6

Neeme Suur peatas Topul mereäärse detailplaneeringu

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

helen koppa arvo tarmula

Maavanem Neeme Suur näitas eelmisel nädalal punast tuld detailplaneeringule, mis kaotaks Topu rannaäärse puhkeväärtusliku metsa ja avaks tee ehitustegevusele.

Kauni Topu ranna kallastel, Mäeküla külje all hakkas mõned aastad tagasi ketrama omapärane lugu, mis võib muuta ümberkaudsete külade elu. Tegemist on suvilate rajooniga. Keset eraomanikele kuuluvaid kinnistuid, millest osad on puhkealal asuvad maatulundusmaad, paiknes natuke üle viie hektari suurune Saki maaüksus, mis kuulus riigile – tegemist oli metsaga. Ridala vallavanem Helen Koppa ütles, et just seepärast on valla üldplaneeringus ka Saki maaüksus määratletud kui avalik puhkeala.

2011. aasta sügisel müüs riik Saki maaüksuse ootamatult eraomanikule – AS-ile AP Mets, mis tegeleb metsamaa ja raieõiguse ostu ning metsa ülestöötamisega. Ettevõtte juhatuse esimehest Ants Aidlast tegi ETV saade „Pealtnägija“ juttu 2015. aastal saates, kus pandi ritta suurimad maaomanikud Eestis. Seitsmendal kohal olid Ants Aidla, Enn Külvik ja Jüri Külvik, kellele kuulub 16 000 hektarit maad, kuhu mahuks peale terve Tallinna linn. Neile kuuluv Lemeks Grupp koondab 22 tütar- ja sidusettevõtet, mis tegelevad metsamajandamise, puidu töötlemise, põllumajandusega ja kinnisvaraga.

Lääne Elu küsis kommentaari ka Ants Aidlalt, kes palus saata küsimused kirjalikult, kuid jättis neile vastamata.

Loetud päevad pärast maa omandamist andis ettevõte keskkonnaametile teada, et kinnistul läheb suuremat sorti metsaraiumiseks. Umbes kahel hektaril oli ette nähtud lageraie. Luba selleks ka saadi. Hiljuti keskkonnaameti metsaosakonna metsanduse juhtivspetsialisti ametikohale asunud Jaanus Nilp vaatas Lääne Elu palvel aastate tagused dokumendid üle ja kinnitas, et seaduse mõttes toimus kõik korrektselt.
Koppa hinnangul astuti nende otsustega aga kohalikust omavalitsusest lihtsalt üle – riik jättis puhkeala tähelepanuta ja ka keskkonnaamet vaatas tema hinnangul asjale läbi sõrmed, kui andis loa puhkealal lageraie teha. Kahetsusväärseks nimetas seda ka Lääne maavanem Neeme Suur.

Millal täpselt metsa raiuti, pole teada, kuid raieluba kehtis 2012. aasta 13. oktoobrini. 2013. aasta kevadel müüs AP Mets Saki maaüksuse Viljandist pärit Kristjan Türkile, kes jagas selle kolmeks – tillukeseks Saki kinnistuks, mis müüdi naaberkinnistu omanikule, ning Sinilille ja Maikellukese kinnistuks. Viimase müüs Türk edasi oma sõbrale Tarmo Tederile.
Tähelepanu äratas, et äriregistris on Teder oma kontaktandmete hulgas kirja pannud meiliaadressi, mis kuulub lageraiet teinud AP Metsale. Teder kinnitas, et pole mitte kunagi AP Metsa töötaja olnud, küll aga on neile teenuseid osutanud. Türk kinnitas omakorda, et kokkupuude AP Metsaga tal puudub ja müügikuulutuse leidis ta kinnisvaraportaalist kv.ee.

Sama aasta novembris otsustas Ridala vallavolikogu alustada Türki ja Tederi taotluse alusel detailplaneeringu, mille jõustumisel oleks mõlemale kinnistule ehitatud suvekodu ja abihooned, mis paiknenuks alal, mis oli tühjaks raiutud. Detailplaneeringu algatamine sai volikogult rohelise tule Koppa sõnul suuresti seetõttu, et puhkeala kui sellist enam ei eksisteerinud ja metsa asemel oli võsastunud raiesmik. Planeering läbis kõik vajalikud etapid ja jõudis lõpuks maavanema lauale. Selle aasta 14. veebruaril otsustas maavanem Neeme Suur: jätta heaks kiitmata. Põhjus: detailplaneering tooks kaasa kogu sealse puhkealaks määratud territooriumi kadumise, sest võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes oleks teistel maaomanikel õigus sama nõuda. Kas vald on kindel, et soovib seda? Teiseks – vastuolu üldplaneeringuga.

