2

Keskkonnaamet tugevdab valdkondlikku juhtimist ning vähendab regioonide arvu

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Alates 1. oktoobrist läheb Keskkonnaamet üle uuele juhtimismudelile, mis aitab tõsta töö kvaliteeti ning ühtlustada töökoormust üle Eesti.

„Alates Keskkonnaameti loomisest 2009. aastal oleme oma juhtimismudelit vastavalt ümbritseva muutumisele kohandanud. Nüüd on aeg vormistada veidi suuremad muudatused. Juhtimismuudatuste eesmärk on eelkõige avalike teenuste kvaliteedi ühtlustamine ja tõstmine. Eeldame, et sellega kaasneb ka efektiivsuse kasv, mis koos infosüsteemide arendamise ja suurt halduskoormust loovate regulatsioonide ajakohastamisega vabastab ressurssi uute teenuste ja arenduste tarvis,“ lausus Andres Onemar, Keskkonnaameti peadirektor.

Kuna regioonide roll ressursside suunamises ja juhtimises tervikuna on aasta-aastalt kahanenud, jätkab Keskkonnaamet 1. oktoobrist senise kuue regiooni asemel kolmega – Lääne, Lõuna ja Põhja regiooniga. Põhja regiooni hakkavad kuuluma Harju, Järva, Ida- ja Lääne-Viru maakonnad, Lõuna regiooni Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonnad ning Lääne regiooni jäävad Hiiu, Lääne, Pärnu, Rapla ja Saare maakonnad. Seni juhtis Keskkonnaameti kuut regiooni neli juhti, kellest uute regioonide juhtidena jätkavad Jaak Jürgenson (Põhja), Ena Poltimäe (Lõuna) ja Sulev Vare (Lääne). Hiiu-Lääne-Saare regiooni senine juht Kaja Lotman asub tööle Keskkonnaameti juhtkonna nõunikuna looduskaitse alal. Ka peadirektori asetäitjate arvu vähendatakse kolmelt kahele, et hoida kokku juhtimiskulusid.

Regioonidele eraldi regioonikeskusi ei määrata. Igasse maakonda jääb Keskkonnaameti kontor praegusel kujul alles, seega spetsialistid jätkavad tööd oma tavapärastes kontorites. Osadel töötajatel muutuvad vaid otsesed juhid ja formaalne kuuluvus struktuuriüksusesse. Muudatustega välditakse struktuuriüksuste juhtide koondumist Tallinnasse ja töötajatele antakse võimalus valida endale sobiv tööpaik kodukoha lähedal, samuti arendatakse kaugtöö võimalusi.

Regionaalne juhtimine kaob uutes valdkondlikes büroodes järgmistes alamvaldkondades: maahooldus, liigikaitse, kaitse planeerimine, maapõu, jäätmed ja kompleksload. Alates 1. maist alustas esimese valdkondliku büroona juba jahinduse- ja vee-elustiku büroo. Büroode käivitumisega muutub küll valdkondade juhtimismudel, ent büroodes töötavad spetsialistid jäävad jätkuvalt oma maakonna kontoritesse.

„Põhifunktsioonide osas klientide ning koostööpartnerite jaoks suuri muudatusi ei kaasne, kliendi vajadustele vastava teenuse pakkumise kvaliteet paraneb – uutesse büroodesse liikunud spetsialistid pakuvad ka edaspidi oma teadmisi ja tuge kohalikele klientidele juba välja kujunenud kohtades,“ selgitas Andres Onemar.

Keskkonnaamet

Keskkonnaamet2

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
einoh
einoh

kodanik on tabanud asja(de) olemust, hea et selliseidki veel on

kodanik
kodanik

Koomiline. Toimub üleriigiline ja ametkondadesisene totaalne tsentraliseerimine, mille tulemusi ja mõjusid on võimalik ka teaduspõhiselt argumenteerida. Ehk siis – kindlasti ei ole tulemuseks teenuste kvaliteedi kasv. See on ammu teada, et suureneb süsteemi jäikus, suurenevad kommunikatsioonihäired, vastutus hajub, kulud samuti suurenevad ning teenused ja suhtlus muutuvad pinnapealsemaks ning efektiivsuse sildi all toimub teenuste kvaliteedi nõrgenemine ning teenuste vähenemine. Samuti konsentreerub võim,mille tulemusena väheneb loovus ja töötajate motivatsioon. Võiks niipalju austust inimeste vastu olla, et mitte absurdseid õigustusi tuua tsentraliseerimiskavadele.

wpDiscuz