Peapiiskop kutsub kirikukelladega meelt avaldama

BNS

EELK peapiiskop Urmas Viilma. Foto: Arvo Tarmula
Kullamaa kiriku kellatorn. Foto Arvo Tarmula

Peapiiskop Urmas Viilma saatis laupäeval vaimulikele ja kogudustele laiali ringkirja, milles kutsub üles kirikukellade helistamisega meelt avaldama, et valitsus lubaks kirikuuksed taas avada ja kogudused saaksid üle pika aja jumalateenistustele koguneda.

Peapiiskop andis oma otsusega vaimulikele ja kogudustele korralduse helistada kirikukelli algava nädala esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel nii keskpäeval kell 12 kui ka pärastlõunal kell 15 – seda viis kuni kümme minutit, võimaluse korral koos kirikukalendris märgitud päevakohase pühakirjakoha lugemise ja palvega.

Kellade helistamine saab sisu lähtuvalt valitsuse toimimisest, kirjutas Viilma. “Kui saame sõnumi, et võime taas inimesed jumalateenistustele kutsuda ja kogudusega koos sakramentidest osa saada, järgides konkreetseid kehtivaid tingimusi, näiteks 2 + 2 reegel, desinfitseerimiskohustus ja muu seesugune, helisevad kellad tänu- ja rõõmukelladena. Kuni avalikke jumalateenistusi lubavat sõnumit kirikutele ei anta, helisevad kellad eeloleval nädalal rahumeelse, kuid mõjusa meeleavaldusena, märkides kiriku ja koguduseliikmete valmisolekut jumalateenistustele kogunemisest,” selgitas Viilma.

Peapiiskop nentis oma pöördumises, et koroonaviiruse tõttu välja kuulutatud eriolukorra tingimustes on kirikutes jumalateenistuste ja armulauasakramendi paast kestnud täpselt viiskümmend päeva. Kirikutes on tegutsetud korralduste suhtes lugupidavalt ja järgitud hoolega kõiki kehtestatud nõudeid nakatumise vältimiseks, jumalateenistusi on kirikutes peetud ainult vaimulike ja teiste lähimate kaastööliste osavõtul ning kogudus on teenistustest osa saanud ainult veebi- või teleülekannete vahendusel.

Viilma märkis, et olukorras, kus mitmetes eluvaldkondades on hakatud rangeid reegleid ametlikult leevendama, on ta koos teiste Eesti kirikujuhtidega teinud kriisijuhist peaministrile väga konkreetsed ettepanekud, millal võiks taasalustada koguduse osalusega jumalateenistustega ning võimaldada kristliku usu mõistes näljas viibinud kristlastele armulaua sakramendist osasaamist. Vaatamata sellele, et nendesse ettepanekutesse on suhtutud lugupidamise ja mõistmisega, ei ole valitsuselt siiski saabunud selget sõnumit, millal võiks “jumalateenistuste paast” kirikutes koguduseliikmete jaoks lõppeda.

“Lootus on üks kristlikest voorustest ja seda meil jagub,” märkis Viilma. “Arvan siiski, et meil on nüüd aeg kristlastena teha pisut kõvemat häält. Kui eriolukord algas, kuulutasin välja kuus palvepäeva koos kellade helistamise üleskutsega kolmel järjestikusel nädalal kolmapäeviti ja reedeti kell 12 ja kell 15 päeval. Need olid palvekellad, mille helistamisega kaasnesid seal, kus võimalik, konkreetsed piiblilugemised ja palvehetked. Kuna nüüd on äratundmine, et kriisi järjestikuse leevenemise olukorras võiksid kogudused taas koguneda jumalateenistustele, on aeg kelladega selleks märku anda.”

“Kirikukellade meeleavaldusega anname märku, et kogudused üle Eestimaa on valmis inimeste jumalateenistustele kutsumiseks ja selleks helisevad kirikute kellad kas Jumalale tänu ja ülistusest lauldes või otsustajatele oma meelsusest häälekalt märku andes,” tähendas Viilma.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
19 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Hellat
3 aastat tagasi

Ja kuidas peapiiskop tagab , et kõik koguduse liikmed täidavad 2 meetrise vahe nõuet?

Peetrus
3 aastat tagasi

Tuleks kokku leppida ka aeg Buratiinoga kellamees lööb kella ja Buratiino näitab valgust helgema ja parema tuleviku poole.

Hakkaks
3 aastat tagasi

Ka meelt avaldama sellest jamast koroonasse jääda võivate ja seda levitada aidanud usklike ravimise vastu

Imelik
3 aastat tagasi

Hinge eest hoolt kandmise vajadus on emotsionaalselt arusaadav aga las materiaalse keha jätkusuutliku kestmise ohutuse üle otsustavad ikka spetsialistid ehk?

Imelik
3 aastat tagasi
Reply to  Imelik

Mõtteaineks piiskopile, et Saksamaal on piirangute lõdvendamine jälle nakatumiskordajat suurendanud. Seos on paratamatu- see oht ei ole veel möödas ja tõenäoliselt kestab vähemalt aasta.

Häbi
3 aastat tagasi

Peapiiskopp, häbi, see ju viha ja vaenu õhutamine! Arvasin lollist peast, et ta on targem. Kas nüüd pole piisavalt saanud matuseid pidada, et vaja riskirühmad kokku ajada? Jumal, sa näed ja ei mürista…

oh seda pahameel
3 aastat tagasi
Reply to  Häbi

No näed, midagi head ka kui meelt avaldada- sina said vähemalt lollist peast lahti ning oled nüüd tarkpea. kes enda meelt muudab, selle jaoks muutub ka teine. Oh seda pahameelt küll. Piiskop ka inimene ja eksimine on inimlik nagu me teame.

Pook
3 aastat tagasi

Teen ettepaneku kirikule alustada kellade kolistamist 5 min enne kella 10t hommikul. Siis teab millal olulisemad piirangud lõpevad ja samuti õhtul 15min enne 22, et jõuaks veel järgi..

Postimees
3 aastat tagasi

Eriolukorra ajal on meeee avaldused keelatud
Kapo peaks Viilmaa vahi alla võtma kui riigikorra vastalised pealiku

Pelsot
3 aastat tagasi
Reply to  Postimees

Eriolukorra piirangute leevendamisele tähelepanu juhtimine ei ole ju riigikorra vastasus. Või oskate te kuidagi põhjendada, kuidas hr. Viilma parlamentaarse vabariigi vastu võitleb praegu?

Kristlane
3 aastat tagasi
Reply to  Pelsot

Tema võitlus vahendid on ebaproportsionaalsed tavakodanike omadest. Kui tavainimene saab vaikides vaid toolil istudes meelt avaldada, kus ta ei häiri neid, keda see teema ei puuduta, siis kõige tähelepanu äratavam on meeleavaldus kogunemiste, loosungite ja kõnedega. Mis on normaalsuse tipp rahumeelse meeleavalduse märgiks. Kuid mis VAHENDEID kasutab hr. Viilma? Ta paneb kogu riigi rahva sundolukorda seda lärmi taluma sundides! Kas on seaduslik lubada avaldada meelt talle kõikide käesolevale vahenditega? Kas armeel oleks õigus siis püssipaukude ja pommiplahvatustega meelt avaldada??? Ja olulisuse printsiibist ei hakka rääkimagi… Ühed on majanduslikud ja vajalikud vahetult ellujäämiseks ja teised? Masskogunemised rituaalide jaoks!! PS! Vaevalt meie… Loe rohkem »

Haige kana
3 aastat tagasi

Seltsimehed, on tulnud ettepanek…….

Arvos
3 aastat tagasi

Rumalateenistus ei ole nii oluline, et peaks katsetama kuidas koronts seal levima hakkab.

Kristlane
3 aastat tagasi
Reply to  Arvos

Kui oleks ainult seal! Sinna minnakse seda saama ja välja ühiskonda tassima! Nagu oldaks unustatud, kuidas on katkud läbi aegade levinud…

Rae
3 aastat tagasi

Väga mõtlematu üleskutse