0

Heljo Pikhof: puust ja punaseks, mida maksureform pensionitega teeb

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Foto: Pixabay
Foto Arvo Tarmula

Kirjutan puust ja punaselt, mida maksureform pensionitega teeb. Esmalt seda, et kõik 500 eurost väiksemad pensionid on 2018. aastal maksuvabad. Kuna tulumaksuvaba miinimumi kerkib 500 euroni kuus ja 6000 euroni aastas, siis jaanuarist kaob ära pensionäride täiendav maksusoodustus. Teisisõnu, kui inimese pension jääb alla 500 euro, ta ei tööta ega pole saanud ka muud maksustatavat tulu, saab ta oma pensioni täies ulatuses kätte. Kui arvestada, et tänavu on maksuvabad kuni 416 euro suurused pensionid, siis võidavad  kõik need, kelle pensionid jäävad 416 euro ja 500 euro vahele.  Et inimesi mitte koormata, seadustas parlament uue korra, mille järgi ei pea suurem osa pensionäridest enam esitama sotsiaalkindlustusametile avaldust maksuvaba tulu arvestamise kohta. Avaldus loetakse automaatselt esitatuks kõigil neil riikliku pensioni saajatel, kel puudus 2017. aastal muu sissetulek. See säte laieneb ka hooldekodudes viibivatele pensionäridele, keda on üle Eesti ligi 8500.

Töötavate pensionäride huvides parandati samuti seadust. Kui varem said nad oma maksuvaba tulu avalduse esitada ainult ühte kohta, siis nüüd on neil õigus esitada kaks avaldust – ühe sotsiaalkindlustusametile ja teise tööandjale ehk siis jagada oma 500 euro suuruse maksuvaba tulu sotsiaalkindlustusameti ja tööandja vahel. Viimane kindlustab selle, et inimesed saavad oma maksuvabastuse kätte igakuiselt ja mitte hilisema maksutagastusena 2019. aastal pärast tuludeklaratsiooni esitamist.

Olgu siinkohal näiteks inimene, kes saab 300 euro suurust pensioni, mille lisandub sama suur palk, ja kes on maksuvaba tulu avalduse esitanud vaid sotsiaalkindlustusametile. Tema pensionilt tulumaksu kinni ei peeta, kuna maksuvaba tulu (500 eurot) on pensionist suurem. Selline pensionär saab igakuiselt kätte 540 eurot, sest tema palgalt arvutatakse 60 eurot maksudena maha. Sel juhul on ta maksnud aastas 480 euro võrra enam makse, mille ta saab riigilt pärast 2018. aasta tulude deklareerimist 2019. aasta märtsis tagasi. Teise näite korral on pensionär, kelle töötasu ja pension on mõlemad 300 eurot, esitanud avalduse nii sotsiaalkindlustusametile kui tööandjale, esimesele 300 euro ja teisele 200 euro ulatuses. Sel juhul saab ta igakuiselt kätte 580 eurot ning tagasimakset maksuametist pole oodata.

Oluline on teada, et maksustamisele ei kuulu sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad hüvitised. Sellesse loetelusse kuuluvad näiteks üksi elava pensionäri toetus, erinevad peretoetused, puudega inimeste sotsiaalteenused ja kõikvõimalikud hüvitised proteeside, abivahendite, retseptiravimite eest. Tähelepanelik tasub olla mitmest kohast tulu saajatel, kellele rakendub aastapõhine maksuarvestus. Aastatulu arvestamisel lähevad maksustamisel arvesse näiteks üüritulu, dividendid, vanemahüvitis, haigushüvitis, pensioni väljamaksed II ja III sambast.

Kõik need, kelle aastatulu on 2018. aastal kokku kuni 14400 eurot ehk 1200 eurot kuus,  saavad aastas arvestada 6000 euro suuruse maksuvaba tuluga. Teisisõnu on väiksema palgaga pensionärid nii öelda võitjate poolel. Võrdluseks – enam kui 70 protsenti tänastest töötajatest teenib meil praegu alla keskmise palga.

Sotsiaalkindlustusamet on välja arvutanud, et laias laastus ei mõjuta maksumuudatused rohkem kui poolte pensionäride jaoks summat, mis nad kätte saavad. 40 protsenti pensionäridest saavad jälle  arvestada lisarahaga, mis jääb vahemikku 1-16,8  eurot.

Jah, suure sissetulekuga pensionärid mõnevõrra rahas kaotavad (kättesaadav summa hakkab muutuma siis, kui kuu sissetulek ületab 1352 euro piiri). Jõukamaid pensionäre, kes enamasti käivad ka tööl, on pensionäride seas üle kuue protsendi. Seni on nurisenud üksikud hea palgaga pensionärid. Siinkohal tasub meenutada, et Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus inimestel on võimalik korraga teenida nii täispalka kui täispensioni. Teisalt ei saa pidada õiglaseks tänast olukorda, kus isegi alampalk on maksustatud. „See on lubamatu. Maksupoliitika nurgakiviks peaks olema see, et riik ei maksusta sissetulekut, millega pole võimalik ära elada,“ on öelnud Indrek Neivelt. Reformi eesmärgiks on tuua Eesti ühiskonda juurde tasakaalu ja hoolivust ning parandada madalapalgaliste inimeste elujärge.

Jutud uue süsteemi keerukusest on tugevasti liialdatud. Igal juhul tuleb riik siin pensionäridele appi. Sotsiaalkindlustusamet alustas juba novembris pensionäride personaalse informeerimisega.  Samuti saab nõu ja abi küsida nii sotsiaalkindlustusametist kui maksuametist ja kindlasti leiab väärt infot mõlema ameti kodulehtedelt. Ühegi reformi elluviimine ei kulge täiesti valutult, aga pole kahtlustki, et asjad loksuvad peatselt kenasti paika.

Heljo Pikhof, riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ja SDE aseesimees

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz