0

Aidi Valliku aiandusblogi: uue peenra ettevalmistused

Kirjanik Aidi Vallik toimetab peenramaal. Ott Valliku karikatuur
Kirjanik Aidi Vallik toimetab peenramaal. Ott Valliku karikatuur

Järgmise aiahooaja ettevalmistuste hulka kuulub ka mu eelmisel korral kirjeldatud varjutamistöö või üle-eelmise laupäeva talikülv, kuid neid asju on teisigi, mida enne suurt lund ja külma ära jõuaks teha.

Näiteks jõuab enne püsiva lume tulekut ja maa külmumist veel kinni katta maalapi, kuhu järgmisel aastal kavatseme rajada peenra. See kuulub aedniku elu lihtsamaks tegevate kata-ja-mata-võtete hulka. Eks maa mättast puhastamine on aeganõudev ja füüsiliselt raske töö, seepärast on hoopis hõlpsam peenra rajamiseks see ala umbes aastaks kinni katta ja mätas koos umbrohtudega alt välja suretada.

Maa katmiseks sobivad minu kogemust mööda iseäranis hästi vanad vaipkatted ja paksupõhjalised vaibad, mida võib hankida suurt remonti või ümberehitust tegevate sugulaste-sõprade käest. Need on kõige raskemad ja see tähendab et tuulekindlamad. Piisab paari lauajupi pealeasetamisest ja need ei nihku enam kuhugi. Samamoodi on tõhus vana ruberoid või linoleum, kuid et see on jäigem ega liibu vastu maad nii tihedalt ning võib tuule alla võtta, vajab hoopis tugevamat kinnitamist. Lauajupid võivad siin kergeks jääda, kivid või vanad tellised on paremad.

Maa katmiseks otseselt mõeldud materjalidest meeldib mulle kõige rohkem riidetaoline pehme must rullmaterjal, mida müüakse tekstiilmultši nime all. Kuid et see on kerge ja õhuline, kasutan mina seda neis kohtades, kuhu kohe saab multši peale laotada. Enne muidugi kinnitan selle maa külge üsna tihedate traadist lõigatud klambritega või matan serva labidaga maasse lükatud lõhesse ja tallan kinni. Seda peab tegema, sest muidu on esimese suurema tuulega see kerge ja õhuke materjal lennus.

Kui aga kinnitus peab, alale on juba kattes kohe vajalik kuju antud ning multš kenasti peal, saabki lasta sel niimoodi seista aasta-poolteist, enne kui sinna sisse hakata auke lõikama ja aukudest läbi maasse taimi istutama.

On veel üks materjal, mida saab mätta väljasuretamiseks kasutada, aga see pole enam ammu mu lemmik. See just nagu kileribadest labases koes materjal, mida müüakse peenrakattekanga või maasikakile nime all, on mul aasta-aastalt järjest vähem kasutuses. Ta täidab küll oma eesmärgi, see tähendab, ei lase rohul enda all kasvada ja mättale kinnitatuna suretab selle ka aasta-paariga välja, kuid ma ei jätaks teda ühelegi istutusalale maha pikemaks, kui just hädapärast vaja. Veel vähem kasutaksin ma seda taimestatud peenras.

Minu kogemuse järgi nimelt ei lase ta vihmavett ega õhku läbi sugugi mitte nii hästi, kui reklaamjutt väidab, ja maa selle all jääb kuivaks ning elutuks. Sealt kaovad vihmaussid ja muu kasulik mullaelustik. Ning kui ükskord seda peenrakattekangast hakata ära võtma, on kõikvõimalikud maa seest kasvanud juured selle alumise külje külge klammerdunud ning kogu kupatus tuleb maast üles nagu mingi karvane loomanahk.
Nii et jah – mätta väljasuretamiseks saab seda kasutada küll, aga enne taimede istutamist tuleks see ikkagi pealt ära võtta nagu vana vaip või linoleumgi ja alt igaks juhuks läbi kaevata. Ning üks asi veel – kui seda mätta suretamiseks kasutada, vajab see väga korralikku kinnitamist, et lendu ei läheks. Kinnitatakse seda nagu tekstiilmultšigi kas traatkonksudega või siis maa sisse labidalõhesse.

Nii et katte peaksime valima just oma vajadust mööda: kas meil on kavas see enne peenra tegemist veel eemaldada (vanad vaibad, linoleum, ruberoid, peenrakattekangas) või on plaan sellest läbi istutama hakata (tekstiilmultš pluss päris multš). Seisma peaks see kate maa peal kindlasti umbes järgmise aasta augustini, väga umbrohtunud maa peal julgesti ülejärgmise kevadeni. Aga siis peaksimegi põhimõtteliselt kohe istutada saama – nii et kui see maa pole väga kinni tallatud või kohutavalt juurumbrohtusid täis, siis eeldatavalt pole seal isegi kaevata vaja. Selles võib iga aednik juba esimese labidatäie pealt veenduda.
Uueks hooajaks valmistudes võiks samamoodi katte alla panna lahtised mullapinnad: laotada lillepeenardele kiht värsket koredat multši ja katta ka kompostihunnik või järgmise aasta köögiviljapeenrad mingi kattematerjaliga, et kevadel varakult tärkav umbrohi edumaad ei saaks.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz