1

Enn Eesmaa: EL-i eesistumine – tagantjärele vaadates

Lääne Elu

info@le.ee

Enn Eesmaa. Foto: Arvo Tarmula
Enn Eesmaa. Foto: Arvo Tarmula

2017. aasta teisel poolel, 1. juulist kuni 31. detsembrini oli Eestil esmakordne au kui ka kohustus olla Euroopa Liidu eesistuja riik. Tugev vastutuskoorem langes meie ministeeriumitele, ministritele, ametnikele, vabatahtlikele kui ka Riigikogule. Tõeline küpsuseksam tuli sooritada nii poliitilisel, diplomaatilisel, esinduslikkuse kui ka administratiivsel tasandil. Kuidas selle kõigega hakkama saadi, mis olid suuremad võidud ning millist laiemat kasu võib see tuua Eesti riigile?

Eesistumise jooksul toimus üle 1500 kohtumise, millest 275 toimusid Eestis. Kohtumistest suurim oli Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumine septembris, millest võttis osa 25 Euroopa Liidu liidrit. Lisaks toimus Eestis 10 mitteametlikku ministrite kohtumist, 10 kõrgetasemelist konverentsi, 226 eksperttaseme kohtumist, ligikaudu 20 visiiti ning kuus parlamentaarset eesistumise üritust. Brüsselis toimus 31 ministrite nõukogu kohtumist. Kokku oli eesistumisega seotud 1300 inimest ning ajutiselt loodi juurde 330 lisakohta. Eesistumise programm oli tihe ning kokku menetleti 377 eelnõu.

Eesti eesistumise läbiv teema oli digitaalsus, mis meie jaoks on küllaltki igapäevane, kuid suurem osa Euroopast pole veel sel tasemel, mille tõestuseks ka Strasbourgis toimunud esmakordne EL-i õigusakti digiallkirjastamine, mis pälvis meedias palju tähelepanu. Eesistumise suurimad võidud digitaaltasandil olid kindlasti geoblokeeringu määruse kokkuleppimine, mille tulemusena kaovad asukohapõhised piirangud teise liikmesriigi e-poodidest kaupade soetamisel ning andmete vaba liikumise määrus – mõlemad määrused peaksid jõustuma 2018. aasta lõpus. Lisaks sõlmiti Tallinna e-valitsemise, 5G deklaratsioonid ning lepiti kokku ühtse digivärava loomises, mis tähendab ühise veebikeskkonna loomist erinevatele haldusmenetlustele.

Eesistujana juhtis ja vahendas Eesti sadu kohtumisi ning positiivsete kokkulepeteni jõuti muu hulgas e-kaubanduse käibemaksupaketi ja digimaksustamise küsimustes, võeti vastu 2018. aasta Euroopa Liidu eelarve, loodi Euroopa Prokuratuur ning saavutati nõusolek suurendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi mahtu ja pikendada selle kasutamist aastani 2020. Lisaks rahandus- ja majandusküsimustele allkirjastati Euroopa sotsiaalõiguste sammas ning saavutati läbimurre lähetatud töötajate direktiivi kokkuleppimisel. Samuti ei tasu alahinnata üksmeelele jõudmist EL heitmekaubandussüsteemi reformimises.

Mida on Eestil nende spetsiifiliste läbirääkimiste ja eduka eesistumisega peale hakata aastal 2018? Kindlasti ei saa jätta mainimata, et Eesti tõsiseltvõetavus ning positsioon Euroopa Liidus on tugevam kui kunagi varem. Brexiti tõttu pool aastat varem saabunud ettevõtmine näitas, et ka kiires ja kriitilises olukorras oli meie valitsus kui ka ametnikud ülesannete kõrgusel. Selle tõestuseks ka Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kui ka Euroopa Nõukogu presidendi Donald Tuski tänulikud ja soosivad avaldused meie eesistumisele.

Paljude tippjuhtide, ametnike, personalitöötajate ning ajakirjanike suust võis kuulda kiitvaid lauseid meie kultuuri, kauni vanalinna, soojade Eesti inimeste ja mõnusa õhustiku kohta. See emotsioon, mille taustal võib vaid oletada, kui palju enam kutsub see välismaa inimesi just Eestisse oma puhkuseid veetma. Mitte ainult Eesti arvamus pole olulisem kui kunagi varem, vaid ka meie ettevõtjate võimalused alustada või laiendada eksporti välisturgudele, kutsuda Eestisse mõjukaid inimesi, keda varem pole õnnestunud siia meelitada, kasvatada turismi nii pealinnas kui ka kaunites Eestimaa muudes piirkondades. Üllatav, kui paljud Eestit eesistumise ajal külastanud inimesed oskasid meid iseloomustada kui tuhande saare maad. Siit lähtuvalt ka positiivne lootus, et meie suuremate saarte külastatavus võib 2018. aasta suvel kasvada hüppeliselt.

Raske on leida piisavalt õigeid tänusõnu kõigile neile inimestele, kes Eesti eesistumisse panustasid, kuid Jean-Claude Juncker on kokkuvõtva sõna leidnud: “Braavo!“. Siit lähtuvalt on meie võimalus kasutada ära olukorda, kus sõna „Eesti“ või „Estonia“ on rohkem teatud kui kunagi varem ning elavdada seeläbi meie ettevõtlust, majandust, turismi ja muid valdkondi.

Enn Eesmaa, Riigikogu I asesimees

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Mnjah:)
Mnjah:)

Oh õudust seda Ennu. Lahe on lugeda sisuturundust, mille kirjutatud sisu näitab ilmselgelt, et autor ei jaga teemast mitte essugi. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.

wpDiscuz