Enamus Eesti kodudest ei vasta tuleohutusnõuetele – 9 põhilist ehituslikku viga!

Puitpitsiline arhitektuur, otsakuti, külgepidi koos ja üksteise kukil istuvad imelised ehitised panevad pea iga meie kuurortlinna külalise värskelt püütud ahvena kombel õhku ahmima. Lisaks veel kuursaal, raudteejaam koos Eesti pikima perrooniga ning  algupärase projekti järgi pedantlikult taastatud majad on just need, mis teevad Haapsalust põhjamaade pärli.

Esmamulje kaetas korraks ka minu silmad, kuid mingil hetkel hakkasin üha rohkem märkama tõsiseid tuleohutusnõuete rikkumisi- ajahamba poolt puretud ja pruitprussile nõjatuvat tulemüüri, lagunenud korstnapitse ning nendne külge kruvitud antenne ja satelliidipanne ning üksteisele liiga lähedele ehitatud kuurikesi ja abihooneid.

Toetudes pikaajalisele kogemusele, mille vältel oleme ehitanud tuleohutuks mitmekümneid kortereid, korterelamuid ning elamuid või konsulteerinud hoonete omanikke, ajab juukseid püsti teadmine, et tegelikult näen vaid jäämäe tippu- see, mis toimub hoonetes sees on tihtipeale palju hullem (loe: eluohtlik).

Suures plaanis peaks olema tagatud kolm komponenti- ehitis peab olema suitsukindel, tulekindel ja sellest peab olema võimalik evakueeruda. Paraku on entusiastlikke iseehitajaid ja ehitusturul tegutsevaid asjaarmastajaid väga palju, kes sellele tähelepanu ei oska või ei taha pöörata.

Erinevaid ehitusliku tuleohutusega seotud puudusi võiks siin välja tuua alates elekrisüsteemidest kuni puidust vahelagedeni välja kuid hetkel piirdume 9 levinuimaga:

1)    Korterelamu kommunikatsioonišaht pole terviklik. Kommunikatsioonišaht ehk kanal erinevate korterite vahel olevate kanalisatsiooni-, vee- või ventilatsioonitorudede ühendamiseks peab olema terve ja sinna ei tohi pääseda ei suits ega tuli. Paraku just see sama kanal käitub nagu korsten, kui seda kaudu pääseb liikuma mõni põlemisprodukt. On mitmeid näiteid, kus keldri korrusel olev tulekahju levib mööda šahti korteritesse ning haarab lõpuks terve hoone. Uue hoone puhul on tõenäolisest kasutatud tänapäevaseid tuletõkestusvahendeid, kuid olemasolevad on enamus suuremate või väiksemate puudustega. Võib ju mõelda, et kes ikka hakkab šahti tahtlikult lõhkuma, kuid olen näinud isegi seda, kuidas ruumi säästmise eesmärgil on lõhtud šahti sein ning sinna paigaldatud veeboiler.

2)    Puuduvad tuletõkkeuksed või ei vasta need suitsutiheduse nõuetele. Sinu korteri uks, mille kaudu pääsed trepikotta, peab olema tulekindel vähemalt 30 minutit (vt täpselt hoone ehitamise või rekonstrueerimise ajal kehtinud nõudeid). Tuletõkkeuks takistab tulekahju levimist nii korterisse kui sealt välja. Samuti kaitseb tuletõkkeuks Sind trepikojas leviva mürgise suitsu eest. Pea meeles kui vahetad ust, osta uus ja sertifitseeritud toode.

3)    Ettevaatust, punane ehitusvaht! Ehitajate poolt palavalt armastatud toode ei kõlba enamikesse kohtadesse, kuhu seda mõnuga pritsitakse. Näiteks tuletõkkeuste paigaldamisel tuleks eelistada hoopis õige mahukaaluga kivivilla, vanade torude läbiviikude tihendamiselt tuleks kasutada tuletõkkesegu või spetsiaalset villaplaati ja tulekindlate kipsplaatide vuugid peaks täitma spetsiaalse mastiksiga.

4)    Tuletõkkeklapp köögikubule- Kui köögikubu toru ühendatakse šahti, mis jookseb ka läbi naaberkorterite, tuleb šahti piirile paigaldada tuletõkkeklapp. Tegemist on seadeldisega, mis kuumusele reageerides kanali sulgeb- nii ei jõua kubust alguse saanud tulekahju naaberkorterisse. Suitsukindluse tagamiseks tuleb klapp omakorda isoleerida, näiteks tuletõkkeseguga- selle paigaldamisel tuleb lähtuda nii klapi kui ka segu kasutusjuhendist. Klapile peab ette nägema ka puhastusluugi, et seda vähemalt kord aastas hooldada.

5)    Kokkuhoid siseviimistluses- kipsplaat, meie lemmik ehitusmaterjal, seda kindlasti põhjusel, et toode on odav, lihtne paigaldada ja olenavalt plaadist ka tulekindel. Kas teadsid, et ühekordne valge kipsplaat võib anda tulepüsivusajaks lausa 15 minutit. Seda muidugi juhul kui see on õigesti ja vastavalt juhendile paigaldatud. Ehitades vahelae aga punast värvi F-märgistust kandva kahekordset plaadiga, võid isegi puidust vahelaele saada tulepüsivusajaks lausa 60 minutit.

6)    Ja ikka need küttekolded – nõuded näevad ette, et küttekolde korsten peab olema kahest küljest vaadeldav – paraku on need paljudel juhtudel peidetud kipsplaatide taha ja võimalik pragu korstnajalas jääb õigel ajal avastamata. Ei teagi, kas meelega või asjatundmatusest unustatakse korstnajalgadele paigaldada puhastusluugid- nii ei saa eemaldada korstapühkimisega kaasnevat tahma ja pigi ning see ladestub korstnajala põhja. Halvemal juhul see paakub ning korstnajalg tuleb lammutada.

7)    Saunade leiliruumid- puuküttega keriste ja suitsutorude paigaldamisel pole arvestatud ohutut distantsi ruumi puitosadega. Näiteks kerise metallist ühenduslõõri puhul on külgedele ohutusvahemaa lausa meeter.

8)    Tuletööde ohutus- kas teadsid, et iga ettevõtja, kes haarab kätte ketaslõikuri või teeb muid töid millega kaasneb kõrge temperatuur või sädemed, peab olema läbinud tuletööde tegija koolituse. See ei ole lihtsalt 8 tunnine loeng, vaid selle käigus tutvustatakse tuleohutuid töövõtteid ja meetodeid tulekahjude ennetamiseks. Väga paljud tulekahjud on algusese saanud juhuslikust sädemest, mis tasapisi saepurus arenedes alles öösel leegina nina välja pistavad. Küsi oma ehitajalt vastavat tunnistust.

9)    Tehtud tööde dokumenteerimine-  Hoida kindlasti alles kasutatud materjalide/toodete sertifikaadid ja paigaldusjuhised. Kui ise ei leia, küsi müüjalt. Usu mind, kui hakkad taotlema kasutusluba või tekib mingi teema kindlustusega, on tihtipeale tähtsam paber kui töö teostus. Kõik kaetud tööd tasub lisaks pildistada.

Kui hakkad ehitama või renoveerima, konsulteeri alati eriala spetsialistiga- hilisem ümbertegemine võib osutuda väga kalliks…või halvivam juhul pole seda lihtsalt vaja.

Taavi Teets

safest.ee tegevjuht