Läänemaal Ristil on näha, et liiklusmärkide ümbrus rohetab, mujal Eestis on see taimemürgi tõttu kollaseks tõmbunud. ARVO TARMULA
Läänemaa on üks neljast Eesti maakonnast, kus teehooldaja ei kasuta teeäärte korrashoidmiseks vähki tekitavat glüfosaati sisaldavat taimemürki.
Maanteede hooldajail on kohustus niita teepeenraid ja osaliselt nõlvu, kui rohu kõrgus ületab teatud piiri. Viimastel aastatel on teehooldajad raskesti niidetavates kohtades hakanud kasutama taimemürke. Mürgivaba on ainult Hiiu-, Põlva-, Valga- ja Läänemaa.
„Teepervedel ja raudteetammidel tehakse umbrohutõrjet kemikaalidega kohtades, kus niitmine on raskendatud: näiteks kaitsepiirete all, tähispostide ja liiklusmärkide ümbruses. Riigimaanteede ääres on sarnase praktika kohaselt toimitud aastaid ja üle kogu Eesti. Lisaks tuleb arvestada ohutuse küsimust, sest suure liiklusega tee ääres on umbrohu käsitsi niitmine mitu korda ohtlikum kui keemiline umbrohutõrje,” ütles maanteeameti hooldeosakonna juhtivinsener Rain Hallimäe.
„Lääne maakonna teehooldel ei ole praegused hooldajad rohukasvu piiramiseks seni keemilisi tõrjevahendeid kasutanud,” sõnas Läänemaa riigimaanteid hooldava Warren Safety OÜ järelevalve insener Peeter Proses. „Põhjuseks ei olnud kellegi soov, vaid objektiivsed asjaolud.”
„Kuivõrd oleme Lääne maakonnas teehooldajad alles lühikest aega, siis ei ole jõudnud oma teetöölisi suunata vastavale koolitusele, mille läbimine on vajalik enne töötamist kemikaalidega. Ka ei ole veel muretsetud vastavaid kaitse- ja muid töövahendeid,” selgitas ta.
„Omavahelisele otsusele sel hooajal keemilisi taimetõrjevahendeid mitte kasutada viis teatud määral ka Eestis leviv avalikkuse vastuseis keemiliste tõrjevahendite kasutamisele. Otsus kemikaale mitte kasutada tehti vaatamata sellele, et meie kulutused ja niitmise aeg on seetõttu märgatavalt suuremad,” lisas Proses.
Väidetavasti on teeäärte niitmine kuni neli korda kallim kui kord aastas mürgitamine. Samuti pole raudtee-ettevõtjad nõus loobuma mürgitamisest.
Kevadel saatsid keskkonna- ja kodanikuorganisatsioonid ja inimesed riigikogule avaliku pöördumise nõudega keelata veel sel aastal Eestis glüfosaadi kasutamine koduaedades ning parkides ja teistel haljasaladel, laste mänguväljakutel, puhkealadel ja mujal avalikus kasutuses olevatel aladel ning metsades. Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel on glüfosaat kantserogeenne.
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu ütles, et juuni algul oli ministeeriumis arutelu, kus osalesid riigiasutuste, aga ka maanteeameti ja raudtee-ettevõtete esindajad. Suu ütles, et kõne all oli keemiliste taimekaitsevahendite, eelkõige glüfosaadipõhiste taimekaitsevahendite kasutamine ja võimalused nende kasutamise piiramiseks või keelamiseks avalikes kohtades: haljasaladel, spordiväljakutel ning tervishoiu- ja lasteasutuste ümbruses ja maanteedel, raudteel, trammiteel, gaasitrassidel.
„Kohtumisel osalenud olid ühel meelel, et glüfosaadipõhiste taimekaitsevahendite kasutamise keelamist või piiramist tuleks alustada amatööride hulgas ehk koduaiakasutuses, sest amatöörkasutajad (hobiaednikud) ei ole läbinud taimekaitsekoolitust ega kipu hoolsalt järgima etiketil toodud kasutusjuhiseid,” ütles Suu.
Suu märkis, et avalikes kohtades glüfosaadi kasutamisel nähakse võimalust kasutuse piiramiseks maanteede hoolduses, kus alternatiiviks oleks mehaaniline tõrje, kuid tõenäoliselt tõuseksid hoolduskulud kuni neli korda ning täiendavalt võib niitmine või trimmerdamine kaasa tuua teetähiste ja -piirete lühema eluea, sest vajavad mehaaniliste vigastuste tõttu sagedasemat väljavahetamist.
„Alternatiivset lahendust ei ole praegu raudteehoolduses, sest kõige tähtsam on infrastruktuuri säilimine (muldkeha deformatsiooni vältimine) ja raudteeohutuse tagamine. Samuti ei ole mõistlikke lahendusi võõrliikide, eelkõige Sosnovski ja hiid-karuputke tõrjel, sest liik kuulub Euroopa Liidu ühtsesse võõrliikide tõrjutavate liikide nimekirja ja raskesti ligipääsetavates kohtades ei ole kaevamine ega õisikute eemaldamine võimalik,” kommenteeris Suu.
Suu lisas, et putkede tõrjet rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist, mis paneb Eestile kohustuse tagada saavutatud seisundi säilimine vähemalt viie aasta jooksul, mis võib glüfosaadist loobumise korral tuua kaasa nõude seni kulutatud raha tagasimaksmiseks.
Kommentaar
Eesti valitsus toetab glüfosaadi kasutusloa pikendamist
Aleksei Lotman, keskkonnakaitsja
Glüfosaat on taimemürk, mille preparaate turustatakse eelkõige uhke nime Roundup all, see on saanud intensiivsema põllumajanduse lahutamatuks osaks, pannes mõningaid inimesi tõemeeli väitma, et ilma selleta jääks inimkond nälga. Glüfosaadi jääke leitakse tänapäeval toidust, õllest ja inimeste verest. Eelmisel aastal tegi rahvusvaheline vähiuuringute agentuur glüfosaadi mõjudele pühendatud teadustööde kriitilise analüüsi, mille alusel järeldati selle tõenäoline kantserogeensus inimesele. Eesti seisukoht, mis kujunes raskesti tuvastatavais kabinettides, on toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut glüfosaadi kasutusloa pikendamiseks. Otsuse taga olevaid argumente ei avalikustatud, võimalust vaielda ja riskidele tähelepanu juhtida ei antud.
Lääne Elu, 21. märts 2016
„Kuivõrd oleme Lääne maakonnas teehooldajad alles lühikest aega, siis ei ole jõudnud oma teetöölisi suunata vastavale koolitusele, mille läbimine on vajalik enne töötamist kemikaalidega. Ka ei ole veel muretsetud vastavaid kaitse- ja muid töövahendeid,”
See sama Warren Safety kasutab mürgitamist viia Baltica ääres.
Tavaline sool hävitab ka heina, ja ei nõua mingit erikoolitust…
Vot see on ettevõte, kes hoolib inimestest päriselt!
Ôige otsus! enda ja enda laste elu ja tervis ikkagi!
Eesti seisukoht, mis kujunes raskesti tuvastatavais kabinettides, on toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut glüfosaadi kasutusloa pikendamiseks. Otsuse taga olevaid argumente ei avalikustatud, võimalust vaielda ja riskidele tähelepanu juhtida ei antud.
Rahvale sülitatakse näkku,aeg on üles tõusta ja võidelda selle korrupeerunud,ussitanud,mädaneva süsteemi vastu. Power to the people !