0

Kahe nädala pärast jõutakse mängufilmi “Igitee” võtetega Haapsallu

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Ikitie Igitee Jussi Ketola
Jussi Ketolat mängib filmis Tommi Korpela. Foto. Taska Film

Täna algasid Tallinnas Soome mängufilmi “Igitee” (“Ikitie”) võtted. Kahe nädala pärast jõutakse võtetega Haapsallu.

Suvised võtted kestavad umbes kuus nädalat, Haapsalu raudteejaamas toimuvad võtted 4. ja 5. juulil. Viimane talvine võtteperiood on planeeritud jaanuarisse 2017.

„Igitee“ põhineb Antti Tuuri samanimelisel menuraamatul. Raamatu autor on koos režissöör AJ Annilaga on ka filmi stsenaariumi autorid.

“Film räägib loo, millele on paralleelid ka Eesti minevikus. Jätkan “Igiteega” ajalooliste filmide tootmise traditsiooni, mis on mulle väga südamelähedane,” ütles Kristian Taska. Taska Film on varem tootnud filmid “Nimed marmortahvlil”, “Puhastus” ja “1944”.

“Mahavaikitud lugudel on tähtis osa iga rahva ajaloos. Nad tulevad alati lõpuks päevavalgele ja aitavad meil paremini mõista ennast ning korraldada tulevikku,” sõnas Ilkka Matila.

Filmi näitlejad moodustavad muljetavaldava rahvusvahelise ansambli, nende hulka kuuluvad Tommi Korpela, Sidse Babett Knudsen, Ville Virtanen, Sampo Sarkola, Irina Björklund. Eesti näitlejatest löövad kaasa Lembit Ulfsak, Hendrik Toompere, Harriet Toompere ja Hendrik Toompere Jr.

Filmi kunstnik on Kalju Kivi ja kostüümikunstnik Eugen Tamberg. Monteerija on Tambet Tasuja ja arvutiefektid tulevad firmast Frost FX.

Mängufilm „Igitee“ sai esimese välismaise filmina toetust uuest toetusprogrammist Film Estonia ja ka Eesti Filmi Instituudi vähemuskaastoomistoetust.

„Igitee“ valmib kolme riigi koostöös – Soome, Eesti ja Rootsi. Filmi produtsent on Ilkka Matila MRP Matila Röhr Productions Soomest, kaastootjateks on Eesti poolt Kristian Taska Taska Filmist ja Rootsist Martin Persson Anagramist.

Mängufilm „Igitee“ valmib “Soome 100” programmi raames ja esilinastus on planeeritud 22. septembriks 2017.

Jussi Ketola

Jussi Ketola, Antti Tuuri romaani (Ikitie, Otava 2011) kangelane, kes on naasnud tagasi koju Soome pärast Ameerikas töötamist, röövitakse keset ööd oma kodust ja viiakse musta autoga idapiirile. Röövijate plaan on ta sealsamas maha lasta, kuid Ketola pääseb põgenema ning ta jookseb meeleheites üle piiri Nõukogude Liitu.

NKVD määrab Ketolale uue identiteedi, töökoha kolhoosis ja isegi uue naise. Koos Ameerika immigrantidega, kes on omal vabal tahtel asunud elama Karjala-Soome NSV-sse, osaleb ta töölisrahva paradiisi ehitamisel ja hakkab elust isegi rõõmu tundma. Ühes Stalini suurpuhastusega muutub see paradiis aga kiirelt põrguks. Ketola näeb ja kogeb asju, mille toimumist ei usuks keegi, kui need sündmused poleks päriselt aset leidnud.

1930ndatel saatsid Lapua liikumisega seotud parempoolsed äärmuslased väevõimuga Soomest välja Nõukogude Liitu inimesi, keda nad pidasid kommunistideks. Seda teekonda hakati nimetama igiteeks.

“Soome ajaloos on palju rääkimata lugusid. Neile valguse heitmine on tähtis osa 2017 aasta Soome iseseisvuse saja-aasta juubeli tähistamisel. Unustatud soomlaste karm saatus „Igitees“ puudutab meid kõiki,” ütleb Pekka Timonen, “Suomi 100” peasekretär.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz