Tartu ülikooli kommunikatsioonijuht Mari-Liis Pintson ütles Lääne Elule, et hoolimata majandusminister Taavi Aasa hoiatusest pole Haapsalu ja Viljandi elanikel põhjust koroonapaanikaks.
Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson ütles, et minister tõlgendas valitsuse liikmetele neljapäeval tutvustatud reoveeseire andmeid pisut rutakalt. Tenson ütles, et kuna kordusproovi pole Haapsalust võetud, siis pole teada, kui suur on haiguspuhangu oht linnas.
„Ühe episoodi põhjal ei ole muretsemiseks põhjust,” ütles Tenson.
Reovees leidunud andmete põhjal liikus eelmisel nädalal Haapsalus koroonahaigeid, kuid kas neid oli üks või mitu, või kas linnas on mõni varjatud haiguskolle, ei oska teadlased veel öelda.
Pintson rääkis, et ülikooli tehtud reoveeseire registreeris eelmisel nädalal Haapsalu reovees tavapärasest kõrgema koroonaviiruse näitaja. Milline on näitaja praegu, pole teada, sest uut proovi pole võetud.
Pintson ütles, et tuleval nädalal algab uuesti proovide võtmine. Pintsoni sõnul pole ka viljandlastel põhjust muretsemiseks.
Aas rääkis neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et Haapsalut ja Viljandit ähvardab koroonahaiguse puhang. Aas tugines Eesti linnade reoveeuuringule, mille tegi Tartu ülikool. Nii Viljandi kui ka Haapsalu reoveest on leitud koroonaviirust, mis viitab sellele, et see liigub linnas, kuigi haiguspuhangut pole veel registreeritud.
„Tahaks hoiatada kahe Eesti linna inimesi: neis kahes linnas – Haapsalus ja Viljandis – on reoveest leitud koroonaviiruse jälgi,” ütles Aas neljapäeval. „Koroonaviiruse kollet neis linnades ei ole, aga ei ole liigne, kui mõlema linna elanikud on tähelepanelikud, suhtuvad oma tervisesse tähelepanelikult, väldivad haigena liikumist ega ole ülearune hoida ka suuremat distantsi.”
Läänemaa on seni olnud väga väikese nakatumiste arvuga maakond.
Pealkiri muudetud ja uudise sisu oluliselt täiendatud 27. augustil 2020 kell 13:30, veel üks kord oluliselt parandatud kell 17:31
Ütleme nii, et muretsema peab ikka, juba sellepärast, et keegi väga muretsemiseks põhjust ei näe. See, et kevadel läks hästi, ei tähenda seda , et sügis sama tore tuleb.
Meil siin 2 surnuaeda ja krematoorium Martnas
Kindlalt edasi
Kes tarkpea seal soperdab?
Äkki ka LE peaks enne mõtlema ja pärast ütlema. Hakkab tüütama!
Karmen Joller andis mitu kuud tagasi teada, et näeb oma praktikas ebatavaliselt palju atüüpilisi kopsupõletiku juhtumeid.
.Hea oleks vōtta nüüd antikehade proov, ehk on ammu juba koroona ka kergemal moel vms.läbi põetud.
Paluks end väljendades viirusesse neutraalsemalt ehk suhtuda,et mitte kurja veel rohkem kaela tõmmata.
Et siis viirus on intelligentne olend? Äkki veel solvub ja maksab halva suhtumise eest kätte?
Haapsalu ja koroonaviirus . Mõni aeg tagasi tuli pommuudis, et Haapsalu reoveest on leitud kaks nädalat !!!! tagasi koroonaviiruse jälgi. Minule ja ka kohalikule terviseametile pole tulnud mitte mingit infot sellise leiu kohta 😞 Eks see uudis hakkab nüüd oma elu elama , kuigi äsja tehtud kordustest enam viirust ei näidanud !!!! Selge see, et see kuradi viirus pole kuhugi kadunud ning ta on meie ümber, aga mingit epideemiaohtu õnneks meil Haapsalus küll ei ole . Sellegipoolest olge hoolikad, peske käsi ja hoiduge lähikontaktidest, sest nii olete viiruse eest paremini kaitstud. Eks, kui ma targemaks saan ja viiruseuurijad ning viirusega… Loe rohkem »
Rahu Urmas,
lase vaadata proovivõtu anuma pealt tunnustatud proovivõtja nime ja juuresolijate omad samuti. Saad teada, kust viirus võib pärit olla.
1) Mis tehnoloogiat Tartu Ülikool kasutab ja milliseid jälgi jätab koroonaviirus reovette?
2) Kaua “elab” viirus reovees ja kuidas tuvastatakse “surnud” viirust?
(ilma peremees organismita elab viirus väidetavalt erinevatel pindadel 1-3päeva)
3) Mitmesaja kuupmeetrised on Haapsalu reovee mahutid ja kuidas
leitakse reoveest viirus? Nagu nõela otsimine heinakuhjast?
4) Miks võetakse inimestelt sügavalt neelust või kopsutorudest (bronhiloputusvedeliku abil) proove kui Tartu Ülikool suudab viirust tuvastada isegi reoveest? Uriini proovist peaks siis ju piisama?
5) Miks oli artikli esialgne pealkiri eelkõige hirmukülvav “Haapsalut ähvardab koroonahaiguse puhang”? – kas käib pinnase ettevalmistus?