5

Swedbank: inflatsioon kiireneb ja majanduskasv kosub sel aastal

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Eesti majanduskasv aeglustus möödunud aastal (1,2%) juba teist aastat järjest. Siiski, muretsemiseks ei ole põhjust, kuna meie hinnangul kiirendavad investeeringute paranemine ja välisnõudluse parem väljavaade SKP kasvu sel aastal 2,2 protsendini, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

tonu-mertsina-65954768Järgmisel aastal lisandub veel tugevam tarbimise kasv, mis viib majanduskasvu 2,8 protsendini. Hinnakasv on aga juba jõudu kogumas ning meie prognoosi järgi kiireneb see sel aastal hüppeliselt. Tööjõu nappuse tõttu jääb surve palkade kiireks tõstmiseks püsima.

Möödunud aastal SKP kasv aeglustus, kuid mitmed majandusnäitajad on paranenud

Ekspordikasv kiirenes ja tööstussektori toodangumaht suurenes möödunud aastal. Eesti eksportivad ettevõtted jätkasid uute turgude otsimist – kümnest riigist, kuhu Eesti oma kaupade väljavedu möödunud aastal enim suurendas, olid vaid neli Euroopast. Ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on paranemas ning nende laenuportfell kasvab kiirenevas tempos.

Halbade laenude osakaal laenuportfellis on madal ja see on viimastel aastatel vähenenud, mis näitab, et ettevõtted ja majapidamised suudavad oma kohustusi hästi täita. Samal ajal on aga mittefinantsettevõtete kasumid olnud juba kolm ning investeeringud aasta kokkuvõttes languses neli aastat järjest. Tööjõukulud on ettevõtete käibes tõusnud viimase seitsme aasta kõrgeimale tasemele, mis ohustab nende konkurentsivõimet.

Välisnõudlus ja investeeringud paranevad

Eesti suuremate kaubanduspartnerite keskmine impordinõudlus meie hinnangul sel aastal paraneb. See peaks pakkuma Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi. Samal ajal võib aga transiidisektor saada uue tagasilöögi, kui Venemaa suunab oma väetiste transiidi Eestist ümber Venemaa kaubasadamatesse. Tootja- ja ekspordihinnad on kasvamas, mis aitab kaasa ettevõtete käibe paranemisele ning vähendab kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete finantsseisule.

Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal taastub. Majapidamiste tugevad eluasemeinvesteeringud jätkuvad ning valitsus on 2017. aasta riigieelarves lubanud oluliselt suurendada Eestile eraldatud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel investeeringuid. Samuti peaksid suurenema mittefinantsettevõtete investeeringud, kuna ettevõtete kindlustunne on paranenud, ekspordivõimalusi on rohkem ja kasutamata kapitali osakaal väheneb.

Käesoleva aasta teisel poolaastal toimuv Eesti eesistumine EL Nõukogu töös tõstab avaliku sektori kulutusi. Samuti suurendab see periood meie hinnangul mitmete teenustesektori ettevõtete aktiivsust, eelkõige majutuses, toitlustuses, transpordis, konverentsiteenustes, meedias ja ITK-s.  

Hinnatõus kiireneb

Peamiselt toorainete kallinemise ja aktsiisimaksude tõusu mõjul kiireneb hinnatõus sel aastal 3%ni. 2018. aastal kasvavad hinnad meie prognoosi järgi 2,7%. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv peaks sel aastal oluliselt aeglustuma, kuna nominaalse palga kasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad esimest korda kolmeaastase pausi järel. See peaks tarbimise kasvu pidurdama.

Pensionite ja lastetoetuste tõus ning madalapalgalistele tulumaksutagastused peaksid samas tarbimist toetama. Maksuvaba tulu järsk tõstmine kiirendab 2018. aastal netopalga kasvu. See parandab elanike ostujõudu ja tugevdab taas eratarbimist.

Tööturgu mõjutab töövõimereform

Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu aktiivselt tööd ei otsi) vähenemise jätkumist sel ja järgmisel aastal. Mitteaktiivsuse alanemist mõjutavad nii pingeline olukord tööjõuturul kui ka pensioniea tõus ja töövõimereform. Viimane toob endaga ilmselt kaasa ka töötute arvu kasvu. Meie prognoosi järgi tõuseb töötuse määr möödunud aasta 6,9 protsendilt sel aastal 7,5 protsendile ning 2018. aastal 7,7 protsendile.  

Swedbanki majandusprognoosi eestikeelne kokkuvõte on kättesaadav siit.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Imelik
Imelik
“Kui suudad tootmiskulusid võimalikult minimaalseks viia, saad ka turul oma kaupa odavamalt müüa, mis annabki sulle eelise juba” See tõele vastav sõnastus on üsna täpne, nimelt suudad. See suutlikus tuleb mille arvelt? Kui inimeste eluolu ja looduskeskonna arvelt, siis varsti sa tõenäoliselt enam ei suuda? “Varsti”, oleneb siinkohal ressursi piiratusest. Sellist tegevust “konkurentsivõime parandamiseks” nimetamast minu keel ja mõistus tõrgub. Praktikast. Brändid on pärit nendest samadest kõrgelt arenenud riikidest, seega nemad müüvad igal juhul. Mida müüvad aga nende “tootjad” kui hind “ebaatraktiivseks” kujuneb? Kõrgelt arenenud riikide tehnilisi norme järgivad isegi need, kel selleks otsest vajadust ei ole, sest see tagab… Loe rohkem »
Agu
Agu
Ei oska öelda, kas ma olen millestki valesti aru saanud või, aga odavat tööjõudu otsitakse pidevalt, soome ärimees ei hakka oma tehast eestimaale ehitama puhtast armastusest vennasrahva vastu. Kulud on madalamad nii tööhõives, kui ka muude maksude näol, mis annab talle olulise eelise teiste sarnaste toote tootjate ees. Kasvõi PKC näide, et eestigi muutus lõpuks liiga kulukaks ja otsiti veelgi odavamat kohta. Järelikult tööjõukulu on vägagi määrav ja nii kaua kuni inimene ennast müüa ei oska, enda hinda ei tea, jätkub see nn orjandus kenasti edasi. Hiinas , kambodžas, vietnamis jne toodavad suured maailma kuulsad firmad omi tooteid algusest lõpuni… Loe rohkem »
Imelik
Imelik

Kui see teeb su toote turul ebaatraktiivseks , siis jah, sa pigem kaotad käibes.
Teisalt, kui sa suudad müüa ainult tänu madalale tööjõukulule, siis sa müüd tegelikult ainult viimast.
Sama hästi võiks öelda, et tehnilised normid ja keskonnanõuded vähendavad konkurentsivõimet ning orjatööjõu rakendamine teeb ettevõtte konkurentsivõimeliseks?
Praktika on näidanud, et ükski nendest väidetest ei vasta tõele.
Nagu ka meie madal palgatase, ei ole meile andnud eeliseid.

Imelik
Imelik

Selliste “prognooside” väärtust ilmestab kujundlikult näide 2006. aastast.
Tsiteerin….
“Hansapank ennustab esimesi kinnisvaraarendajate pankrotte juba sel aastal, eelkõige peetakse põhjuseks ehitusvõimsuste nappust.”
Muuseas autor on Maris Lauri.
Siit ilmekas näide….
“Tööjõukulud on ettevõtete käibes tõusnud viimase seitsme aasta kõrgeimale tasemele, mis ohustab nende konkurentsivõimet.”
Lugeja saab siit aru nii, et tema palgatõus ohustab tema ettevõtte konkurentsivõimet?
Tegelikult on konkurentsivõimelisuse näitajaks ettevõtte võime tekitada käivet.
Tarbijat ettevõtte palgatase ei huvita. jne. Võrreldes teiste turuosalistega on see meil madal.

Agu
Agu

ma saan aru, et käibe tekitamiseks on vaja ju tellimusi ja tehes hinnapakkumist saab tellimuse soodsama hinna pakkuja. Kui su tööjõukulud koos igast muude kuludega on kontrollimatult suured, siis loogiliselt võttes, ei saa sa ju soodsat pakkumist teha!?

wpDiscuz