10

Kinnisvaraturg 10 aastat hiljem: uuest buumist oleme kaugel

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Haapsalu korteriturg Haapsalu korteriturg. Graafik: Pindi Kinnisvara

Ehkki eluasemete hinnad on teinud uusi ajaloolisi rekordeid, on aastatega tõusnud oluliselt ka inimeste ostujõud ning seetõttu on kinnisvara kunagise buumiga võrreldes oluliselt kättesaadavam.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et 10 aastat tagasi aset leidnud kinnisvarabuumi ajal sai keskmine tallinlane osta endale koos laenuga maksimaalselt vaid alla 30 m² suuruse elamispinna, praegu on aga ostuvõimekus üle kahe korra kõrgem- 63 m². Tartus on vastav võrdlus 34 m² tänase 77 m² vastu.

„Siia arvutusse on kätketud nii keskmine sissetulek, eluasemete hinnatase kui ka eluasemelaenude kehtivad tingimused,“ selgitas Sooman. „Mõnevõrra pehmendab suurt vahet, kui lisame arvutuskäiku ka inflatsiooni, kuid see mõju ei ole ülearu suur,“ ütles ta. Tema sõnul pole ülemaailmsete majanduskriiside ja nendest tulenevate turbulentside eest kaitstud keegi, kuid kohalik eluasemeturg iseenesest ülekuumenenud ei ole. „Pigem on meil suuremaks probleemiks, et kaalukauss ja turuaktiivsus on kaldunud tugevalt Tallinna kasuks ning ülejäänud Eesti linnade eluasemeturud on jätkuvalt väga jahedad,“ lisas ta.

Uusarenduste pakkumiste arv hüppas järsult

Juunis lisandus Harjumaa uute korterite turule üle 300 pakkumise, kõikide uute korterite pakkumiste arv tõusis sellest tuleneval üle 2100 ühiku.

„Ehkki turule lisandus 6 uut arendusprojekti, siis järsu pakkumiste arvu kasvu taga oli tegelikult vaid kaks ülisuurt arendust, Vega Lasnamäel ja Mariino Residentsid Pirital, kus paisati avalikku müüki kogu arenduse maht korraga, vastavalt üle 200 ja 100 ühiku,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Uusarenduste turg on jätkuvalt noortele peredele ülimalt atraktiivne ja eelkõige projektide algfaasis on uute ja vanade korterite hinnavahe piisavalt väike, et meelitada ostjaid järelturult uute pindade kasuks valima,“ selgitas Sooman.

Kaubanduskeskuste nõrgaks kohaks on toitlustusärid

Kaubanduskeskuste probleemiks ei ole mitte nende rohkus ega ka näiline sarnasus, vaid kohati liiga suur keskendumine toitlustusärile, kirjutab Pindi Kinnisvara ärikinnisvara maakler Antti Undrits.

„Eesti suuremad kaubanduskeskused on küllalt sarnased ja sellest tulenevalt puuduvad tõsised  konkurentsieelised teiste ees, kuid riskifaktoriks pole mitte ühesugused kinga- ega riidepoed, vaid liiga suured pinnad, mis on antud toitlustajatele opereerimiseks,“ rääkis Undrits.

„Ühel päeval saab tarbimispidu niikuinii läbi. Ja kui see juhtub, siis ühe esimese asjana säästavad kodumajapidamised väljas söömise kuludelt. See tähendab omakorda, et kaubanduskeskuste omanikud peavad olema valmis operatiivselt oma kontseptsiooni korrigeerima ning suurtele aladele leidma uue suunaga üürnikud, et nende endi rahavood kannatada ei saaks. Lihtsam on muidugi eos valida toitlustajad, kes on ennast juba tõestanud ning on jätkusuutlikud ka käivete vähenemise korral,“ selgitas Undrits.

Pindi Indeks- tehingute arv langes taas

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis juunis 0,5% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1278 eurot ruutmeetri kohta. Mais oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1271 €/m².

Kui 2017. aasta mais tehti indeksilinnades 1314 korteriomandi tehingut, siis juunis langes tehingute arv 1246-le. Võrdluseks- 2016. aasta juunis tehti indeksilinnades 1169 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 10 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
mõtetu
mõtetu

statistika, siin Haapsalus on heal juhul 1/3 müüdavatest korteritest ruutmeetri hinnaga 900 eur kanti, mitte rohkem, Küsitakse ulmelisi hindu ruutmeetrist, majad 40a ja rohkem vanad, üht-teist on fassaadi osas kõpitsetud ja osades ka torustikke vahetatud, kuid ega see ei ole veel argument, küsida korter ruutmeetrist hinda,mis kuidagi ei vasta korteri seisukorrale. Aga, no küsida võib kõike nagu teada on, iseasi ,kas peaks olema nii rumal ja sellisega ostma.

Ats
Ats

Säästukaart + ))) minge magama. Soomes töötada ja siin prassida…edu

KodanikN
KodanikN

Aga selleks on kül rahval raha, et Säästukaart plussi teha ja võlgu osta.

Kodanik
Kodanik

Kuidas peaks sul Eestis hakkama saama ehitaja, kes krooni aeg enne masu kuni 30 tuhat teenis? Loogiline et minnakse Soome.
Mõni rügab Soomes Eesti keskmise eest. Alla 2 tuhande euro pole Soome vahet mõtet sõita.

Ats
Ats

Soomes käivadki need kes siin hakkama ei saa.

Ats
Ats

Vale jutt!
Tublid, kes siit Eestist leebet panevad ja ei taha orjata eesti nn omanikku kes oma töötajale sandikopikaid maksavad.

Luik
Luik

Kuli. Kõik ei käi soomes mustalt koos kriminaalidega tööl.

minul
minul

mittu tuttavat on kas korteri ostnud või maja renoveerimas.aga seda ainult tänu sellele,et pereisa soomes tööl.Meie tavapalkadega,mis siin 600-800euri, ei osta midagi.

Kuli
Kuli

Unustage ükskord ära see nn eesti keskmine palk 1200€.
Seda ei saa 90% rahvastikust.
Kinnisvara hinnad on ajanud kõrgeks ka igal aastal tuhanded venemaalt ja ukrainast sissetulevad migrandid ja kui palju Tallinna kinnisvara on kokku ostetud venemaalt pärit kriminaalse rahaga võib ainult oletada.
Lihtne noor eesti pere võib taoliste kinnisvarahindadega oma korterist vaid unistada ja üürida elu lõpuni.

Kinnisvarakunn
Kinnisvarakunn

Jummala õige!

wpDiscuz