Teder tunnistas Lääne Elule, on maavanema otsuses pettunud. Koppa märkis aga, et praegused omanikud ostsid kinnistud teadmisega, et tegemist on puhkealaga ja õigustatud ootust, et vald muudaks selle elamumaaks, olla ei saanud. Üldplaneeringut hakatakse aga arutama pärast seda, kui Haapsalu ja Ridala on liitunud.

Tulenevalt metsaseadusest on Türkil ja Tederil nüüd aga kohustus selle aasta lõpuks mets taastada. Jaanus Nilp keskkonnaametist pakkus, et ühe hektari lageraiutud metsa taastamise hinnaks võib kujuneda umbes 1000 eurot. Türk ja Teder kostsid, et nad pole veel mõelnud, mida edasi teha – asi on liiga värske. Türk andis mõista, et püssi põõsasse siiski ei visata.

Koppa lisas, et ka meeste naaber loodab, et puhkeala kaotatakse, mis annaks kõigile soovijatele võimaluse ehitustegevuseks. Kas see ka juhtub, peaks selguma järgmisel aastal.

Sinilille ja Maikellukese kinnistu ajalugu

4.11.2010 Ridala vallas Mäeküla külas asuv Saki maaüksus pindalaga 5,22 ha kantakse kinnistusraamatusse kui 100% maatulundusmaa. Omanik Eesti Vabariik. 19.09.2011 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel müüb riik maa AS-le AP Mets. Vastav kanne on kinnistusraamatusse tehtud 28.09.2011.
29.09.2011 kantakse Metsaressursi Arvestuse Riiklikku Registrisse (Metsaregister) metsa inventeerimisandmed Saki kinnistu kohta.
05.10.2011 esitab AS AP Mets volitatud esindaja Ülo Vendland keskkonnaametile e-metsateatise kavandatavate raiete kohta. Kavandatakse lageraiet, aegjärgset raiet ja sanitaarraiet.
14.10.2011 AS-le AP Mets antakse raieluba, mis kehtib kuni 13.10.2012. Metsaseadusest tulenevalt peab mets olema uuendatud hiljemalt 2017. aasta lõpuks. 2011. või 2012. aastal toimuvad raietööd.
20.05.2013 ostab Saki maaüksuse Kristjan Türk ja jagab selle kolmeks: Saki kinnistu, pindala 688 m2, Sinilille kinnistu, pindala 2,59 ha ja Maikellukese kinnistu, pindala 2,59 ha, maa sihtotstarve kõigil kolmel maatulundusmaa.
23.09.2013 müüb Türk Saki kinnistu edasi naaberkinnistu omanikule.
9.07.2013 tehakse kinnistusraamatusse kanne – Sinilille ja Maikellukese kinnistute omanikuks on Kristjan Türk. Samal päeval saab Maikellukese kinnistu omanikuks Tarmo Teder.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Kas Ridala vald oleks saanud lageraiet ära hoida? | Lääne Elu

[…] Eelmise neljapäeva Lääne Elu kaanelugu rääkis Saki kinnistust Mäek&uum…, mille riik müüs 2011. aastal metsaettevõttele AP Mets. Ridala valla üldplaneeringu järgi oli tegemist maatulundusmaaga, mis asus puhkealal. Kahel hektaril tegi metsaettevõte keskkonnaametilt saadud raieloa alusel lageraie ning ülejäänud alal raiuti ranna- ja kaldakaitseala piirangutest tulenevalt väiksemas mahus – selleks ajaks tükeldatud kinnistud jäävad osaliselt ranna ja kalda piiranguvööndisse. […]

sass
sass

Kui antud maal on suvilad või muud majad, siis kas neis pole võimalik puhata?
Või mida peaks müstiline “metsas puhkamine” tähendama? Enda higiseks jooksmine pole kindlasti puhkamine, metsas marjulkäik on pigem töö. Mis on “metsas puhkamine”?

kumb
kumb

Vald peaks puhkemaaks määratud maade eest maksma omanikele kompensatsiooni. Tegemist piiranguga analoogselt Natura ala, elektriliini kaitsevööndi jmt.
Omanik peab lubama inimestel enda maal puhata , samas on tal kohustus hoida oma kinnistut korras-ka prygistaja puhkaja järel.

Olvi K.
Olvi K.

Miks meie ametnikud, kellel on otsustusõigus, mõtlevad ja teevad otsuseid lähtuvalt isiklikest huvidest jättes arvestamata riigi ja kodanike huvidega?

Naaber
Naaber

Hakka või uskuma, et maavanemat on ikkagi vaja!

Suvilanaaber
Suvilanaaber

Mets võeti maha 2011 oktoobris- novembris. Masinad töötasid õhtul kella kümne, üheteistkümneni.

wpDiscuz