Elatisabifondi loomine sai riigikogult heakskiidu

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

riigikogu

Seaduse vastuvõtmist toetas 90 riigikogu liiget. Arhiiv

Riigikogu võttis täna vastu perehüvitiste seaduse, mis koondab senised peretoetuste ja vanemahüvitiste seadused ning hõlmab ka täiesti uut elatisabifondi skeemi. Viimase eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning rongavanematelt elatisvõlgade karm sissenõudmine.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul on Eestis piltlikult terve Narva linnatäis ehk 56 000 last, kes kasvavad üksikvanemaga ja veerand neist elavad olukorras, kus nad ei saa oma teiselt vanemalt elatist.

„Uue seadusega astume jõuliselt üksinda last kasvatava vanema poolele ning tagame lapsele igakuiselt vähemalt sajaeurose elatisabi, mis nõutakse sisse teiselt, võlgu jäänud rongavanemalt,“ ütles ta. „Lapsed ei tohi olla kannatajaks vanemate omavaheliste suhete tõttu. Iga laps on oluline, ka need hinnanguliselt 14 000, kellel on probleeme elatisabi kättesaamisega. Riik peab suutma tagada kõikidele lastele head arenguvõimalused,“ ütles minister.

„Kui seni on nõrgemaks pooleks olnud üksinda last kasvatavad vanemad, siis nüüd jõuvahekorrad muutuvad,“ lisas minister.

Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtgrupile ehk nendele lastele, kelle teine vanem välja mõistetud elatist ei maksa. Teisalt ei vabasta see elatisvõlglast tema kohustustest ning riik nõuab selle kohustusi rikkunud vanemalt välja. 2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot.

Perehüvitiste seadusega muudetakse lisaks ka 19 eriseadust, mis on seotud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi kasutuselevõtuga 2017. aastal. Uus infosüsteem pakub mugavamat ja kiiremat toetuste, hüvitiste ja teenuste taotlemist e-keskkonnas ja vähendab seeläbi võimalikku dubleerimist. „Senine praktika ei vasta enam ühiskonna vajadustele ja ootustele. Seega peab süsteem muutuma inimesele veelgi mugavamaks ja tõhusamaks,“ sõnas Tsahkna.

Lisaks sätestatakse eelnõuga ka elatisabi maksmise periood, mida pikendatakse seniselt 90 päevalt 150 päevani. Elatisabifondi rakendamiseks on riigieelarves ette nähtud 7,2 miljonit eurot. Elatisabi saamise eelduseks on see, et last kasvataval vanemal on lapse elatise asjas jõustunud kohtuotsus ning selles asjas toimub ka täitemenetlus. 

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse poolt hääletas 90 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Elatisabi suuruseks ühe lapse kohta on määratud kuni 100 eurot. Elatisabi maksmise uute põhimõtete sätestamine on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud muudatus, et leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust.

Sotsiaalkomisjon täiendas teise lugemise käigus seadust vanemahüvitise ümberarvutamise osas nii, et alammäära suuruses vanemahüvitist saava lapsevanema vanemahüvitis ei jääks tuleval aastal alla vanemahüvitise alammäära ehk 470 eurot kuus.

Sotsiaalkomisjon viis õiguskantsleri ettepanekul vanemahüvitise seaduse kooskõlla põhiseadusega, et vältida ebaõiglast vanemahüvitise vähendamist. Õiguskantsler leidis, et ebaõiglus tekib juhul, kui tööandja hilineb töötasu maksmisega, mille inimene on välja teeninud vanemahüvitise ajal töötades. Kui ühes kuus saadud töine tulu ei ületa seadusega kehtestatud piirmäära, mis on tänavu 390 eurot kuus, saab vanemahüvitise saaja nii teenitud tulu kui ka talle määratud vanemahüvitise. Kui aga tööandja süü tõttu korraga välja makstud mitme kuu töötasu ületab piirmäära, toob see kaasa vanemahüvitise vähendamise.

Õigusselguse huvides muudetakse või tunnistatakse kehtetuks perehüvitiste seadusega 24 eriseadust, et vähendada dubleerimist ja ühtlustada erinevad sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused. Muudatused on seotud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi SKAIS 2 arendamisega, mis suurendab avalike teenuste osutamise efektiivsust ja muudab teenuste kasutamise inimeste jaoks mugavamaks.

Perehüvitiste seadus jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril, kuid vanemahüvitise muudatused õiguskantsleri ettepanekust tulenevalt jõustuvad üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Juuni uudiste ülevaade – Alimendid.ee

[…] Elatisabifondi loomine sai riigikogult heakskiidu […]

Andree
Andree

ja edasi?

.
.

.

wpDiscuz