Perevägivallaga tegeleva psühholoogi sõnul on süütamise või süütamiskatsega lõpevad perevägivalla juhtumid Eestis väga harvad ning reeglina eelneb sarnastele ülirasketele rünnakutele pikaajaline vägivallatsemine ohvri kallal.
Perevägivallaga tegelev psühholoog, nõustamisekeskuse Ava Silmad nõustaja Ülle Kalvik ütles BNS-ile, et perevägivallajuhtumeid, mis päädivad ohvri süütamise või süütamiskatsega, tuleb Eestis ette väga harva.
“Minu 12-aastase perevägivallaga tegelemise praktika jooksul ei ole olnud ühtki juhtumit, kus naine oleks süüdatud või sellega ähvardatud. Rasked vägivallateod on pigem peksmine, mingi esemega löömine, lämmatamine või kinni hoidmine,” sõnas ta.
Kalvik lisas, et perevägivallajuhtumeid, mis päädivad tapmiskatsega, on viimasel ajal ette tulnud suurusjärgus 8-10 juhtumit aastas. Ta tõi näiteks, et 2013. aastal tapeti elukaaslase poolt 15 naist ning seega oli 31 protsenti tapmistest seotud perevägivallaga.
Kalvik nentis, et raskeid tervisekahjutusi kaasa toovatele rünnakutele, nagu näiteks ohvri süütamine, eelneb reeglina pikemaajaline perevägivald. “Rasketele tegudele minnakse mõnes järgmises etapis, kus “tavaline” vägivald enam ei toimi, ei paku rahuldust. Perevägivald on süstemaatiline teise poole alandamine, selline käitumine on tingitud mõtlemis- ja käitumisviisist,” sõnas ta.
Kalvik nentis, et teise keskkonda sattunud pagulaste kohanemine uute normidega on keeruline protsess. “Käitumine on kultuuritasapinnaline, see kujuneb vastavas keskkonnas ja sellele vastavate väärtusnormide põhjal,” sõnas ta.
“See, mida ühes kultuuri peetakse tavaliseks, on teises võibolla vastuvõetamatu. Kui arusaamine lähisuhetest erineb tunduvalt uutest normidest, on eriti raske seda ümber kujundada. need hoiakud on kujunenud aastakümnete ja -sadade jooksul,” sõnas Kalvik.
Kalvik ei soovinud ennustada, kas sarnased juhtumid võivad Eestisse saabunud pagulaste seas korduda.
“Peamised põhjused on siiski hoiakutes, stress ja ümberasumisega seotud pinged võivad äärmuslikku käitumist võimendada,” sõnas ta.
Sarnaste juhtumiste ära hoidmiseks või ennetamiseks on Kalviku sõnul vaja teada pagulaste eluhoiakuid ning õpetada neile nii euroopalikke väärtusi kui oma pingete maandamist. “Selleks oleks vaja omaette programmi ja vastava ettevalmistusega töötajaid,” nentis ta.
Tallinnas sai eelmise nädala teisipäeva õhtul raskeid põletushaavu pagulasena Eestisse saabunud 22-aastane Süüriast pärit naine. Eelmise nädala reedel võttis Harju maakohus prokuratuuri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla tema abikaasa, samuti Eestisse pagulasena saabunud 19-aastase mehe, keda on alust kahtlustada oma abikaasa süütamises. Süürlaste perekond saabus Eestisse kvoodipagulastena mullu juunis Kreekast.
Mais algab Haapsalu kohtumajas protsess, kus kohtupinki astub perevägivallas ja ähvardamises süüdistatava Süüriast pärit pagulane, esimene istung leiab aset mais.
Euroopa Liidu rändekava raames Eestisse ümber paigutatud Süüriast pärit 27-aastane mees tülitses möödunud aasta novembris oma abikaasaga, meedia andmetel oli tüli põhjuseks armukadedus. Tüli käigus teipis mees naise käed kinni ja tarvitas tema kallal vägivalda. Mees ähvardas naise põlema panna, olles enne talle peale läigatanud süttivat vedelikku. Meest süüdistatakse perevägivallas ja ähvardamises.
meile neid pagulasi,no ei ole need inimesed päris tavalised inimesed. Kui kuidagi veel saaks tõkked ette riigijuhtide algatusel, et ei ühtki turkat-burkat siia väikesse riiki enam rohkem.
Põletatakse seal riigis ikka üleaisa naisi. Sel tädikesel keda põlema taheti panna Haapsalus on juba vist uus mees. Mis siis juhtuma hakkab, kui see süütaja vabadusse lastakse?
Pabulaste kultuuriruumis on naiste pòlemapanemine tavaline karistusviis..
aga neid ei kuvata