2

Maavalitsuste lõpp saabub uuel aastal

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Mihhail Korb Haapsalus 034 Riigihaldusminister Mihhail Korb. Foto: Urmas Lauri

Täna on riigikogus esimesel lugemisel maavalitsuste reformi seaduse eelnõu, mis näeb ette maavalitsuste ja sealhulgas maavanemate töö lõpetamise. Uuest aastast jagatakse nende ülesanded omavalitsuste ja riigiasutuste vahel.

„Eesti halduskorralduse muutmise arutelusid on peetud juba aastaid. Samaaegselt on vähenenud maavalitsuste ülesannete hulk ja selle pidurdumist pole jätkuvalt näha. Kui näiteks 15 aastat tagasi oli maavalitsustes ligi 1000 töötajat, siis praegu tehakse allesjäänud töö ära vähem kui 500 inimesega,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Maavalitsused täidavad praegu mitmeid omavalitsuslikke ülesandeid ning nüüd anname need funktsioonid koos vahenditega neile üle – täites ka haldusreformi ühte eesmärki, milleks on omavalitsuste rolli suurendamine.“

Maavalitsuste reformi eesmärk on muuta riigiasutuste ülesannete jaotus selgeks ja korrastatuks ning muuta riiklike ülesannete täitmine ühetaolisemaks. See tähendab, et kui riikliku järelevalve ülesannete täitmine viiakse senisest 15 maavalitsusest ühte valdkondlikku ministeeriumi või ametisse, siis muudab see ka teenuste kvaliteedi regionaalselt võrdsemaks.

Maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi. Valitsus otsustas maavalitsuste tegevuse lõpetada 2018. aastast.

Peaminister Jüri Ratas selgitas riigikogu infotunnis, et tegemist ei ole mingisuguse kobareelnõuga. „Muudetud on üksnes seadusi, mis sisaldavad või puudutavad maavanemate ülesandeid,“ ütles Ratas. Tema sõnul on seetõttu jäetud sellest eelnõust välja otseselt mitte seotud muudatused. Mõned muudatused vajasid sisulist ümberkujundamist, mitte pelgalt sõnade või terminite asendamist.

Ratas märkis, et kui tõesti maavalitsused kaovad, siis lähevad mõned ülesanded ministeeriumidele, näiteks haridus- ja teadusministeeriumile õppeasutuste järelevalve, siseministeeriumile perekonnatoimingute järelevalve ja perekonnaseisuametnike eksamid, kultuuriministeeriumile maakonna raamatukogude nimetamine ja järelevalve, rahandusministeeriumile maakonna planeeringute koostamine ja järelevalve. „Aga samas lähevad ka kohalikele omavalitsustele ülesanded, näiteks maakonnakeskuse, kohaliku omavalitsusüksuse ja perekonnaseisu toimingud. Näiteks kohaliku omavalitsusüksuste ühine ülesanne on terviseedendus, heaolu- ja turvalisus, kultuurivaldkond jne,“ ütles Ratas.

Ratas märkis, et järelevalve aspekti väljatoomine kohalikul tasandil on oluline. Tema sõnul peab järelevalve igal juhul olema hästi paika pandud, hästi rakendatud. „Ma olen täiesti veendunud, et parim järelevalve, veel parem järelevalve kui seaduse paragrahvid on see, kui kohalikud omavalitsuse elanikud ütlevad kohalikule omavalitsusele, mis tasemel sotsiaalteenuste, sotsiaalhoolekande teenuste tase peab olema,“ ütles Ratas.

 

Ministeeriumidele ja ametitele antakse üle:

  • õppeasutuste järelevalve (Haridus- ja Teadusministeerium, alates 01.09.2017)
  • hariduskorralduslikud ülesanded (Haridus- ja Teadusministeerium ja Sihtasutus Innove, alates 01.09.2017)
  • sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine, järelevalve, statistika kogumine (Sotsiaalkindlustusamet)
  • maareform, maatoimingud (Maa-amet)
  • noorsootöö analüüsid, programmid ja toetuste eraldamine (Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Noorsootöö Keskus)
  • rahvastikutoimingute järelevalve ja eksamid (Siseministeerium)
  • raamatukogude järelevalve (Kultuuriministeerium)
  • valimiste korraldamine (Riigi valimisteenistus)
  • KOV haldusaktide järelevalve (Justiitsministeerium)
  • planeeringute koostamine ja KOV planeeringute järelevalve (Rahandusministeerium)
  • regionaalarengu programmide koordineerimine (Rahandusministeerium)
  • KOV-ide nõustamine (Rahandusministeerium)
  • KOV ühinemised, asutusüksuste piiride muutmised (Rahandusministeerium)
  • omandireformi ülesanded (Rahandusministeerium)
  • maa hüpoteegipidaja ülesanded (Rahandusministeerium)

Kohalikele omavalitsustele antakse üle:

  • rahvastikutoimingud (maakonnakeskuse KOV)
  • ühistranspordi korraldamine (KOV-id ühiselt läbi ühistranspordikeskuste)
  • maakonna arendustegevus: maakonna arengustrateegia koostamine, väliskoostöö, arendusprojektid jm (KOV-id ühiselt)
  • rahvatervise ja turvalisuse ülesanded (KOV-id ühiselt)
  • kultuurivaldkonna ülesanded (KOV-id ühiselt)
  • saarevahi töö (KOV)
  • valimiste korraldamine (KOV)
  • asendushoolduse korraldamise lepingute sõlmimine (KOV)
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Vandaal
Vandaal

Ja Eesti lõpp saabub millal?

Volli͈,+saarlane
Volli͈,+saarlane

Iga suur asi koosneb pisiasjadest.

Näiteks saarevahi töö (KOV)
Sellega muutub ju kogu saarevahi töö olemus — kui hetkel on saarevaht Riigi esindaja väikesaarel oma kindlate funktsioonidega, siis mis vahet on tulevikus näiteks Ruhnu saarevahil ja Ruhnu vallavanemal või Abruka saarevahil ja Abruka külavanemal või Vilsandi saarevahil ja Vilsandi saarevanemal?

Aaa, seda otsustab nüüd KOV!

wpDiscuz