Lääneranna valla investeerimisplaanid on ühinemistoetusest tosin korda suuremad

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lääneranna vald saab riigilt kokku 1,2 miljonit eurot ühinemistoetust, nelja valla lähiaastate investeerimisvajadus on hinnangute kohaselt 14 miljonit.

Lihula, Hanila, Koonga ja Varbla vald on välja valinud oma kõige tähtsamad objektid, millesse tuleks lähiaastail investeerida. Et ees seisab ühinemine Lääneranna vallaks, peavad ühinejad üksteise tulevikuplaanidega kursis olema, seda enam, et objektide kordategemiseks on võimalik kasutada riigi makstavat ühinemistoetust. Lääneranna vald saab ühinemise eest kokku 1,2 miljonit, investeerida tuleks aga 14 miljonit eurot.

200 000 iga valla peale

Kui lõviosa vajaminevast 14 miljonist eurost tuleks Euroopa Liidu tõukefondidest jm, nagu on plaanitud, vajaksid Lihula, Hanila, Koonga ja Varbla kavandatu tarbeks kokku ikkagi üle kolme korra rohkem, kui on ühinemistoetus – 1,2 miljoni asemel neli miljonit.

Kui 1,2 miljonit nelja valla vahel ära jagada, jääb igaühele 300 000 eurot. Läänerannaks ühinejad on aga välja arvestanud, et ühinemiskuludeks (kompensatsioonid, uus atribuutika, sildid jms) kulub kokku 400 000 eurot, investeeringuiks jääb järele 800 000 eurot, mis teeb iga valla kohta 200 000 eurot. Ainuüksi Lihula vald on aga oma investeeringute kavasse kirjutanud üheksa miljoni eest investeeringuid (omaosalusega 1,4 miljonit eurot). „See on soovunelm. Leppisime kokku, et igaüks paneb kirja viis kõige olulisemat objekti. Need ei realiseeru korraga,” ütles Lihula vallavolikogu esimees Jaak Kastepõld.

Lihula kõige kallim investeering on gümnaasiumi remont, sh spordimaja ja staadion, mis läheb hinnangute kohaselt maksma ligi neli miljonit. Kultuurimaja remondi peale kuluks hinnanguliselt kaks miljonit eurot.

„Tegelikult saab korda teha neid asju, kuhu on võimalik riigi või tõukefondide raha saada. Oma taskust ei suuda keegi investeeringute kava täita,” nentis Kastepõld.

Lihula gümnaasium võiks põhimõtteliselt olla ka investeering, mis oleks valdadeülene – nimelt on võimalik, et ühinemisrahast osa jääb nii-öelda ühisesse katlasse, kui vallad on kokku leppinud, et kõik koos tahavad korda teha ühe suure ja tähtsa objekti, näiteks tulevase Lääneranna valla ainsa gümnaasiumi. Kastepõllu sõnul on gümnaasiumi säilitamine küll kõigi nelja prioriteet, kuid pole juttu olnud, et teised vallad loovutaks selleks oma ühinemistoetust.

Kastepõllu sõnul oleks Lihulas töökohtade loomise mõttes kõige tähtsam valmis ehitada hooldekodu kunagise Kasari kooli hoonesse. See läheks kokku maksma 1,5 miljonit eurot, milleks tuleks tõenäoliselt ka laenu võtta. „Mina olen veendunud, et maale tagasipöördumise protsess on tegelikult juba alanud, aga selle nimel tuleb kohapeal tegutseda ja tingimused luua,” ütles Kastepõld.

Hanila tahab lavakardinaid

Hanila abivallavanem Martin Tee ütles, et valla lähiaastate peamine investeering on Virtsu ettevõtluskeskus (kokku miljon eurot). Valla eelarvest oleks keskuse ehituseks vaja veidi alla 200 000 euro, nii et põhimõtteliselt saaks Hanila ühinemistoetuse eest selle ära teha. Muuks aga raha ei jääks.

Kui Lihula valla kõige väiksem investeering investeeringute kavas on perearstikeskus kogumaksumusega 0,8 miljonit eurot, siis Hanila valla pisim investeering on 50 000 euro eest lavaseadmeid ja kardinad Kõmsi rahvamajja. „Nii on,” märkis haldusreformi ekspert Rivo Noorkõiv. „Kõik on kokkuleppe küsimus.”

Noorkõivu sõnul tuleks investeeringud esitada siiski kahes lõikes: investeerimisvajadus laiemalt, mida vallad ongi teinud, ja see, kuhu investeerida ühinemisraha.

Selleni Jaak Kastepõllu sõnul Lääneranna vallaks ühinejad veel jõudnud ei ole. Ühinemislepingu projekt loodetakse kinnitada septembri volikogudes. Pärast seda läheb see rahvahääletusele.

Mis on ühinemistoetus ja mida tohib sellega teha

Kui vallad ühinevad vabatahtlikult, maksab riik neile ühinemistoetust 300 000 eurot iga ühineja kohta. Lääneranna vallaks ühinejaid on neli: Koonga, Lihula, Hanila ja Varbla, kelle ühinemistoetus on kokku 1,2 miljonit eurot. Osa raha läheb ühinemikulude katteks nagu kompensatsioonid, uus atribuutika jms. Lääneranna vallas kulub selleks hinnangu põhjal 100 000 eurot valla kohta, üle jääb 200 000 eurot.

Kuigi riik on andnud omavalitsustele vabad käed, kuhu ühinemisraha kulutada, on tavaks saanud, et see jagatakse omavalitsuste vahel ja investeeritakse. Selles, kuhu täpselt investeerida, lepitakse kokku ja kirjutatakse ühinemislepingusse, mis kehtib neli aastat. Ühinemisleping tagab, et kokku lepitud raha ei jagata ümber ja see kulub sinna, kuhu on plaanitud.

Vallad võivad kokku leppida, et osa ühinemisraha investeeritakse mõnda ühisesse, valdadeülesesse objekti. Näiteks võivad Lihula, Hanila, Koonga ja Varbla kokku leppida, et ühinemisraha eest tehakse koos korda mõni tähtis objekt, näiteks tulevase valla ainus gümnaasium. Lääneranna vallas sellist objekti kokku lepitud ei ole ja tõenäoliselt ei lepitagi.


Ühinemistoetuse abil kavandatavad investeeringud Lääneranna vallas

Lihula

  • Lihula gümnaasiumi hoone, spordihoone ja kooli staadioni remont
  • Lihula kultuurimaja remont
  • Perearstikeskuse ehitamine
  • Kasarile hooldekodu rajamine
  • Lihula mõisa hoonete remont ja linnusemäe arendamine

Kogumaksumus üheksa miljonit, omafinantseering 1,4 miljonit

Hanila

  • Virtsu ettevõtluskeskuse kommunikatsioonide ehitamine
  • Virtsu kalasadama ehitamine
  • Rooglaiu sadama renoveerimine
  • Virtsu koolimaja remont
  • Kõmsi rahvamaja lavaseadmete ja kardinate ostmine
  • Teede remont, kergliiklusteede ehitus

Kogumaksumus 2,3 miljonit, omafinantseering 1,1 miljonit

Koonga

  • Koonga ja Lõpe katlamajade remont
  • Lõpe kooli tehnosüsteemide uuendamine
  • Koonga lasteaia ümberehitus vanadekoduks
  • Lõpe klubi renoveerimine
  • Koonga suvebasseini taastamine
  • Kergliiklusteed
  • Spordiväljakute renoveerimine ja uute ehitamine
  • Tänavavalgustuse renoveerimine
  • Teede remont
  • Koonga mõisa kujundamine multifunktsionaalseks keskuseks

Kogumaksumus 1,5 miljonit, omafinantseering 0,8 miljonit

Varbla

  • Varbla rahvapargi rajamine
  • Matsi sadama ja puhkeala arendamine
  • Varbla hooldekodu rekonstrueerimine
  • Varbla kooli staadioni rajakate
  • Varbla rahvamaja elektritööd ja siseviimistlus, jõusaali remont ja seadmete ostmine
  • Teede remont
  • Jaagusääre sadama süvendamine

Kogumaksumus 1,2 miljonit, omafinantseering 0,7 miljonit

Allikas: ühinemislepingu projekt "Lääneranna vald jagab ühinemistoetust"

Fotod: Urmas Lauri

Investeeringuobjektid - Lihula kultuurimaja (urmas lauri)
Lihula kultuurimaja.
Investeeringuobjektid - Kasari kool (urmas lauri)
Kasari vana koolimaja.
Investeeringuobjektid -  Lihula staadion (urmas lauri)
Lihula staadion.
Investeeringuobjektid -  Lihula mõis (urmas lauri)

Lihula mõis.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Lääneranna vald võib sündida novembris | Lääne Elu
6 aastat tagasi

[…] Vt ka: "Lääneranna valla investeerimisplaanid on ühinemistoetusest tosin korda suuremad" […]

jj
6 aastat tagasi

Lääneranna on väga sobilik nimi!

ko
6 aastat tagasi

Seda riigi reformi lugedes, tuleb välja, et reform on PEEEEEEEEES! Mõeldakse suurelt, kuid RAHA pole. Jätaks kõik vanaviisi ja riik saaks selle raha eest ka midagi targamat teha.

tt
6 aastat tagasi

Ei meeldi see Lääneranna. Pigem Lõuna-Läänemaa või hoopis Lihula vald.

rr
6 aastat tagasi
Reply to  tt

Nõus!

kas
6 aastat tagasi

Varblas midagi mõistlikumat poleks rahaga teha kui parki rajada?

Aga
6 aastat tagasi
Reply to  kas

kõik muu on ju enam-vähem korras, küll aga puudub veel kena rohtaed.

Ka tõesti nii?
6 aastat tagasi
Reply to  Aga

Kuidas saab öelda, et kõik muu korras on? Rahvamaja elektrisüsteem on 80ndatest ja ohtlik lausa. Lisaks sellele on hooldekodu sellises seisus, et kuku kohati põrandast läbi. Ja peale selle veel ülerahvastatud ka. Kooli staadion on sellises seisus, et murra jalad ära. Inventaari hoiustamise kuur on samuti kohe kokku kukkumas. Matsi Sadama kinnistul olevad hooned on eluohtlikud, sest neid ei ole aastakümneid renoveeritud. Aga samas igal aastal korraldatakse seal ikka pidusid jm avalikke üritusi. Pargi loomine tähendaks seda, et võib-olla 20 aasta pärast alles hakkaks paistma see lage väli pargi moodi välja. Kontserte või jaanituld saaks ka ilmselt alles 5 aasta… Loe rohkem »

kati
6 aastat tagasi
Reply to  kas

Mõtlesin sama,,mis park?????

ja...
6 aastat tagasi

50 000 euro eest lavaseadmeid ja kardinad Kõmsi rahvamajja -Tundub mõistlik.

Mati
6 aastat tagasi
Reply to  ja...

Õige – ega väiksemas kohas kui Moskvas või vähemalt Tallinnas ei kõlbagi ju midagi korralikult teha, las kohalik pastlatallaja nokerdab niisama mingi hädapunutise põlve otsas kokku. Siin plõksimise asemel uuri välja, kuidas on juhtunud nii, et Norras tulevad erinevate konkursside võitjad sajakonna elanikega küladest.

Aga hea küll, annan andeks. Üks teine imbetsill küsis ka kunagi, et miks kõik Tallinnas ei ela.