Reedel tegi Haapsalu volikogu liige Tiit Moor avalduse, milles teatas, et astub Keskerakonna fraktsioonist välja ja jätkab sõltumatuna, see tähendab, et ei liitu ühegi teise fraktsiooni ega ka erakonnaga. Küllap püstitas Moor sellega Haapsalu volikogus omalaadse rekordi – 2014. aasta sügisel sai ta volikokku IRLi nimekirjas ja Keskerakonna fraktsiooni hüppas ta üle 2015. aasta jaanuaris. Järgmisse volikokku kavatseb Moor kandideerida juba reformierakondlasest linnapea Urmas Suklese erakonnavälises nimekirjas.
Mängu ilu kontekstis olgu mainitud, et proovimata on veel jäänud sotsiaaldemokraatide leib.
Tiit Moor ütles, et kaks aastat tagasi volikogu juhtinud keskerakondlane Jaanus Karilaid pettis teda, kui lubas fraktsioonivahetuse eest volikogu esimehe kohta, aga pärast tahtis, et mees enne veel Keskerakonna liikmeks astuks. Moor tunnistas, et oli esimesest pakkumisest meelitatud ja pimestatud ning nagu selgus, küllalt naiivne uskumaks, et ta ei peagi lubatud kohta poliitiliste loosungitega vehkides välja teenima.
Suure tõenäosusega võib lähiajal oodata teadet, et Moor kutsutakse Haapsalu Linnahoolduse nõukogu liikme kohalt tagasi. Sest sisult oli Moori eilne avaldus teade „lepingu” ühepoolse lõpetamise kohta.
Tiit Moor on sümpaatne, heatahtlik ja hakkaja mees, kuid tema poliitkarjäär ja meel on olnud heitlik kui kevadine tuul. Kuidas hindavad neid jänesehaake tema valijad, selgub mõne kuu pärast. Tahtmine on midagi korda saata, mitte istuda varumeeste pingil, ütles Moor kaks aastat tagasi opositsioonist võimunimekirja kolides. Seekord ütles ta aga Haapsalu volikogu ees välja, et fraktsioonivahetuse hind oli volikogu esimehe tool. Äkki oleks tark alustada seisukohast.
Aeg näitab, mitu häält ta valimistel saab. Karilaid tõmbas haneks, hästi tehtud! Õpetuseks, et poliitika on üks alalõpmata petmine, kui sellest veel aru pole saadud. Lubada võib kõike, aga tegema ei pea. Kui Tiit samamoodi ülehüppamistega ametikohti tahab võita, siis tuleb kindlasti selliseid pettumusi veel. Kas keegi teab, mis kohta talle Sukles lubas? Selles pole vaja muidugi kahelda, et volikogu liikmed seal heast tahtest ja linna armastusest istuvad. Kõigil on seal oma pirukas, mida jahitakse.
Tiit Moor on siis tõesti inimese tapnud mootorattaga? Uhh jube lugu.
Autojuht oli ilmselt süüdi, aga eks karma sai Moori kätte.
Tiit, ära mängi poliitikas. Tee enne midagi ära ja siis tule nagu lits üleaisa lööma.
Tiit Moori elu eesmärk on olla elu eest pildis Küll ratastooilis mööda linna sõites, küll turvamehena, küll kangelasisana kelle lapsed mööda maailma laiali, küll politseinikuna ja külla võimalikult suurte isandate taldu lakkuda. Minu meelest on tegemist võimuhullust psühopaadiga. Kelle koht peaks olema hullumajas mitte linna juhtivatel kohtadel.
Olin 15, kui sain politseinik Moori käest korraliku paugu rusikaga kõhtu – ma ei tahtnud sõpru sisse rääkida. Tegelikult ei teadnud ka täpselt, mis pahandusega sõbrad olid hakkama saanud, aga Mooril oli tollal teada-tuntud komme vägivallaga tunnistusi hankida.
Tiit Moor on sümpaatne, heatahtlik ja hakkaja mees, kuid tema poliitkarjäär ja meel on olnud heitlik kui kevadine tuul.
Ehhee. Moor ära pulli. Lähme jälle koos saali pumpama ja siis pumbatud peagu kuhugi kandideerima:)) No kui saaks tagasi neid kuldseid aegu kui sai biitsepsit teenindusmaja ees punnitatud ja Lääne E
Terve toompea on teiste arvelt mugava äraolemise kindlustanud ja ülejäänuid vaatavad suud ammuli ja on nõus isegi lahingusse minema kelle või mille nimel?
Mis lahingust jutt kui Eesti kaitsmisest siis ei lähe sinna keegi kel natuke aru peas nii et toredat üksi minekut!
kes tahab Moor iga veel lahingusse minna?
Kui ikka otsitakse mugavat äraolemist teiste arvelt, siis on ikka pahasti küll. Mees peab ikka ennast eelkõige peeglist vaatama, enne kui midagi nõuda.
Kus on kirjas et mugav äraolemine on keelatud vinguvad need kes seda ei oska ära kasutada ka laulusalm ütleb -õues kasvab berjoška elab see kes oskab!