Analüüs: igasügisest mõõdutundetut linnujahti Eestis soosib üleliia leebe seadusandlus

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Ebaseaduslik linnujaht Kihnul. Foto: Mati Kose
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 4

Keskkonnaõiguse Keskuse värskest analüüsist selgub, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada veelindude jaht lähtudes avalikest huvidest, säästvalt, ökoloogiliselt tasakaalustatult ning jätkusuutlikult.  

Eesti Vabariigi põhiseadus, EL linnudirektiiv ning Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe  panevad Eesti seadusandjale kohustuse kehtestada reeglid, mis tagaksid veelindude jahi vastavuse avalikele huvidele ning võimaldaksid jahti pidada säästval, ökoloogiliselt tasakaalustatud ja jätkusuutlikul moel. Olgugi, et riigil on nende kohustuste täitmisel teatav otsustusruum, peab riik sellegipoolest kehtestama reeglid, mis võimaldaksid saada ülevaate kütitavate lindude arvust ning vajadusel nii küttimisviise kui ka kütitavate lindude hulka reguleerida. Praegu Eestis kehtiv regulatsioon neid nõudeid ei arvesta. Mitmendat hooaega toimuvat mõõdutundetut, ebaeetilist ja kohati ebaseaduslikku jahti soodustavad ka rikkumiste eest kehtestatud ebapiisavad sanktsioonid.

"Analüüsi tulemusel võib tõepoolest öelda, et kehtiva jahiregulatsiooni suurimaid probleeme Eestis on selle vastuolu avaliku huviga," selgitas analüüsi üks koostajatest Keskkonnaõiguse Keskuse juht Siim Vahtrus. "Täna võivad jahimehed, eriti oma kinnistul jahti pidavad maaomanikud, küttida rohkem linde, kui nad enda tarbeks vajavad. Lindude surmamine vaid jahikirest ajendatuna, hoolimatul viisil ja ebamõistlikult suurel hulgal on lisaks kõrgematele õigusaktidele vastuolus ka jahimeeste endi poolt vastu võetud jahinduse hea tavaga."

Kui siiani on Eestis püütud linnujahiga seotud probleemidele lahendusi leida eelkõige teavitustööga, siis nii Keskkonnaõiguse Keskus kui ka Eesti Ornitoloogiaühing on seisukohal, et sellest jääb väheks.

Analüüs pakub välja terve hulga võimalusi linnujahi avalikele huvidele vastavaks muutmiseks, nende hulgas linnujahti reguleeriva seadusandluse ja praktika muutmist nii, et:

  • oleks välistatud veelindude massiline küttimine ühe jahi käigus, mis tähendaks arvulise künnise seadmist, mitu veelindu üks jahimees ühe jahipäeva jooksul küttida tohib;
  • riigile tekiks võimalus reguleerida kütitavate veelindude arvu kogu riigi piires;
  • loale kantud kütitud lindude arv vastaks tegelikkusele ja oleks Keskkonnainspektsiooni poolt lihtsamini kontrollitav.

Pikalt vindunud linnujahi probleemidele lahenduse leidmiseks kohtusid Keskkonnaõiguse Keskus ja Eesti Ornitoloogiaühing sel nädalal Riigikogu keskkonnakomisjonis Eesti Jahimeeste Seltsi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Erametsaliidu, Linnade liidu ja Maaomavalitsuste liidu esindajatega.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke avaldas peale kohtumist veendumust, et arutelu jätkub. "Kuna kõik osapooled teadvustavad, et probleem on olemas, tuleb nüüd leida sellised lahendused, et järgmine jahihooaeg saaks tulla ebameeldivate uudisteta", selgitas Volke.
 
Linnujahi piirangute analüüs valmis Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) tellimusel.

Ebaseaduslik linnujaht Kihnul 2014. aastal. Fotod: Mati Kose

Ebaseaduslik linnujaht Kihnul (mati kose) (1)
Ebaseaduslik linnujaht Kihnul (mati kose) (2)
Ebaseaduslik linnujaht Kihnul (mati kose) (3)
Ebaseaduslik linnujaht Kihnul (mati kose) (4)

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments