu 4 kW.

Osa voolu tarbijaid, nagu näiteks helitehnika ja televiisorid, on pinge kõikumise suhtes tundlikud, mistõttu vajavad nad pingestabilisaatorit ehk AVR-i, mis tagab pingekõikumise elektrooniliselt. See on osal generaatoritel olemas, kuid võimalik ka ise juurde paigaldada.

Suure võimsuse ja pideva kasutamise korral on generaatoritel oht kiiresti üle kuumeneda, mis võib põhjustada rikkeid, plahvatusohtu või muid probleeme. Kui kasutate generaatorit pidevalt, tasub soetada jahutussüsteemiga mudel. Üldiselt suudab generaator töötada maksimaalsel võimsusel 1 tund 12 tunni kohta, seega on oluline lähtuda generaatori töövõimest.

Lisaks tasub vaadata ka generaatori mürataset, mis ei tohiks hakata segama. Odavamate generaatorite müratase on 72-77 dB, mida võib võrrelda ruumiga, kus on koos palju inimesi, kes omavahel räägivad või 15 meetri kauguselt mööduva sõiduautoga. Vaiksemad mudelid teevad müra 51-54 dB. Keskendumist hakkab segama müra, mis on üle 60 dB. Müra oleneb generaatori võimsusest- mida võimsam generaator, seda rohkem pöördeid ta minutis teeb ja seega ka rohkem müra. Diiselgeneraatorid põhjustavad rohkem müra võrreldes bensiinigeneraatoritega.

Kuidas elektrigeneraatorit kasutada?

Elektrigeneraatorit võib maja elektrivõrguga ühendada ainult vastavate õiguste ja oskustega inimene, seega tuleb kasutada elektriku abi. Kui generaatoriga toidetakse vaid ühte seadet ja kasutatakse ühenduskaablit, saab ilma elektrikuta hakkama. Generaatori komplekti kuuluvaid kaableid ei tohi lõigata pooleks. Ühendamisel tuleb generaatorile ehitada eraldi kaitsmete ja ümberlülitiga ühenduspunkt.

Käivitamisel tuleb välja lülitada maja peakaitse. Enne kasutamist lugege hoolikalt läbi kasutusjuhend, et vältida ohtlike olukordade teket.

Hooldus

Elektrigeneraatorit tuleb regulaarselt hooldada, kuna nii on ta võimeline töötama üle paarikümne aasta. Seega on tegemist õigustatud investeeringuga, kuna seadme abil on võimalik saada iga kell elektrit. Hoolduse juhised on seadmega kaasas, tavaliselt on tehase poolt määratud kindlaks vastav intervall.

Aeg-ajalt tasub teha ka kontrollkäivitusi. Spetsiaalse automaatikaga generaatorid teevad seda ise. Bensiin vananeb seistes, seega tasub ka seda aeg-ajalt vahetada, muidu ei pruugi generaator tööle hakata. Samuti tasub aeg-ajalt õli ja süüteküünlaid vahetada. Mootori aku peab olema täidetud.

Generaatori võib viia ka spetsialistide juurde hooldusesse, kus vahetatakse filtrid ja õli ning testitakse generaatorit. Püsivalt kasutuses olev seade vajab põhjalikumat hooldust.

Ohutusnõuded

Generaator peab olema ilmastiku eest kaitstud ning paiknema kinnises ruumis. Toru, mille kaudu põlemisgaasid väljuvad, peab olema kindlat kinnitatud, et gaasid ei lekiks ruumi, kuna CO on surmavalt mürgine gaas. Lisaks peab ruum olema ventileeritud. Sarnaselt muude elektriseadmetega peab ka generaator olema maandatud.

Valesti ühendatud generaator on ohtlik ja võib põhjustada tulekahju. Ülekoormuse korral võib kahjustada kõiki elektriseadmeid ja olla eluohtlik elektrivõrgus töötavale ja rikkeid likvideerivale elektrikule.

Lisaks elektrigeneraatorile on võib teil vaja minna ka teisi vahendeid, et majapidamist korras hoida või remonti teha. Laia valiku elektrilisi tööriistu leiate Kaup24 veebipoest.