0

Maaeluminister Läänemaal: karjakasvatus sobib Eestile kõige paremini

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Täna Läänemaad külastanud maaeluminister Tarmo Tamm usub, et karjakasvatus on Eestile sobivaim põllumajandusharu.

Keskerakonna liikmest maaeluminister külastas täna Leedikülas piimatootmise ja karjakasvatusega tegelevat OÜd Nigula Piim, Ahli küla Uus-Vainu mahetalu peremeest Raido Raba ning Linnamäel tegutseva OÜ Arne Tamm ja Westfarm OÜ juhti Arne Tamme. Minister kohtus Ridala vallavalitsuses erakonnakaaslaste ja rahvaga.

Tamme sõnul oli tänavune aasta põllumajandusele hea: hinnad on korralikud ja ka nõudlust on. „Ma arvan, et Eestil on ees põllumajanduses väga tegus periood. Sel aastal oleme saanud kõikvõimalikud toetused ja järgmisel aastal samamoodi,” ütles Tamm.

Asukoha ja looduslike olude poolest pidas Tamm Eestile kõige perspektiivikamaks karjakasvatust – nii piimakarja-, lihaveise-, lamba- kui ka hobusekasvatust.

Sellest , et piimakari põllumestele raskel 2014.-2015. aasta 13 000 looma võrra vähenes, pidas ta süüdlaseks eelmist valitsust, kes põllumehele toetustega appi ei tulnud. „Naabrid Lätis ja Leedus ostsid lehmad ära ja plaksutasid käsi. Täna näeme, mida see oleks meile tähendanud nii rahalises mõttes kui töökohtade kui ka küla mõttes,” ütles Tamm.

Teise probleemina nimetas maaeluminister seda, et Eestist veetakse toorpiima välja. „Leedu piimatööstused on kasvatanud oma kasumit 100 protsenti ja seda suuresti Eesti piima arvelt. Võib öelda, et koor läheb Leetu ja leedukad saavad selle eest raha,” selgitas ta. Ministri sõnul ei peaks Eesti olema arengumaa, mis toorainet kellelegi välja müüb, vaid peaks selle ise ära töötlema ja raha siia jätma.Tamm lisas, et Eesti piimatootjatel on plaan ühiselt nullist üles ehitada uut piimatööstust. „Kui nad seda teevad, siis teisele enam toorpiima ei jätku.”

Ministri sõnul ongi tootjate ühistegevus oluline ja igasugune tootja peab saama tarnimisel kaasa rääkida. „Kriisiajal läks piimatootjal kõige kehvemini, aga tööstused ja kaubandus ei kaotanud midagi. Sellepärast on vaja koos olla, muidu saad petta.”

Tootjatele makstavate toetuste kohta ütles Tamm, et kui teised riigid maksid rasketel aegadel oma tootjatele toetust, siis Eesti seda ei teinud: „Toetus on aga üks osa tootjahinnast ja kui see puudub, osaleme ebaterves konkurentsis.”

PRIA Harjumaa-Hiiumaa-Läänemaa büroo juhataja Elari Saar uuris, mis suunas Euroopa Liidu toetused järgmisel perioodil liikumas on. Minister ütles, et selle perioodi lõpuks peaksid otsetoetused Eestis ulatuma 170 euroni hektari kohta, samas Euroopa Liidus keskmiselt on see 240 eurot. „Mis uuel perioodil tuleb, on raske ennustada,” tunnistas Tamm. Ta lisas aga, et üldiselt ollakse Euroopas seisukohal, et Balti riigid peaksid toetusi juurde saama.

„Ma olen kogu aeg olnud seda meelt, et meil peavad olema võrdsed konkurentsitingimused, küll siis ettevõtja saab ise hakkama. Võimalusi hakkama saada on palju,” ütles Tamm. Ta tõi näiteks Tartu lähedal tegutseva AranFarmingu maasikakasvatuse, kus tootmist alustati 30 000 euro suuruse noortaluniku toetusega, kuid kolme aastaga kasvatati käive miljonile eurole ja nüüd antakse tööd sajale inimesele. „Seda on võimalus teha igas külas, selleks pole isegi väga palju maad vaja,” lisas minister.

Eesti Ökoriigi üks eestvedajatest Rea Raus uuris ministrilt, kas poleks võimalik turgutada maal ettevõtlust maksuerisustega, kuid sellele oli Tamm vastu: „Maksuerisused tekitavad administratiivse koormuse. Ma ütlen, et kõige parem meede on investeeringutoetus – kui kusagil midagi valmis ehitad, siis seda enam ära ei vii.”

Nii Rammu kui ka Raus tõstatasid probleemi, et ettevõtjatele makstavate investeeringutoetuste puhul  on ettevõtja omaosalus ebamõistlikult suur 40-60 protsenti. „Eriti väikeettevõtjail pole omaosaluseks raha ning siis susserdatakse ja esitatakse taotlus MTÜde kaudu, mille puhul omaosalus on 10 protsenti,” tõi Rammu näiteks.

Tamm oli seda meelt, et ilma omaosaluseta selliseid taotlusi ka maksta ei saa ja siin on otsustusõigus pugem kohapeal kui riigi käes. „Aga kui teil on mõni hea ettepanek, tuleg sellega välja,” julgustas ta Rammut ja Rausi.

Maaeluministri sõnul on nüüd juba olukord, kus maaelu on ka linna tunginud. Ühelt poolt kasutatakse mitmes linnas lihaveiseid maastike hooldamiseks, teisalt aga laiendavad linnad haldusreformiga oma territooriume ja nii põllumehed hakkavad tegutsema nüdü linna territooriumi.

Haldusreformist rääkides uuris Tamm kohalikelt, kas Haapsalu ja Ridala valla liitumine oli üksmeelne. „Päris üksmeelselt ei läinud, eks ta tiba allaneelamine oli,” tunnistas Ridala vallavanem Helen Rammu ja lisas, et kõige teravamaks kujunes just vaidlus nime üle. Samas leidis vallavanem, et vald ja linn on omavahel väha tihedalt seotud, pea igas peres on nii valla kui ka linnainimesi ja paljudel linlastel on vallas suvemajad.

„Ma loodan, et Haapsaluga liitumine ei vähenda teie võimalusi, vaid pigem annab juurde,” ütles Tamm kohtumisel Ridala vallavalitsuses.

Fotod Arvo Tarmula ja maaeluministeerium

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz