Aprillist kallineb Matsalu Veevärgi teeninduspiirkonnas nii vee kui ka kanalisatsiooni hind kokku veidi rohkem kui seitsme protsendi võrra.
Hinnatõus pole küll suur, vesi läheb kallimaks umbes 5, kanalisatsioon ligi 9 protsendi võrra. Et aga tarbijal tuleb maksta nii vee kui ka kanalisatsiooni eest, siis läheb vee-elu veidi enam kui 7 protsendi võrra kallimaks.
Läänemaal kuuluvad Matsalu Veevärgi teeninduspiirkonda Kullamaa, Liivi, Martna ja Üdruma küla.
Martna osavallavanema Janno Randmaa sõnul kavatseb Matsalu Veevärgiga liituda ka Rõude küla. „Loodetavasti hakkab Matsalu Veevärk seal toimetama,” lausus Randmaa. „Sel nädalal saatsid nad keskkonnainvesteeringute keskusele toetuse taotluse minu teada teele.”
Toonased Martna ja Kullamaa vald on Matsalu Veevärgi asutajaliikmed, praegu kuuluvad nende aktsiad Lääne-Nigula vallale. „Matsalu Veevärk on omavalitsuste loodud ettevõte,” selgitas osavallavanem. „Suuremad asulad tehti ju Euroopa rahaga korda.”
Hinnatõus neelatakse alla
„Mis ma sest ikka arvan? Mis ma teha saan?” arutles Kullamaa elanik Siiri Mägi hinnatõusust kuuldes. Vee-ettevõttelt hinnatõusu kohta teadet saades oli ta jõudnud ka arvestada, kui palju elu tema jaoks kallimaks läheb. „Ma arvan, et see [kantmeeter vett ja kanalisatsiooni] läheb umbes 20–26 sendi võrra kallimaks. Võrreldes igasuguste muude tõusudega pole see üldse märkimisväärne.”
Üdrumal kortermajas üürilisena elav hiidlane Raini Saarna lõi käega. „Vett kulub umbes kolm kanti kuus, see mind maha ei löö. Absoluutselt mitte!” teatas ta.
Hinnatõus ei kõiguta ka Martna meest Andres Looperet. „Ega mind see ei mõjuta, palju tarvis, nii palju maksan. Läheb ta seal kasvõi euro kallimaks, mul vahet pole,” kinnitas Loopere.
Hinnatõusu peamisteks põhjusteks on kolm komponenti, selgitas ASi Matsalu Veevärk juhatuse liige Hans Liibek. „Igapäevaste püsitegevuskulude pärast ei ole me pidanud hinda tõstma,” ütles ta. Hinnatõusu esimese põhjusena tõi Liibek välja elektri börsihinna tõusu.
„Teine põhjus on investeeringute tegemiseks omafinantseeringu katteks võetud laenude teenindamine,” selgitas Liibek. „Kolmandaks on ressursitasud, mida riik on järk-järgult tõstnud.”
„Oleme enda arvates hästi majandanud, kuid investeeringute maht ja laenude teenindamine nõuavad oma,” ütles Liibek.
Matsalu Veevärgi aastakäive on umbes 850 000 eurot, laenusid on projektide peale ligi miljon eurot. „Nüüd on käes aeg hakata neid tasuma. Saime laene ajatada, aga laenude põhiosa tagasimaksed tulevadki alates 2019. aastast.”
Kõrgem hind
Matsalu Veevärk tõstis viimati hindu 2016. aastal ja enne seda 2013.
Ettevõtte teenuse hind on juba praegu teiste vee-ettevõtetega võrreldes kuuendiku võrra kõrgem. „Siin tuleb arvestada, et Matsalu Veevärgi teeninduspiirkonnas on teenuse hind kõikide asulate peale ühtlustatud,” selgitas Liibek.
Haapsalu Veevärgi teenuse hinnaga võrreldes on Matsalu Veevärgi hind 1. aprillist alates kolmandiku võrra kallim.
„Meil on kümnes asulas pöördosmoosseadmed, aga see tehnoloogia joogivee puhastamiseks on kolmandiku võrra kallim kui veetöötluseta pumbajaamades,” ütles Liibek. Vajadus taolisi seadmeid kasutada tuleneb teeninduspiirkonna põhjavee eripärast, kus on vaja eemaldada veest näiteks fluoriidi, boori ja rauda.
„Ei saa öelda, et oleme käe liiga sügavale kliendi taskusse toppinud, pigem oleme pingutanud ettevõtte püksirihma,” tõdes Liibek.
Hinnatõus võib mingil määral tarbimist ka vähendada.
Matsalu Veevärgi klientide keskmine veetarbimine on Liibeki sõnul on viimasel viiel-kuuel aastal olnud suhteliselt stabiilne. See on pisut alla Eesti keskmise – 67–68 liitrit ööpäevas.
Matsalu Veevärgi hinnad
1. aprillist 2019
vesi 1,681 eurot (kallinemine 5,3%)
kanalisatsioon 2,177 eurot (kallinemine 8,6%)
kokku 3,858 eurot (kallinemine 7,1%)
ASi Matsalu Veevärk teeninduspiirkonna asulad
Raplamaa:
Kasti, Kivi-Vigala, Laukna, Märjamaa, Orgita, Purku, Raikküla, Sipa, Tamme, Teenuse, Valgu, Vana-Vigala, Varbola
Läänemaa:
Kullamaa, Liivi, Martna, Üdruma, (Rõude)
Pärnumaa, Lääneranna vald:
Irta, Kirbla, Koonga, Kõmsi, Lihula, Lõpe, Mõtsu, Oidrema, Tuudi, Varbla, Vatla, Virtsu
