1

Aasta keskkonnategu on lendorava püsielupaikade õiguslik korraldamine

Avatar

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

lendorav

Lendorav. Foto: Wikipedia

Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) valis lõppeva aasta keskkonnateoks lendorava elu korraldava uute püsielupaikade määruse vastuvõtmise.

ELKS tunnustab keskkonnaministeeriumi tegevust lõppeval aastal lendorava kaitse korraldamisel, valides aasta keskkonnateoks lendorava uute püsielupaikade määruse õigeaegse vastuvõtmise, teatas seltsi esimees Jaan Riis neljapäeval BNS-ile.

Selts tänab tehtu eest minister Marko Pomerantsi, kantslerit Andres Talijärve, määruse ettevalmistanud keskkonnaameti looduskaitse osakonna liigikaitse peaspetsialisti Madli Linderit, keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhatajat lendoravaeksperti Udo Timmi ja teisi, kes määruse vastuvõtmisele kaasa aitasid.

Seltsi teatel on Eestimaa Looduse Fondi (ELF) vapilooma – lendorava – kaitseks on tänavu tehtud mõndagi. Nii allkirjastas ELF-i 25. sünnipäeval veebruaris Pomerants lendorava kaitse tegevuskava, milles on kavandatud hääbumisohus liigi Eestis säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2016-2020 ning pikaajalised kaitse eesmärgid aastani 2030.

Mais algatati määrus, millega muudetakse lendorava olemasolevate püsielupaikade piire ja kaitsekorda ning moodustatakse 25 uut püsielupaika.

„Aasta lõpus tekkis looduskaitsjatel hirm, et seoses valitsuse vahetusega jääb nimetatud määruse vastuvõtmine venima ning seal toodud meetmed ei saa jõustuda 1. jaanuarist 2017,” ütles Riis.„Õnneks siiski jõuti 21. detsembril vastu võtta määrus, mis jõustub aasta lõpus.”

Eestis elab lendorav praegu teadaolevalt veel vaid Virumaa vanades metsades, kuigi ta on ajalooliselt asustanud Mandri-Eesti erinevaid alasid, sh on tema levik ulatunud Pärnu- ja Raplamaale. Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega elupaikade isoleeritus ja hävimine, sobilike pesapuude olemasolu ning asurkonda moodustavate loomade väike arv.

Teadlaste hinnangul saab lendorava populatsiooni seisundit pidada soodsaks juhul, kui on teada vähemalt 250 asustatud elupaika, millest on jooksval aastal asustatud umbes 150. 2016. aasta seireandmete kohaselt on teada 45 asustatud lendorava elupaika.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Martin Luiga
Martin Luiga
Tore, et Keskkonnaministeerium on lõpuks rohelise suuna võtnud! Veel aasta tagasi oli olukord hoopis teine: “2014. aastal plaanis Eestimaa Looduse Fond hakata projekti LIFE raames erametsaomanikelt lendoravate elupaiku kokku ostma ja kaitse alla võtma. Selleks taheti Euroopa Liidult ligi viis miljonit eurot taotleda, kusjuures keskkonnaministeeriumi omafinantseering olnuks 25%. Paraku loobus riik vahetult enne taotluse esitamist maaostu toetamisest, mistõttu ELF pidi projekti kiiruga ümber tegema, et ELile üldse midagi esitada. Ilma maaostuta jäi lõplikuks taotluseks ligi 1,9 miljonit eurot erinevate kaitsemeetmete rakendamiseks. Projekt tollal rahastust ei leidnud, kuid ELFi metsaspetsialisti Liis Kuresoo sõnul tingis selle tõsiasi, et kiire ümbertegemise ning põhilise… Loe rohkem »
wpDiscuz