0

Haapsalu politsei Positivusel: kohati oli päris maskoti tunne

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Neli Haapsalu jaoskonna politseinikku käis läinud nädalavahetusel Lätis Salacgrīvas muusikafestivalil Positivus.
Kuigi Eesti politseinikud on Positivuse festivalil kaasmaalastele abiks olnud juba aastaid, oli see Haapsalu jaoskonna piirkonnapolitseinikel Meelis Laurmannil ja Kiur Klippbergil ning noorsoopolitseinikul Sirje Treimanil ja patrullipolitseinikul Aivar Nõval esimene kogemus välisriigis ametiülesandeid täita.

„Emotsioon on tugev ja suhtumine Eesti politseisse oli väga hea. Kodus sellist suhtumist kuigi palju ei kohta,” ütles Meelis Laurmann. Ta lisas, et kohati oli päris maskoti tunne, sest ikka ja jälle taheti politseinikega pilti teha ja seda ei soovinud mitte üksnes eestlased, vaid ka välismaalased.

Sirje Treiman lisas, et festivalil oli eestlastel kohe vajadus endast märku anda: „Reaktsioonid olid toredad. Öeldi, et nii lahe, et Eesti politsei siin on, kohe turvalisem tunne. Sain positiivse energia sellest, et inimesed tundsid rõõmu sinu olemasolust.”

Isegi president Toomas Hendrik Ilves pistis pärast oma plaadiesitlust Laurmannile ja Nõvale käe pihku.
Politseinike sõnul valitses Positivusel eriliselt positiivne ja heatahtlik aura. Külastajaid oli Läti politsei hinnangul 14 000 ja Kiur Klippberg ütles, et sealsete kolleegide sõnul oli tänavune, kümnes festival varasemaist rahulikum ja osavõtjaidki vähem.

Eesti politseinike ülesanne festivalil oli kaasmaalastele abiks ja tõlgiks olla, kui viimased peaksid sekeldustesse sattuma või nendega midagi juhtub. „Tõlkisime eestlasi, kes ei rääkinud inglise ega vene keelt. Paaril korral kutsuti ka tee äärde,” selgitas Laurmann.

Sirje Treiman rääkis ühest juhtumist: „Läksime eestlase juurde, kelle telgis oli sees käidud. Ta ohkas ja ütles: lõpuks saab keegi aru, mida ma räägin.”

Laurmanni sõnul polnud Eesti politseinikel politseilisi õigusi, mis tähendas, et kõikvõimalikud menetlustoimingud olid Läti kolleegide ülesanne. See tegi Haapsalu politseinike sõnul ka olemise lihtsamaks.

Korrapidamine festivalialal ja telklas polnud mitte politsei, vaid turvafirma ülesanne. Siiski käidi ka mõlemas alas patrullimas. Et festivaliala oli suur, ametlikke lavasid oli kaheksa ja peale selle ka väiksemad nn reklaamlavad, käidi maha üsna märkimisväärne hulk kilomeetreid. „Kolmandal päeval andsid jalad juba tunda,” ütles Sirje Treiman.
Eestlastega suuremaid probleeme festivalil ette ei tulnud, enamasti tegid muret kaotatud asjad: käekotid, dokumendid, telefonid, võtmed jms. Haapsalu politseinike sõnul oli üllatav, et väga palju toodi politseitelki leitud asju. „Ka näiteks 700–800 eurot maksvaid telefone,” sõnas Laurmann ja lisas: „Üks inimene suutis kaks korda oma rahakoti ära kaotada ja sai selle mõlemal korral politseitelgist kätte.”

Kaotatud dokumentide puhul oli Eesti politsei ülesanne oma kontaktandmete kaudu inimesi otsida, et neile dokumendid tagastada.

Viimasel päeval soovisid paljud enne rooli istumist puhuda. „Kui üks puhus, tekkis inimestest kohe rõngas ümber ja kõik tahtsid puhuda,” rääkis Laurmann.

Kaklusi oli politseinike sõnul vähe ja needki rohkem omavahelised nägelused. Küll aga käis kutsumata külalisi telkides. „Eks asjade telki jätmine on nagu nende riiulisse panek. Oleks võinud oma maise vara ka autosse jätta, telklasse tulles võtad asjad autost ja pärast paned tagasi,” manitses Laurmann.

Eestlased töötasid koos Läti politseinikega, keda oli festivalil 130 ringis, alates patrullipolitseinikest kuni kriminaalpolitseinike ja kiirreageerijateni. Politsei tarbeks oli püstitatud terve linnak ja kohapeale oli toodud ka Läti politsei mobiilne kainestusmaja. Sellesse mahtus korraga kainenema 15 inimest, aga Laurmanni sõnul polnud see festivalipäevade jooksul kordagi täis. „Kainestusmajja saamiseks pidi ikka pingutama,” naljatles Laurmann.

Kiur Klippbergi sõnul said Haapsalu politseinikud festivalilt positiivse energia kõrval kaasa ka häid mõtteid, mida tasuks meil kasutada suurürituste turvalisuse tagamisel. Nii avaldas muljet, kuidas oli korraldatud liikumine festivaliala ja telkla vahel. Selleks, et ühest teise pääseda, oli vaja ületada tiheda liiklusega Via Baltica.

Fotod: erakogu
Politseinikud Lätis Positivusel1

Politseinikud Lätis Positivusel2

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz