Eesti Panga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Kaspar Oja kirjutavad blogis sellest, et Eestis on palkade ja kasumite suhe viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud ning majanduse struktuuri muutuse arvele saab sellest panna vaid väikese osa. Sellise tööjõukulu kasumitest kiirema kasvuga on minevikus enamasti kaasas käinud kesine majanduskasv.
Eesti majanduse tasakaalustamatuse kõige ilmsem tunnus on viimastel aastatel olnud palga- ja kapitalitulu vahekorra muutus. Varem on tööjõutulu suhe loodud väärtusesse olnud Eestis väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid viimaste aastate kiire palgakasvu tõttu on see suurenenud. Majandusarenguga kaasneb suhteliselt tööjõumahukama teenuste sektori osatähtsuse kasv hõives, millega suureneb tööjõutulu roll majanduses.
Allolev joonis näitab aga, et Eesti majanduse viimaste aastate tööjõumahukuse kasvu taga pole majanduse struktuuri muutus, vähemalt mitte tegevusalade tasandil.
Eesti majanduses aastaid kestnud tööjõutulu osakaalu kasv paneb küsima, kui kaua see veel jätkub. Aastatel 1970–2014 oli OECD riikides 51 sellist tööjõutulu osakaalu kasvuperioodi, mis kestsid vähemalt neli aastat ehk sama kaua, kui see praegu on Eestis kestnud. Tööjõutulu osakaalu muutuse järgi ühel aastal ei saanud täpselt ennustada selle näitaja arengut järgmisel aastal. Nelja järjestikuse kasvuaasta järel suurenes siiski tõenäosus, et tööjõutulu osakaal hakkab kahanema. Viiendal aastal pärast nelja järjestikust kasvuaastat kahanes tööjõutulu osakaal 60%l vaadeldud perioodidest ja selle kasv jätkus 40%l perioodidest.
OECD riikides on tööjõu ühikukulu kasvuga kaasnenud aeglasem majanduskasv. Mida kauem tööjõu ühikukulu suurenes, seda suurem oli kaotus SKPs (vaata joonis 2). Neli aastat järjest kestnud tööjõu ühikulu kasv tõi kaasa keskmiselt ligi 3%lise kaotuse SKP tasemes. Joonisel olevad tulbad näitavad kumuleeritud kaotust SKPs alates tööjõu ühikukulu kasvu episoodi algusest võrreldes olukorraga, kui tööjõu ühikukulu poleks kasvanud1.
Andmetes esinenud seost tööjõu kallinemise ja SKP kaotuse vahel ei saa pidada täielikult põhjuslikuks, sest ka majanduse olukorra halvenemine ise põhjustab tööjõu ühikukulu kasvu. Ettevõtted ei saa müügitulu lühiajalise kahanemise tõttu tööjõukulusid vähendada ning turu kehv seis võimendub seetõttu kasumites. Samal ajal halvendab tööjõu ühikukulu suurenemine konkurentsivõimet, mis põhjustab omakorda majanduskasvu aeglustumise. Seda kinnitab ka tõsiasi, et tööjõu ühikukulu pikemate järjestikuste kasvuperioodide korral aeglustus SKP kasv rohkem.
Tööjõutulu osakaalu tsüklilised kasvuperioodid võivad laheneda kahel viisil. Üks neist on n-ö kasvutsüklist väljakasvamine, mis tähendab, et kui majanduskasv kiireneb, ei hoogustu tööjõukulude kasv enam endisel määral. See võimaldab ettevõtetel kasumimarginaale ja konkurentsivõimet taas suurendada. Teine võimalus on see, et kasumimarginaalide vähenemine sunnib osad ettevõtted turult lahkuma. See toob esialgu kaasa tööjõukulude kahanemise ning töötuse kasvu. Suurem vaba tööjõu hulk vähendab edaspidi palgasurvet ning ellu jäänud parema tootlikkusega ettevõtete kasumimarginaalid kasvavad.
1 Hinnangud kaotusele SKPs on leitud ökonomeetrilise mudeli abil. Joonisel 2 olevad tulbad väljendavad tööjõu ühikulu kasvu episoodi pikkust kirjeldavate fiktiivsete muutujate regressiooni koefitsientide hinnanguid, mida on korrigeeritud viitajaga endogeense muutuja mõjuga. Mudelis on arvesse võetud riikide erinevat arengutaset ning arvestatud on ka riigiüleste ajapõhiste ühiste efektidega. Viimased aitavad arvesse võtta üleilmse majandustsükli mõju, näiteks finantskriise.
Orsolya Soosaar ja Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomistid
- Majanduse struktuuri muutus selgitab tööjõu kallinemist vaid osaliselt
- Teiste OECD riikide kogemus näitab, et kui tööjõutulu osakaal kasvab neli aastat järjest, nagu Eestis praegu on juhtunud, kahaneb see viiendal aastal rohkem kui pooltel juhtudel
- Tööjõu ühikukulu kasvuga on OECD riikides sageli kaasnenud aeglasem majanduskasv
Olen tihti mõelnud sellele, et Põhjamaades on märgatavalt kõrgem palgatase ja samas ka kõrgemad maksud, kuid ometi on ettevõtjad suutelised kasumlikult tegutseda. Eesti ettevõtjad püüavad pidevalt oma suutmatust palka tõsta põhjendada riigipoolsete kõrgete maksudega, mis ilmselgelt on rumal jutt. Pigem peab muutuma mõtteviis ja arusaam. Tänases Eestis on palgaveduriks teatavasti riigisektor aga peaks olema erasektor. Tekib küsimus kuidas Skandinaavia ettevõtja saab aga Eesti ettevõtja ei saa? Minu arust näitab see meie ettevõtjate nõrkust.
Seda oleme juba näinud kui palka ei tõsta, Eesti jookseb noortest tühjaks, nende üles kasvanud lapsed välismaal Eestisse ei tule. Kas me sellist Eestit tahtsime? Küll aga kuuleme ettevõtjate kiunatusi miks palka ei saa tõsta, kasum ei ole neile piisav, et elu lõpuni soojadel maadel lebotada? Häbi peaks sellistel olema. Kuid ei ole! Meie süüdimatu valitsus suudab tõesti ainult makse tõsta. 2015 aastal PLANEERITI riigieelarvesse trahve 8,7 miljoni euro ulatuses.Plaanid ületati tublisti. 2016 aastal Planeeriti selliiseid trahve juba 13,5 miljonit!! Nüüd tõenäoliselt saadetakse politseinik vahetusse tööle ja öeldakse et niisugune summa olgu vahetuse lõpuks trahve tehtud. Laske mul arvata kas… Loe rohkem »
Varimajandus lõi Eestis õitsele, Võru tõusis halli äri pealinnaks
Õige ka, kui ikka maksurahaga toetatakse aafrikas metsinimesi siis ei olegi vaja makse maskta, maksud on selleks ,et arendada kohaliku elu, mitte selleks et jagada maksuraha kusagil aafrika karuperses
On üks trumm mida taotakse-Tööviljakus + kasumid ! Miinium palka ei saa tõsta sest tööviljakus madal aga makse saab tõsta,eltustase ei koti kedagi.Tänu ametnike lollusele maksab riik igal aastal ainult kohtukulusid miljoneid,korruptsiooniga pannaks pihta kümneid miljoneid,kahtlaseid investeeringui on aastatega tehtud sadasid miljoneid ja siis tuleb Euroopa Keskpanga ülepaisutatud Eesti osakond välja oma hoiatustega.
Täielik Banaania !
Mis juhtus siis kui kasum kasvas kiiremini kui palgad ? – ei kuulnud ühegi panga ega ettevõtte juttu sellest, et kaua selline pull küll ei saa kesta !
oli miinimum 4500 eeku, nüüd alles hiljuti tõusis 390 eurole , ma eesti santidest ei räägi, need kes sisuliselt ise midagi ei tooda, need kallatakse rahaga üle
ennem euroga liitumist, oli miinimum palk 4500 eeku , nüüd on see 390 eurot , ligi 10 aastat on olnud miinimum sama, kas teil härrased piinlik ei ole?
2011 oli Eestis miinimumpalk 278,02 eurot (ca.4340eek).
on tulnud selleks ,et jääda.Parem harjuge sellega.