72aastane Sirje Kaer on eluga Haapsalu sotsiaalkorteris rahul, aga kurdab, et vana puumaja kipub olema liiga niiske. Foto: Urmas Lauri
Enne kui kohalikud omavalitsused üürimajade ehituseks toetust taotlevad, tuleb neil otsustada, kas nad vajavad tavalisi üüri- või turuhinnast madalama üüriga sotsiaalkortereid.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et linnal oleks oma üürikortereid kindlasti tarvis. „Turul liigub vabu kortereid vähe. Kui on näiteks noor õpetaja, lasteaednik või mõni muu spetsialist, keda on linnal hädasti tarvis, siis miks mitte pakkuda talle linna korterit,” ütles Sukles.
Suklese sõnul on ainus probleem rahas. Vähemalt poole üürimajade maksumusest peavad omavalitsused ise leidma. „Kui maja maksab miljoni ja 500 000 peab tasuma linn ise, siis seda raha oleks väga raske kuskilt võtta,” ütles Sukles.
Esimesi toetusi munitsipaalkorterite ehituseks saavad omavalitsused taotleda juba tänavu. Vajadusest olenemata ei kiirusta Haapsalu seda võimalust kasutama. „Valmis tuleb ehitada põhikool. Lõhki me ennast laenata ei saa,” märkis Sukles.
Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul vajaks linn juurde ka sotsiaalkortereid, eelkõige neid, mis oleksid sobilikud erivajadusega, näiteks liikumispuudega inimestele. Linnal on praegu üle kahekümne korteri, neis elab erivajadusega inimesi, aga ka neid, kes on mingil põhjusel lihtsalt oma koduta jäänud. Kõik korterid on täis. „Vajadus on uute korterite järele, sest üürihinnad Haapsalus on üsna kõrged,” ütles Rootare.
Loe pikemat lugu tänasest Lääne Elu paberlehest.
Aga äkki on seda pagulaste jaoks tarvis…
Mina näen teenimisvõimalust.
Kas selles aktsioonis ei näe linn jällegi võimalust raha teenimiseks?