0

Hiiumaa eelarvamusfestivalil võetakse üles ka metsateema

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kullerkupud (urmas lauri) Kullerkupud. Foto: Urmas Lauri

MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus korraldab Hiiumaa eelarvamusfestivalil intrigeeriva arutelu teemal "Kelle oma on Hiiumaa mets?”.

Laupäevast arutelu juhib ETV saatest "Osoon" tuntud Sander Loite, paneelis osalevad looduskaitsebioloog ja Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran, Eesti juhtivaid hundiuurijaid Laura Kiiroja, keskkonnaaktivist ja Eestimaa Roheliste juht Züleyxa Izmailova, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk ning keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks.

Loomuse esindaja ja keskkonnaeetiku Mattias Turovski sõnul on arutelu eesmärgiks jätkata tulist debatti metsateemal, kitsamalt aga tuua küsimus just Hiiumaa elanikeni ehk millise tee valib Hiiumaa, kas looduskaitselised või majanduslikud eesmärgid.

“Eesti kõige metsarohkema kandina on Hiiumaa metsadiskussiooni pidamiseks ideaalne koht, kuna just siin tulevad kokku väga erinevad vaated: põrkuvad nende huvid, kes meelsasti tahaks terve saare ja rannikumere looduskaitsepiirkonnaks muuta ja ka nende, kes otsivad siit kasumit toovat elatusallikat,” selgitas Turovski.

Sooviga luua objektiivne ja informatiivne arutelu, kaasab Loomus arutellu erametsaomanikke, looduse- ja loomakaitsjaid ning jahinduse spetsialiste.

Paneelarutelu “Kelle oma on Hiiumaa mets?” toimub laupäeval 10. juunil kell 17.30 Suursadamas. Arutelualal on avatud ka Loomuse taimetoidukohvik.

Viimane arutelu lõpeb umbes kell 19. Päevale paneb punkti Riho Sibul.


Kava

KASVAMISE ALA
Ala modereerib: Märt Treier
 

12.00-13.30 Kas Hiiu lapsest kasvab õnnelik pensionär?

Lihtne on kujutada oma last ülikooli või tasuvale tööle aga keerulisem on mõelda temast eaka inimesene, kes vaatab tagasi oma elule. Kas me ei peaks juba täna endalt küsima, kas meie lapsed on õnnelikud oma eluõhtul? Kas me täna ikka teeme selleks kõik?

Arutlevad: Valeri Gramakovski – Kärdla PK-koolijuht, Kristi Vinter – TLÜ Haridusteaduste Instituudi juht, Ingel-Ann Liibert, vilistlane

14.00 – 15.30 Õpetaja ja õpilane − kes keda kasvatab?

Kas igaüks sobib kooli? Ka õpetajaks? Kas igasse kooli Hiiumaal jätkub häid õpetajaid igas aines? Kuidas toetada huvitavat koolielu ja arengut toetavat koolikultuuri? Kuivõrd on kogukond kaasatud kooli tegemisse ja arengusse? Eesmärgiks on sügavamalt mõelda nii kohaliku kooli kui koolielu väärtustele ja sellele mis, tagab parima. Samuti koguda kokku häid praktikaid Hiiumaalt, mille üle ise uhkust tunda ja mida ka teistega Eestimaal jagada.    

Arutlevad: Margit Kagadze -Hiiumaa gümnaasium, õpetaja, Margit Timakov -Eesti õpetajate liit, Tallinna ühisgümnaasium, õpetaja, Karl Aleksander Kivimägi -Tallinna ühisgümnaasium, õpilane, Gregory Martin Linder – Hiiumaa gümnaasium, õpilane

16.00 – 17.30 Kuidas kasvatada porgandit?

Haridusala päeva võtab kokku kutseharidusele ja täiskasvanute ümberõppele pühendatud arutelu. Kuidas kutseõpe kujundab tulevikuühiskonna liiget – mitte ainult tööturu jaoks, vaid laiemalt? Kes oskab täna porgandit kasvatada? Aga homme? Mida on vaja üldse osata, et endale ja kogukonnale nii Hiiumaal kui mujal õnnelikku elujärge luua? Kuidas porgandikasvatamise õpetamine tulevikku teiseks loob mitte ainult Hiiumaal, vaid linnades (ja kogu maailmas)?

Arutlevad: Helen Põllo – HTMi Kutsehariduse osakonna juhataja, Piret Hion – Hiiumaa Ametikooli õppetdirektor, Tanel Oppi – SA Innove hariduse agentuuri juhataja, Liis Pihl – MTÜ Rabarber, Hebe-Kai Kann, Hiiumaa Ametkooli kahe kordne vilistalne ja ettevõtja

TULEVIKU ALA

12.30 – 14.00 Väikesed võimalused on sageli uute asjade alguseks
Modereerib: Hannes Rumm – Vikerraadio saatejuht

Hiiumaa arengustrateegia eesmärgiks on edukas ja arenev Hiiumaa, kus on hea elada. Hiiumaa elu edendamiseks tuleb aga kasvatada nii kogukonna majanduslikku, sotsiaalset kui ökolöoogilist elujõudu. Paneeldiskussioon otsib võimalusi, kuidas leida uusi majanduse mootoreid, mis sobiksid Hiiumaa kuvandi ja väljakujunenud keskonnaga. Eesmärgiks on, et tekiks uusi algatusi, mis tooks nii investeeringuid kui inimesi ja suurendaks seeläbi saare jõukust.     

Arutlevad: Siim Kabrits – Organic Estonia, Aivar Viidik – Hiiu keele ja meele maailmavallutustprogramm
Tooma Saal – Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Aivar Viidik – Hiiu keele ja meele maailmavallutustprogrammi eestvedaja

14.30 – 16.00 Rahatarkus – elutarkus?
Modereerib: Anu Olvik – Rahandusministeerium

Rahatarkuse teemal arutleme selle üle, miks on meie rahaline seis ja sellest tulenevalt üldine elu-olu sellised nagu nad on. Teema on päevakorras, kuna kunagi varem ei ole eestlastel olnud nii palju rahalisi hoiuseid oleme ka niinimetatud investeerimise revolutsioonis aga kellegil kusagil on nagu ikka puudu.     

Arutlevad: Liis Nigul – Tartu Linnavalitsuse hoolekandespetsialist, Liisi Uder – Eesti Koostöökogu Pension 2050 programmijuht, Joonatan Uusväli – BB Finance Group IT osakonna juht, Riho Sarv – Savanna Marketing tegevjuht

16.30 – 18.00 Hiiumaa – meite oma Räniorg?
Modereerib: Arno Kuusk – Hiiumaa Ettevõtjate Liit

Soovime, et Hiiumaa kohapealne elanikkond suureneks ja seeläbi ka kohalik majandus kosuks. Kas Hiiumaa eristub millegi poolest või loob eeliseid, et siin võiks elada ja (kaug) töötada senisest rohkem IT-valdkonna spetsialiste või on üksikud erandid pigem pinnavirvendus, mille põhjal ei tasuks unistusi seada? Mida saaks teha Hiiumaa kogukond, omavalitsused, et lisada üksikutele metsade vahel elavatele spetsialistidele siia meelitada ka valdkondlikke ettevõtteid?     

Arutlevad: Kaarel Kotkas – Veriff OÜ, Martin Sookael – tšekk.ee, Andrei Korobeinik

KOGUKONNA ALA

11.30 – 13.00 Linnastumine – maaelu lõpp?
Modereerib: Ulf Johansson – regionaalarengu spetsialist

Täna elab linnades pool maailma rahvastikust ja hinnatakse, et 30 aasta pärast moodustab linnaelanike arv 70%. Linnastumine on üks tähtsamaid globaalseid suundumusi. Mida see pikas perspektiivis tähendab ja kas linnastumine on probleem? Mida on võimalik teha linnastumise negatiivse mõju ära hoidmiseks või linnastumise pidurdamiseks? Kas Hiiumaa-sarnaste maapiirkondade tulevik on aastaringne või hooajaline, nagu nt suverestoranidel või -hotellidel? Mida tähendab maapiirkondade kiire tühjenemine Eesti riigi jaoks? Mis jääb alles ja milline saab olema kohapealne elukeskkond? Need on peamised küsimused, millele arutelu keskendub.     

Arutlevad: Rivo Noorkõiv – Geomeedia AS direktor, Bianca Mikovitš – Maaleht, Riho Rahuoja – Hiiu maavanem
Sulev Lääne – TLÜ Ühiskonnateaduste Instituut

13.30 – 15.00 Kuidas panna pidu?
Modereerib: Annela Laaneots – Eesti Folkloorinõukogu

Hiiumaalgi on igavene vastuolu pärishiidlaste ja suvehiidlaste, põliselanike ja uusasunike soovide ja elutõdede vahel. Mda vajab üks ja mida teine? Kas Hiiumaa peaks olema arhailine maa- või kaasaegne infoühiskond? Kas Hiiumaa on kodu või puhkekodu? Eesmrk on jõuda arusaamiseni mida vajavad inimesed Hiiumaal koos eksisteerimiseks ja mida ollakse selle soovi saavutamise nimel valmis panustama.     

Arutlevad: Helle-Mare Kõmmus – Eestifolkloorinõukogu Hiiumaa kuraator, Artur Valk, Hiiu valla Kultuuri ja Vaba Aja Keskuse Kõrgessaare tegevuskoha juht, Kati Taal – Eesti Folkloorinõukogu esimees, pärimispeo Baltica eestvedaja

15.30 – 17.00 Kelle päralt on Hiiumaa
Modereerib: Aivar Viidik – Hiiu keele ja meele maailma vallutusprogramm

Hiiumaalgi on igavene vastuolu pärishiidlaste ja suvehiidlaste, põliselanike ja uusasunike soovide ja elutõdede vahel. Mda vajab üks ja mida teine? Kas Hiiumaa peaks olema arhailine maa- või kaasaegne infoühiskond? Kas Hiiumaa on kodu või puhkekodu? Eesmrk on jõuda arusaamiseni mida vajavad inimesed Hiiumaal koos eksisteerimiseks ja mida ollakse selle soovi saavutamise nimel valmis panustama.     

Arutlevad: Peep Lillemägi – isehakanud hiidlane; Liisi Mäeumbaed – pärishiidlane

17.30 – 19.00 Kelle oma on Hiiumaa mets?
Modereerib: Sander Loite – ETV Osoon

Hiiumaal, Eesti metsarohkemail kandil, on nii inimesi, kes tahaks terve saare looduskaitsepiirkonnaks muuta, kui ka neid, kes otsivad siitkasumittoovat elatusallikat. Haarates, arutellu nii erametsaomenikke, looduse- ja keskonnakaitsjaid kui ka jahinduse esindajaid, loome objektiivse ning informatiivse arutelu, kus kõik asjast huvitatud osapooled saavad oma hääle ning ükski seisukoht ei ole ülearune. Kas metsa hea ökoloogiline seisund on pikemas perspektiivis kasulik ka metsaomanikele, riigile ja üldsusele tervikuna? Kas majanduse ja loodushoiu huvid peavad olema tingimata vastandlikud? Kas Hiiuma hundipopulatsioon on liiga suur või liiga väike?     

Arutlevad: Tiit Maran – Loodusbioloog, Laura Kiiroja – Hundiuurija MA, TÜ, Züleyxa Izmailova – keskkonnaaktivist, Riina Martverk – keskonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja, Tõnu Traks – keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz