Haapsalu linna raamatukogu 150-aastane

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Haapsalu linna raamatukogu, alates 1993.aastast Lääne Maakonna Keskraamatukogu, loeb oma tegutsemise algusaega ülemöödunud sajandi viimasest veerandist, kirjutab Lääne maakonna keskraamatukogu direktor Ilme Sepp (pildil).

Vabatahtlikud raamatukogus02. Ilme Sepp, Viive Etverk. Merilin Kaustel-LehemetsHaapsalu on läbi aegade olnud tuntud ja hinnatud suvituslinn. Tsaarivõimu ajal oli Haapsalu keiserliku perekonna ja kõrgseltskonna kultuuri- ja teaduseinimeste suvituspaigaks.. Haapsalu vaikelusse tõid suvevõõrad kaasa kõrgseltskonnas valitseva meeleolu, mis ergutas kohalikku intelligentsi ajaga kaasas käima. Eesti iseseisvumisega sai Haapsalust hinnatud suvituskoht eestlastele endile, kes ei jõudnud või ei soovinud sõita Euroopasse. Siin käis suvitamas ja tervist parandamas ka palju välismaalasi Euroopast ja Venemaalt.

Meelelahutusalongi “Club Musse” raamatukogu

Haapsalu kohaliku intelligentsi kooskäimiseks loodi 1866.aastal meelelahutussalong Club Musse. Klubi avas oma ruumes Suur-Mere 4 raamatukogu. Suviti kandus klubi tegevus promenaadile ja Trinkhalles leidis siis asukoha ka klubi raamatukogu, kust supelvõõrad raamatuid laenutamas käisid. 1867.aasta suvel Haapsalus suvitanud P.I.Tšaikovski venna Modesti mälestustest võib lugeda, et nad laenasid raamatuid Musse klubist ning lugesid siin prantsuse luuletaja ja dramaturgi Alfred de Musset teoseid.

Kuigi raamatukogu sai alguse koos klubi loomisega, taotleti sellele tegevusluba alles 1875.aastal. Eesti Ajalooarhiivis on säilinud Eestimaa kuberneri hr Polivanofi pöördumine Haapsalu magistraadi poole raamatukogu küsimuses. Haapsalu magistraadi vastusest 13. septembril 1875.a. nähtub, et raamatukogu asutati klubi liikmete poolt kingituste ja ostude teel. Selleks paluti igal liikmel annetada raamatukogu heaks 1 rubla. Raamatukogus oli 1020 köidet saksa keeles ja 45 köidet vene keeles. Lisaks ca 1000 köidet prantsuse keeles, millest üks osa oli krahv Apraxsini kingitus, mis saabus hr Dr. Hunniuse vahendusel. Raamatukogu asus klubi ruumides ja teda hooldas kaks seltsi poolt valitud liiget. Esialgu oli raamatukogu vaid Musse liikmete kasutada, hiljem aga said ka linnaelanikud 3 rubla eest aastas raamatuid laenutada.

1939.aastal anti seoses sakslaste ümberasumisega raamatukogu Haapsalu linna valdusesse. Samal aastal muudeti ka Club Musse eestlaste seltskondlikuks kultuuriühinguks.

Vene kultuuriseltsi raamatukogu

1893.aastal lõid Haapsalu jõukad vene kaupmehed, kooliõpetajad ja ametnikud kultuuriseltsi Russkoje Otetšestvennoje Sobranie, mille juures oli ka heatasemeline raamatukogu.

Karskusseltsi “Kungla” raamatukogu

1895.aastal asutati Haapsallu Eesti Kungla Karskuse Edendamise Selts. Esimeseks esimeheks valiti talurahva ülemkomissar Haapsalus Karl Hellat, kelle algatusel juba järgmisel aastal korraldati Haapsalus esimene Läänemaa laulupidu Miina Hermanni juhtimisel. 14.juuli Eesti Postimees kirjutab: “Haapsalus liigub nende päevade sees haruldane ettevõtmine: kodumaa orila-kuningannat Miina Hermanni oodatakse kontserti andma lossikirikus 23.juulil…. Sesama kontserti saab noore Kungla Karskuse seltsi laulukoor toetama….. nii on Kungla laulukoori kontsert raamatukogu asutamisele pühendatud.”

Nii loodi Haapsallu eestikeelne raamatukogu, mis avati lugejaile 1896.aastal.

Eesti karskusseltside kesktoimkonna aruanded on sajandivahetuse aastate kohta lünklikud, seepärast puuduvad 20.sajandi alguskümnendil seltsi raamatukogu tegevusest mainimisväärsed teated. 1919.aastal saadab Haapsalu Linnavalitsus haridusministeeriumi pärimisele vastuseks, et Haapsalus oma avalikku lugemislauda ei ole, kuid Kungla seltsil on Posti 38 maksuline rahvaraamatukogu olemas, mis on seltsi ülalpidamisel.

Raamatukogu oli kõigile soovijaile avatud kolmel õhtul nädalas ja raamatute tagastamise tähtaeg oli üks kuu, tagastamata köidete eest tuli tasuda 50 penni nädalas. Laenutusmaks oli linnaelanikele 5 marka kuus, seltsi liikmed said raamatuid laenutada tasuta. 1919.aasta lõpul oli raamatukogus 830 raamatut. Ilukirjanduslikke teoseid oli 450 eksemplari. Raamatukogus oli registreeritud 60 lugejat, kes lugemiseks laenutasid 380 raamatut. Raamatukoguhoidjaks oli Karl Tammeveski, kes pidas seda ametit 1940.aastani.Ta oli lõpetanud Haapsalu Linnakooli ja töötas pangaametnikuna. Raamatukogutööd tegi ta oma põhitöö kõrvalt ja selle eest tasu ei saanud.

1926.a. kolis raamatukogu Eesti Seltside kodu ruumidesse, kus raamatud olid paigutatud kolme kinnisesse kappi. Samas toas asus ka teine avalik raamatukogu Haapsalus – Rahvaülikooli Seltsi raamatukogu. Kogu oli avatud esmaspäeval ja neljapäeval kella neljast viieni õhtul. Laenutada sai korraga kolm köidet kuuks ajaks. Laenutusmaks oli kahanenud 20 margale kuus, kuid tagatisraha tõusnud 300 margale ja trahv 1 margale tagastamata raamatu eest. Vaatamata sellele oli kogus 53 lugejat. Statistikaaruandes oli märgitud ka, et 100 elaniku kohta oli 38 raamatut, mis oli kuues tulemus Eestis. Haapsalus elas sel aastal 4473 elanikku.

1924.aastal võeti Riigikogu poolt vastu “Avalikkude raamatukogude seadus”. Kungla seltsi raamatukogu avalikuks raamatukoguks nimetamise läbirääkimised algasid 1927.aastal ja kinnitati linnavolikogu poolt 31.mail 1928.a. Selle lepinguga võttis Kungla seltsi kogu endale raamatukogude seaduses ettenähtud avaliku raamatukogu ülesanded ja kohustused. 1928.aastal viidi läbi raamatukogu põhjalik revideerimine. Aktis oli märgitud, et osa raamatuid oli väga viletsas seisukorras. Köited olid siiski liigitatud ja nummerdatud, süstematiseeritud ja kantud vihikkataloogidesse. Nõuti laenutuseeskirjade nähtavale kohale paigutamist ning soovitati ära jätta laenutustasu, et soodustada uute lugejate raamatukokku tulemist. Raamatukoguhoidjal Karl Tammeveskil täitus 1928.aastal raamatukogu heaks tasuta töötamise 10.aastapäev. Enne jõulupühi kingiti talle seltsi pidulikul koosolekul tänutäheks kulduur.

1927 – 1928.a. asus raamatukogu Saue tänav 12. Raamatute laenutamisel nõuti tagatistasu 3 krooni. Trahv tähtajaks tagastamata raamatute eest oli 15 senti ja laenutustasu 20 senti kuus. Kogus oli 1269 köidet, neist eestikeelseid 925 ja venekeelseid 343 ning 1 saksakeelne raamat. Lugejaid oli raamatukogus 42 ja kõige enam kasutasid raamatukogu 20 – 40- aastased linnaelanikud.

1930.aasta suvel avas linnavalitsus puhkajatele mõnusamaks ajaveetmiseks kuursaalis lugemistoa, millest 2.juulil „Lääne Elus“ on tunnustav kirjutis: „ Lugemistuba kuursaalis on muidugi uudiseks. Kuid see on sümpaatne ja väga tarvilik asutus, mida avada oli viimane aeg.

1931.a. tähistas Kungla selts 35.aastapäeva, mida kajastati ka ajalehe Lääne Elu veergudel. Raamatukogus oli sel aastal 97 lugejat ja 4871 köidet raamatuid. Raamatute laenutussagedus oli küllalt suur, iga köidet oli loetud üle 2 korra. Riiklikku toetust raamatute ostuks saadi 100 krooni, millest osteti 785 uut raamatut. Laenutamine oli endiselt tasuline, kuid hinnalt kõigile kättesaadavaks tehtud – laenutusmaks 20 senti, tagatistasu 3 krooni. Läänemaal ja Haapsalus läbi viidud raamatukogude revideerimine ja instrueerimine näitas lugejaskonna vähest arvu võrreldes teiste Eestimaa linnadega.

1932.a. otsustas selts viia raamatukogu J.Poska puiestee ruumidesse, mis oli suvitusrannale ligemal ja aasta hiljem otsustas, et laenutada saab tasuta. Raamatukogu oli avatud esmaspäeval ja neljapäeval kella viiest kuueni õhtul, tagatisraha oli 2 krooni köitelt. Kooliõpilased said koolijuhataja kirjalikul vastutusel laenutada tagatisrahata. Populaarseim raamat oli August Mälgu “Kivine pesa”, mida laenutati 22 korda, järgnesid juhan Jaiki “Rannaliivalt taevani” – 21 korda, A.H.Tammsaare “Tõde ja õigus” – 20 korda.

1939.a. oli raamatukogule kolimiste aasta – suvel asus raamatukogu J.Poska puisteele, kus senini asus võõrkeelne suvitajate raamatukogu, kuid sügisel kolis Kungla selts paigast paika ja raamatukogu tuli isegi vene sõjaväelaste majutamisega esilekerkinud ruumide puudumisega kuuks ajaks sulgeda.

Sõja-aastate raamatukogu

1940-ndal aastal koondati kõigi linnas tegutsenud seltside, koolide ja linna avaliku raamatukogu varad ning uus kogu sai ruumid Ehte 2 maja teisele korrusele, kus tegutses 1991.aastani. Uueks juhatajaks määrati Priidu Usar, kes oli lõpetanud Läänemaa Gümnaasiumi. Noore haritud mehena asus ta korrastama segipaisatud raamatuvara, kuid kutsuti juba 1941.aastal sõtta ja hukkus 1944.aastal.

Järgnevatel sõja-aastatel oli haapsallaste huvi raamatute vastu suur, kirjutab ajaleht Lääne Sõna 21.jaanuaril 1943.a. Raamatukogu külastas lahtiolekuaegadel paari tunni jooksul 70-90 inimest, kogus oli 2000 teost. Loetavamad kirjanikud olid A.H.Tammsaare, A.Mälk, R.Roht, K.Ristikivi. Õige tihti sooviti lugeda asjailmunud “Eesti rahva kannatuste aastat”. Raamatukoguhoidjana töötas Anita Rannamäe.

Nõukogude Eesti raamatukogu

20.augustil 1944.a. avati raamatukogu taas, seekord Läänemaa Keskraamatukogu nime all. Uueks juhatajaks nimetati Salme Tamverk, kes on oma mälestustes kirjutanud : „Kõik oli raamatukogus korraldamata. Elekter oli olemas. Raamatud olid vene keeles, saksakeelsed olid likvideeritud. Oli veel tsaariaegseid ja eestiaegseid raamatuid. Ajalehti-ajakirju ei olnud, olid ainult brošüürid. Mingi osa saksa- ja rootsikeelseid oli veel alles. Esmaspäeval oli raamatukogu kinni, teisipäevast pühapäevani lahti. Pühapäev oli lühike päev. Raamatukogu oli avatud 9.00–12.00 ja 14.00–18.00, lõuna kestis kaks tundi. Lugejaid oli palju – linnarahvast, õpilasi, sõjaväelasi ja nende abikaasad lugesid. Lugemine oli tasuta. Kataloogid olid vene- ja eestikeelsed.

Eks raamatuid läks ka kaduma. Allusime haridusosakonnale. Üritusi oli ka, loenguid peeti. Need olid poliitilise maiguga. Kuulajaid, need olid lugejad, oli küllaltki vähe. Raamatuid saadeti Tallinnast, ise käidi raudteejaamas toomas või toodi autoga. Raamatuid toodi piisavalt, uusi väljaandeid juba. Ise viidi maale raamatukogusse raamatuid, mõned käisid ise järel. Õpetajad olid raamatukogutöötajad. Käidi maal raamatukogusid kontrollimas, neid oli umbes kümme. Liiklemine oli halb, bussid külmad.“.

Lisaks linnaraamatukogu ruumide korrastamisele ja fondi kontrollimisele tuli Läänemaal külaraamatukogud jälle tööle panna. Raamatuid viidi keskraamatukogust maale isiklikult kohale.

Toasooja saamiseks tuli käia metsatöödel, valgustuseks oli maaraamatukogudes sel ajal petrooleumilamp. Lugejaid oli 1945.aastal 2000, raamatuid üle 11 000, laenutusi aastas enam kui 12 300. Kõige loetavamad teosed olid ÜK(b)P ajalugu, B.Gorbatovi “Alistamatud”, W.Wasilewska “Vikerkaar”, E.Kippeli “Meelis”.

1950.aastal kõrvaldati Läänemaa Keskraamatukogust 8797 saksa- ja prantsuskeelset trükist kui sisult aegunut ja ebakõlblikku. Aasta lõpuks oli arvel vaid 9134 raamatut.

1955.aastal elas Haapsalus üle 8000 elaniku, neist oli raamatukogu lugejaiks regulaarselt 1600, koos rändfondi osakonna lugejatega üle 2000. Raamatukogu juhatajana töötas Elvi Viiand, rändfondi juhatajana Loreida Kriik, abonemendi juhatajana Silvi Õismaa, lugemislaua juhatajana Ester Lepik, laenutaja oli Salme Rohilaid. Raamatuid muretseti Tallinna Bibkollektorist, kuid piiratud summade tõttu ei suudetud rahuldada lugejate nõudmisi.

1960-ndatel alates on Haapsalus koos käinud Kirjandusklubi, mis korraldas suurejoonelisi kirjandus- ja teemaõhtuid. Raamatukogu juhatajateks olid aastatel 1961 – 1965 Ester Lepik, 1965 – 1973 Sirje Riima, 1973 – 1980 Helle-Reet Martinson, 1980 – 1985 Ester Lepik.

Raamatuarutelud, kirjanduslik kohus, eesti kirjanike elu ja loomingut tutvustavatel üritustel käisid siis Haapsalu rahvaga kohtumas kirjanikud Arvi Siig, Rudolf Rimmel, Villem Gross, Silvia Rannamaa, Herman Sergo, Osvald Toomingas. 1970-ndatel külatasid meid kirjanikud Ine Viiding, Albert Uustulnd, Mati Unt, Raimond Kaugver, Jüri Tuulik, Hando Runnel, Eno Raud, Villem Gross, Jaan Kross, Heljo Mänd, Aimee ja Vladimir Beekman, Enn Vetemaa, Veera Saar, Arvi Siig. 1980-natel Silver Anniko, Aadu Hint, Rein Põder, Doris Kareva, Lehte Hainsalu, Mihkel Mutt, Lennart Meri, Ave Alavainu, Venda Sõelsepp, Astrid Lindgren, Ilon Wikland.

Haapsalu laste raamatukogu

1951.a. loodi ENSV Ministrite Nõukogu otsusega Eestis 26 iseseisvat lasteraamatukogu. Nii eraldus ka senine keskraamatukogu lasteosakond 1.augustil 1951.a. iseseisvaks Haapsalu Linna Lasteraamatukoguks ja asus omaette tuppa samas majas, kus laenutaja ulatas raamatut üle leti ega lasknud kedagi riiuli ligi.

1965.a. koliti lasteraamatukogu Wiedemanni 11 asuvasse majja, kus asub tänaseni ja seal paigutati raamatud avariiulitele, st. laenutuslett tõmmati koomale ja lapsel lubati endal raamaturiigis seigelda.

1974.a. toimunud tsentaliseerimise käigus saadi uuesti keskraamatukogu lasteosakonnaks. 70-ndad eristuvad rohke lastele mõeldud lugemisvara ilmumise-soetamise poolest. Aga ka nende noorte lugejate koondamisega raamatukogu juurde, kes soovisid olla raamatule ligemal. Algul kuulati peamiselt etteloetud lugusid, arutleti kirjanduse üle ning aidati parandada katkiloetud raamatuid.

80-ndatel kasvas raamatusõprade ring sujuvalt üle näitetrupiks. Oma ja teiste laste lõbuks lavastati-etendati segiläbi luulepõimikuid, lastenäidendeid ja sobilikke palu Shakespeare`ilt ja Moliere´ilt. Esineti kohalike asutuste laste nääripidudel, raamatupäevadel ja mujalgi.

90-ndatel muutus raamatukogu enneolematult populaarseks. Uus, ilus, tark, aga (liiga) kallis lasteraamat reklaamis end ise. Lugeja noorenes. Raamatukogus hakati sagedamini käima koos pere või lasteaiagrupiga. Koolid suunasid lapsi iseseisevale tööle raamatuga. Referaadiks kirjanduse leidmisel toetutakse tihti raamatukoguhoidja abile.

Taasiseseisvunud Eesti raamatukogu

1991.aasta oli rikas suursündmuste poolest nii Eestimaa kui linnaraamatukogu elus. Taasiseseisvunud Eestis taastusid sidemed välismaailmaga. Raamatukogusse saabusid esimesed eksiilis välja antud raamatute pakid ja väliseestlastest kirjanikud kohtusid oma lugejatega. 1992.aastal tähistati pagulaskirjanik Karl Ristikivi 80.sünniaastapäeva, sisustati luuletaja Ernst Enno tuba-muuseum Lahe tänava hoovimajja. Raamatukogu juhatajaks oli siis Mare Ektermann (1985 – 1993).

1991.aasta 9.jaanuari öösel põles Ehte 2 maja I korrusel asuva majatarvete kaupluse tagakülg ning kahjustada said ka raamatukogu ruumid. Raamatukogu lugemissaal koliti kõrvalasuvasse majja Ehte 4 ning kojulaenutus promenaadi äärde majja Suur-Mere 18.

22 aastat Haapsalu linna allasutuse ja maakonnaraamatukoguna

1994. aastast on raamatukogu Haapsalu linna allasutus ja Lääne maakonnaraamatukogu, juhatajaks praegune direktor Ilme Sepp.

Haapsalu linna raamatukogu ruumide kaasajastamine sai alguse 1993.aasta sügisel. Kojulaenutus ja lugemissaal ning komplekteerimisosakond koliti ühise katuse alla, kui 1995 – 1998 aastatel valmisid keskraamatukogu uued ruumid Haapsalu Kultuurikeskuse hoones. Kuna kultuurikeskusele juurdeehitust ei peetud vajalikuks ehitada, siis jäi lasteosakond endiselt eraldi majja Wiedemanni tänaval.

2000.aastal valmis lasteraamatukogu aeda Ilon Wiklandi raamatuillustratsioonidest inspireeritud mängupark, kus peamiseks atraktsiooniks on Ronja loss. Majas remonditi hoone põhjatiib, kuhu paigutusid 50-kohaline saal ja mängutuba, majja toodi keskküte ja kanalisatsioon.

2007. – 2008. aastatel renoveeriti lasteraamatukogu hoone täies mahus ja täna on laste käsutuses 501 m2 kahel korrusel.

2008.aasta tõi keskraamatukogule jälle kolimise, sest alustati kultuurikeskuse hoone renoveerimist. Keskraamatukogu teenindas 3 aastat lugejaid lasteraamatukogu vastas asuvas majas ning majade vahel asuvat Wiedemanni tänavat nimetasime ise raamatukogu-tänavaks.

Uue sajandi algusaastail alustati Eestis rahvaraamatukogude tööprotsesside automatiseerimisega. Haapsalu raamatukogus võeti kasutusele raamatukoguprogramm Kirjasto3000, raamatukoguhoidjad sisestasid raamatud elektronkataloogi ning alustati perioodikas ilmunud kodulooliste artiklite andmebaasi Läänemaa Kodulugu loomist.

Raamatukogu sai oma esimese kodulehe Haapsalu Kolledzi tudengite kursusetööna. 19.juunil 1998.aastal avati raamatukogu lugemissaalis esimese avalik internetipunkt Haapsalus.

2003.aastal hakati raamatukogus kasutama programmi Urram ning 13.detsembril 2004.a. said lugejad oma esimese elektroonilise lugejapileti laenutuste registreerimiseks. Lugejate heameeleks sõlmiti koostööleping Rahvusraamatukoguga kodulooandmebaasi veebipõhiseks muutmiseks ning raamatukogu veebilehelt avanes link andmebaasi.

1995.aastal sai alguse traditsiooniline kirjanduspäev “Perepäev raamatuga”, mida siiani korraldame sügisel, üle-eestiliste raamatukogupäevade ajal.

Kirjandussündmuste korraldamise tihedus tekitas vajaduse uue ametikoha järele. 2009.aastast on raamatukogus lugejakoolituse spetsialist, kes organiseerib, korraldab ja koordineerib kirjanduse tutvustamise üritusi. Täna tuleb tõdeda, et paranenud on nii kvaliteet kui kvantiteet.

2010.-2001.aastatel tähistati Eesti raamatu juubelit Lugemisaastaga. Raamatukogu korraldas siis raamatuaasta alguse ja lõpu puhul palju tähelepanu tekitanud Öölaenutusöö.

2011.aastal hakkas Eestis kehtima uus raha – euro. Keskraamatukogu kolis siis tagasi kultuurikeskusesse. Raamatukogu vana ja uue asukoha muutusele tähelepanu juhtimiseks korraldasime Raamatuketi, millest võtsid osa linna erinevate asutuste inimesed, koolide õpilased ja lihtsalt lugejad, kes koos meiega rõõmustasid tagasi kolimise üle. Raamatukogu ruumide asukohad kultuurikeskuses ei muutunud, kuid teisel korrusel asuvasse lugemissaali saab nüüd lisaks treppidele ka liftiga. 2011.aastal tähistasime raamatukogu 145.tegevusaastat ja andsime välja raamatukoguhoidjate mälestuste raamatu „Lugejale avatud“.

Viimasel paarikümnel aastal oleme pööranud suurt tähelepanu raamatukoguteenustele, mida lugejad ning kogukond võiksid meilt oodata. Näiteks pidasime oluliseks mõelda kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele ja ostsime Rahvusraamatukogu kohtvõrgus kasutatavaid teema-andmebaase, et üliõpilased nädalavahetustel kodus olles saaksid neid kasutada. Põhjamaade ja nende kirjanduse tutvustamiseks komplekteerisime koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukoguga kõigis skandinaavia keeltes ilmunud väärtkirjanduse kogu ja korraldasime kohtumisi eesti keelde tõlkijatega.

Tänavu tähistame Haapsalu raamatukogu 150.tegevusaastat.

Võib öelda, et ka seekord on meil ette näidata mõned töösaavutused. Keskraamatukogu ja lasteraamatukogu avalikus internetipunktis on uued arvutid, lisaks paigutasime avalikud arvutid ka kojulaenutuse avasaali. Lugejate jaoks paigaldasime raamatute tagastuskasti kultuurikeskuse juurde ning Haapsalu Kolledzi tudengi abiga valmis raamatukogu veebilehe uus versioon.

Raamatukoguteenuste kvaliteedi tagajad on raamatukoguhoidjad, kel kõrge kvalifikatsioon ja kogemuste pagas. Pikki aastaid on raamatukogule pühendanud tänased raamatukogutöötajad Erika Ruban, Kristi Alaküla, Krista Kumberg, Helle Kaljusaar, Kersti Brant, Hilje Liiv, Mati Puhm jt. Staazikamate kolleegide ülesanne on olnud uutele kolleegidele edasi anda oma kogemused ja see tabamatu „miski“, mis seob raamatukoguhoidjaid ja raamatukogu paljudeks aastateks ühisesse köidikusse.

Haapsalu linna raamatukogu 150.juubeliaastat tähistame 8.juunil

  • kell 9.30 vanal kalmistul küünla süütamine luuletaja Ernst Enno 141.sünniaastapäeva puhul,
  • kell 10.30 lasteraamatukogus (Wiedemanni 11) näituse „Mailill ja Ülane. Viive Noore pildid Tiia Toometi raamatule“  avamine,
  • kell 11.30 keskraamatukogus (Posti 3) näituse „Haapsalu raamatukogu 150.juubel“ avamine,
  • kell 12.00 keskraamatukogu lugemissaalis (Posti 3) esitleb Haapsalu noor luuletaja Karl-Christoph Rebane oma esimest luulekogu „Artokraatia“,
  • kell 13.30 raamatukogu Posti tänava poolses küljes Lugejate raamatute tagastuskasti avamine,
  • kell 14.00 Haapsalu promenaadi kõlakojas linna raamatukogu 150. juubeli tähistamise kontsert.

Head linnaraamatukogu juubeliaastat kõigile!

Ilme Sepp, Lääne Maakonna Keskraamatukogu direktor

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kaarel
7 aastat tagasi

Olen ka raamatukogu kasutaja, lugeja.
Väga tublid töökad inimesed töötavad raamatukogus, ruumid puhtad, renoveeritud meeldiv on nendesse ruumidess minna.
Palju jõudu ja jaksu edaspidiseks.